Sciadopitys — Jaapani vihmamänd: elusfossiil, kirjeldus ja levik
Sciadopitys — Jaapani vihmamänd: avasta elusfossiili ajalugu, bioloogia, levik ja istutusnõuanded. Aeglane kasv, unikaalsed kladoodid ja kultuuriline tähtsus.
Sciadopitys, Jaapani vihmamänd, on ainulaadne okaspuu. Ta on Jaapanis endeemiline ja ainus säilinud liige perekonnast Sciadopityaceae. Tegemist on niinimetatud elusfossiiliga: selle perekonna kivistised ulatuvad tagasi ligi 230 miljoni aasta taha, mistõttu puuduvad tal tänapäeval lähedased elus sugulased.
See on igihaljas puu, mis võib looduslikult kasvada tavaliselt 15–27 meetri kõrguseks. Puu tüvi on pruun ning sellel paiknevad eripärased painduvad rohelised „kladoodid“ (7–12 cm pikad), mis näevad välja kui lehed ja täidavad fotosünteesi funktsiooni, kuid koosnevad tegelikult varsest ehk tüvede koest. Kladoodid võivad mõnikord hargneda ja hargnemiskohas tekkida pungi, mis meenutavad tavalise varre omadusi.
Käbid on ligikaudu 6–11 cm pikad; need küpsevad umbes 18 kuu jooksul. Käbide soomused on suhteliselt lapikud ja avanevad seemnete eraldamiseks. Sciadopitys paljuneb seemnete abil ning käbid ja seemned on nähtavad ja määratavad tunnused liigile.
Perekonna ja liigi eripäraks on ka see, et Sciadopitys paigutub okaspuude (Pinales) seltsi, kuid on nii morfoloogiliselt kui ka geneetiliselt eristuv ning seetõttu eraldatud omaette perekonda ja perekonna tasemele.
Looduslikult kasvab Sciadopitys ainult Jaapanis (peamiselt Honshu, Shikoku ja Kyushu piirkondades), kus ta eelistab niiskemaid metsakooslusi ja varjulisi kasvukohti. Tema levikuala on üsna piiratud, mistõttu on looduskaitseline ja kultuuriline huvi selle liigi vastu suur.
Puud on hinnatud aianduses ja haljastuses tänu oma ebatavalisele välimusele ja dekoratiivsetele kladootidele. Hoolimata aeglasest kasvust ja kõrgest hinnast on ta populaarne eksklusiivne aiapuu ning teda kasutatakse ka bonsai kasvatamiseks. Traditsiooniliselt tuntakse seda Jaapanis nimega koyamaki; see puit ja puu kuulus kultuurilisse sümboolikasse — näiteks valiti Koyamaki Jaapani keisririigi vapiks Akishino prints Hisahito jaoks, kes on praegu kolmas krüsanteemitrooni järjekorras.
Taime tõi Euroopasse esmakordselt John Gould Veitch 1860. aasta septembris ning alates sellest on ta olnud haruldane, kuid hinnatud objekt Euroopa ja muu maailma arboreetumites ja suurte aedade kollektsioonides.
Lisaks elusfossiilsele väärtusele on Sciadopitysi uurimine andnud olulist teavet ka paleobotaanika ja okaspuude evolutsiooni kohta. Näiteks on Infrapunase mikrospektroskoopia abil tuvastatud, et Balti merevaigu peamiseks allikaks on mitmesugused okaspuud, sh perekonda Sciadopityaceae kuuluvad liigid — see aitab seletada teatud vaigu ja fossiilsete materjalide keemilist koostist.
Kultiveerimise ja hoolduse praktilisi näpunäiteid:
- Valgus: eelistab poolvarju kuni kerge päikesega kasvukohti; tugev päike võib noori võrseid kahjustada.
- Muld: vajab niisket, hästi kuivendavat ning eelistatult happelist kuni neutraalset mulda.
- Niiskus ja talvekindlus: kannatab mõõdukat külma, kuid pikaajaline kuivus või liiga kuiv õhk ei ole talle sobiv.
- Kasvukiirus: väga aeglane; seetõttu tuleks olla kannatlik ja arvestada pikaajalise haljastusega.
- Paljundamine: tavaliselt seemnetest; idanevus võib olla aeglane ja nõuda spetsiaalset ettevalmistust (nt külmleotust).
- Tõrje: üldiselt vastupidav haigustele ja kahjuritele, kuid nooremaid puid tuleks kaitsta mehaaniliste kahjustuste ja liigse kuivuse eest.
Kaitse ja säilitamine: Sciadopitys looduslik levikutsoon on piiratud, mistõttu on oluline nii liikide kaitse looduses kui ka botaaniliste kollektsioonide kaudu toimuva geneetilise mitmekesisuse säilitamine. Aianduses ja arboreetumites kultiveerimine aitab liikide säilimist ning võimaldab teaduslikku uurimist ja avalikku haridust selle unikaalse pärandi kohta.


Sciadopitys verticillata lähivaates
Küsimused ja vastused
K: Mis on Sciadopitys?
V: Sciadopitys on ainulaadne Jaapani endeemiline okaspuu ja ainus säilinud liige perekonnast Sciadopityaceae.
K: Kui vanad on Sciadopitys'i kivistised?
V: Sciadopitys'e kivistised on 230 miljonit aastat vanad.
K: Milline on Sciadopitys'i puude välimus?
V: Sciadopitys'i puudel on pruunid peaväädid, millel on 7-12 cm pikkused painduvad rohelised "kladoodid", mis meenutavad lehti, kuid tegelikult koosnevad tüvekoest.
K: Kuidas käbid vabastavad seemneid?
V: Sciadopitys'i käbid on 6-11 cm pikad ja neil on lamedaid soomuseid, mis avanevad seemnete eraldamiseks.
K: Miks on Sciadopitys aedades populaarne?
V: Vaatamata oma aeglasele kasvutempole ja kõrgele hinnale on Sciadopitys aedades populaarne oma atraktiivse välimuse tõttu.
K: Milline on Jaapani keiserlik vapp Akishino vürst Hisahito?
V: Akishino vürst Hisahito keiserlik vapp on Koyamaki, mis on Sciadopitys.
K: Kes tõi Sciadopitys'i Euroopasse?
V: John Gould Veitch tõi Sciadopitys'i Euroopasse 1860. aasta septembris.
Otsige