John Gould Veitch (aprill 1839 – 13. august 1870) oli viktoriaanlik aegne taimekoguja ja taimeekspert, kes kuulus kuulsasse Veitchi aiandusperekonda. Tema töö osana viidi Suurbritanniasse sisse hulgaliselt troopilisi ja subtroopilisi liike ning tema avastused aitasid kujundada 19. sajandi kasvuhoonete ja salongtaimede maitset.

Teekonnad ja avastused

1860. aastatel tegi Veitch mitmeid ekspeditsioone Aasiasse ja Vaiksesse ookeani: ta külastas Jaapanit, Filipiine, Austraaliat, Fidžit ning teisi Polüneesia saari. Otsides uusi aiataimi ja seemneid, kogus ta nii dekoratiivtaimi kui ka haruldasemaid liike, mida Suurbritanniasse tagasi tuua.

Ta tõi Briti kasvuhoonetele mitmeid tollal väga ihaldatud taimi, nende hulgas Acalyphas, Cordylines, Codiaeums (Crotonid) ja Dracaenas. Fidžilt toodi tagasi uus palmiliik, mis hiljem perekonna nime järgi kirjeldati kui Veitchia joannis — liigi nimi on mõnikord esitatud ka kujul "joannisi". Lisaks sellele on Veitchi perekonnanimele pühendatud veel sadu taimeliike ja -sorte.

Konkurents ja kohtumine Robert Fortune'iga

Jaapanis kohtus John Gould Veitch teise kuulsusrikka 19. sajandi taimekoguja Robert Fortune'iga. Nende ekspeditsioonide kollektsioonid jõudsid Inglismaale sageli samal laeval ning perekondade ja firmade vahel valitses tugev konkurents uute leidude üle. Näiteks mõlemad mehed väitsid, et nad olid avastanud teatud Chamaecyparis pisifera (küpressi) liigi näidised — selline omavaheline rivaalitsemine oli tolle ajastu taimekogujate töös tavaline ja mõjus ka sellele, millised taimed kuulusid hiljem aiandusettevõtete sortimenti.

Perekond ja pärand

John Gould Veitch abiellus peagi pärast Inglismaale naasmist 1866. aastal Jane Hodge'iga. Neil sündis kaks poega: James Herbert Veitch (1868–1907) ja John Gould Veitch jr. (1869–1914). Perekonna aiandusettevõte jätkas nende põlvkondade järel aktiivset tegevust ja aitas laialdaselt levitada 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse aiandusmaitseid.

John Gould Veitch suri 31-aastaselt tuberkuloosi 1870. aastal. Kuigi tema elu jäi lühikeseks, oli tema panus viktoriaanliku ajastu botaanilisse uurimisse ja aiandusse märkimisväärne: tema ekspeditsioonid tõid Euroopasse uusi dekoratiiv- ja kasvuhoonetaimi ning andsid tunnustuse Veitchi perekonnale kui ühele olulisemale taimekoguja- ja istutusmaterjaliallikale tolle aja Briti aianduses.

Oluline on rõhutada, et 19. sajandi kollektsioneerimine toimus sageli ranges konkurentsis ja vahel ka ebakindlates oludes — taimede transport kaugetelt saartelt oli riskantne ning uute liikide tuvastamine ja nimetamine kuulus teadlaste, botaanikute ja aiandustööstuse keeruka suhtluse alla. Sellegipoolest jäi John Gould Veitchi nimi ajaloos püsima tänu tema reisidele, sisseveetud liikidele ja perekonna jätkuvale mõjule aianduse arengus.