Roosiidid — suur õistaimede klaster (~70 000 liiki) ja evolutsioon
Roosiidid — suur õistaimede klaster (~70 000 liiki): taksonoomia, fossiilne päritolu kriidiajast ja evolutsiooniline mitmekesisus. Uuri nende arengulugu ja tähtsust angiospermidel.
Roosiidid on suur õistaimede klaster. Siia kuulub umbes 70 000 liiki, mis moodustab rohkem kui veerandi kõigist angiospermidest. See rühm on taksonoomiliselt ja ökoloogiliselt väga mitmekesine — roosiidid hõlmavad nii puid ja põõsaid kui ka rohttaimi ning neid leidub peaaegu kõikides maailmajagudes ja elupaikades.
Taksonoomia ja alamgrupid
Roosiidid on jagatud 17 järjestusse. Need järjestused moodustavad kokku umbes 140 perekonda. Rühma moodustavad mitmed hästi tuntud ja majanduslikult olulised sugukonnad, näiteks Fabaceae (kaunviljalised), Rosaceae (roosilised), Brassicaceae (ristikulised), Malvaceae (põõsas- ja puuvillataimed) jne. Roosiidid ja asteroidid on eudikootide seas kaugelt suurimad kladeedid.
Taksonoomias eristatakse sageli kaheks suuremaks alamklasteriks: fabiidid (sageli nimetatud ka eurosids I) ja malviidid (eurosids II). Need alamklasterid aitavad kirjeldada rosidide sisemist filogeneetilist jaotust, kuid nende täpne piiritlemine põhineb viimaste kümnendite molekulaarsel uurimustööl ning võib mõnevõrra muutuda, kui ilmnevad uued andmed.
Evolutsioon ja fossiilne rekord
Fossiilsed roosiidid on teada kriidiajastust. Molekulaarkella hinnangute kohaselt pärinevad roosiidid kriidiaja apti- või albiaajast, 125–99,6 miljonit aastat tagasi (mya). See tähendab, et rühm tekkis ajal, mil moodustusid paljud kaasaegsete õistaimede põhistruktuurid ja kui maismaa taimestik hakkas kiiresti mitmekesistuma.
Molekulaarsete andmete (DNA järjestuste) ja fossiilide kombineeritud uurimine on aidanud rekonstrueerida roosiidide varajast evolutsiooni, nende levikut ning seoseid teiste eudikootide rühmadega. Sellised uuringud on näidanud, et roosiidide kiire varajane hargnemine aitas kaasa suures liigirikkusesse jõudmisele.
Morfoloogia ja ökoloogia
Roosiidide morfoloogiline mitmekesisus on suur. Rühmas leidub:
- puid ja põõsaid (näiteks mõned Rosaceae ja Malvaceae esindajad),
- rohttaimi ja tegevtaimi (paljud Fabaceae ja Brassicaceae liigid),
- eriilmelisi õisi ja viljastumise strateegiaid — õite kuju ja lillekorrapära varieerub, mistõttu on roosiidid olulised tolmeldajate ja teiste ökoloogiliste sidemete uurimisel.
Roosiidid on levinud väga mitmesugustes elupaikades — metsadest ja niitudest kuni poolkõrbe ja mageveekogude kallasteni. Paljud neist liikidest moodustavad olulise osa ökosüsteemidest, pakkudes toitu ja elupaiku looduslikele selgrootutele ja selgroogsetele.
Inimesele tähtsus
Roosiidid sisaldavad palju majanduslikult olulisi liine: toidutaimi (näiteks mitmed kaunviljalised, õunad ja marjad Rosaceae hulgas), kultuurtaimi (õlikultuurid, köögiviljad Brassicaceae ja muud), tekstiili- ja tööstuslikke tooraineid (nt puuvill Malvaceae) ning dekoratiivtaimi. Lisaks on rühmal suur tähtsus meditsiinis, ökoloogias ja metsanduses.
Määratlus ja taksonoomilised vaidlused
Kasutusel on kolm erinevat roosiidi määratlust. Mõned autorid lisavad roosiidide hulka ka Saxifragales'i sugukonna. Teised jätavad selle välja. Erinevusi põhjustavad varasemad morfoloogial põhinevad süsteemid ja uuemad molekulaarpõhised filogeneetilised tulemused — eri andmekogumid ja analüüsimeetodid võivad viia veidi erinevate piirideni.
Kokkuvõte
Roosiidid on üks õistaimede kõige liigirikamaid ja ökoloogiliselt tähtsamaid klastreid. Nende rikas evolutsiooniline ajalugu, suur taksonoomiline ja morfoloogiline mitmekesisus ning inimühiskonnale antav praktiline väärtus teevad roosiididest uurimis- ja kaitseobjekti nii botaanikutele, ökoloogidele kui ka põllumajandusteadlastele.
Otsige