Sassafras (Lauraceae): perekond, liigid, levik ja omadused

Sassafras (Lauraceae) — perekond, 3 elus ja 1 hääbunud liik, levik Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias, kasvuvormid, omadused ja botaaniline ajalugu ühes ülevaates.

Sassafras on perekond, kuhu kuulub kolm praegust ja üks hääbunud lehtpuuliiki perekonda Lauraceae. Ta oli algselt levinud Põhja-Ameerika idaosas ja Ida-Aasias. Perekond sisaldab tuntumaid liike nagu Sassafras albidum (Põhja-Ameerika), S. tzumu (Mandri-Hiina) ja S. randaiense (Taiwan), ning mõned fossiililiigid (näiteks kirjeldatud hääbunud liigid) annavad aimu selle perekonna ajaloolisest levikust.

Kirjeldus ja morfoloogia

Sassafras on tavaliselt 9,1–18 m kõrgune lehtpuu, mõnikord kuni 20 m. Puu kasvulava on 7,6–12 m ja tüve ümbermõõt 70–150 cm (28–59 in). Koore pind on praguline, vanematel puudel sügavamate pragudega. Kõik osad sisaldavad aromaatseid eeterlikke õlisid.

Iseloomulik on lehtede suur varieeruvus: ühel puul võib esineda kolm eri kuju — lihtne täisleht, kaheharuline (kaks lõhet) ja kolmelobuline leht. Lehed on langetavad ja sügisvärvilt sageli kollakas kuni oranžikas. Õied on väikesed, kollakad-kreemjad ja koonduvad kobaratesse; õitsemine toimub varakevadel. Viljad on ümarad luuviljad (druup), mida söövad linnud ning nii levib seemneid looduses laialdaselt.

Liigid

• Sassafras albidum — levinud Põhja-Ameerika idaosas; kõige laiemalt tuntud liigid ja sageli kasutatav istutamisel.
• Sassafras tzumu — esineb Mandri-Hiinas; kõrgemad ja laiemad levilad Aasia piirkonnas.
• Sassafras randaiense — taiwani perekonna liik, kitsama levikuga ja lokaalsemale faunale omane.
• Fossiililiigid (nt. kirjeldatud hääbunud taksonid) näitavad perekonna eelmist laialdasemat levikut.

Levik ja elupaik

Sassafras eelistab niiskemaid, viljakaid ja hästi kuivendatud muldi; seda leidub metsaservadel, saluudes ja riparioosadel. Põhja-Ameerika liigid on kohanenud mõõduka kliimavöötme tingimustega, samas kui Aasia liigid esinevad tihedamalt niiskemates metsades. Perekond on ajalooliselt hajutatud Aasia ja Põhja-Ameerika vahel, mis peegeldub nii fossiilsete andmete kui ka tänapäevaste liikide leviku põhjal.

Ökoloogia

Sassafras on sageli varajane asustaja (pioneerliik) metsade taastumisel — tal on kiire kasv ja hea võime idaneda ning seda levitavad peamiselt linnud, kes söövad vilju. Puu pakub varju ja toitu eri loomaliikidele; õietolmu tarbivad mitmed putukad ning seemnete levikul on tähtis osa lindudel.

Kasutus ja kultuuriline tähendus

Sassafrasi on kasutatud mitmel otstarbel:

• Traditsiooniline ravim ja kodune kasutus — teed ja dekokte on kasutatud köha, seedimise ja erinevate vaevuste leevendamiseks (rahvameditsiin).
• Maitse- ja lõhnaained — alusteks mahlade ja maitseainete valmistamisel ning parfümeerias. Põhja-Ameerikas kasutati kunagi sassafrase-rootsi maitseainetena (nt. traditsiooniline root-beer), kuid tänapäeval on selle kasutus piiratud.
• Puidu kasutus — kerge ja vastupidav puit on kasutatud mööbli, käsitöö ja süttivate materjalide valmistamiseks.

Keemilised ühendid ja terviseriskid

Sassafras sisaldab eeterlikke õlisid, millest tuntum on safrool. Safrool on laboris tuvastatud kui kantserogeen loomkatsetes ja selle tõttu on paljudes riikides (näiteks USA) safrooli sisaldavate toodete kasutamine toidus ja kääritatud jookides piiratud või keelatud. Lisaks reguleerivad paljud riigid safrooli kui kontrollitavat keemilist ühendit, sest seda saab kasutada ka ebaseaduslike sünteeside lähteainena.

Seetõttu tuleks sassafrasi õlisid ja kontsentreeritud ekstrakte tarvitada ettevaatlikult ning eelistatult arstiga konsulteerides; traditsioonilised valmistised (näiteks lahjendatud teesegud) on olnud kasutusel, kuid tõsised kontsentreeritud tooted võivad kätkeda riske.

Kultiveerimine ja hooldus

Sassafras on suhteliselt nõudmatu ja sobib istutamiseks aedadesse ja pargialadele, kus soovitakse kiiresti kasvavat dekoratiivset puud. Näpunäited:

• Valgustingimused: päikese- kuni poolvarjuline kasvukoht.
• Muld: viljakas, niiske, hästi kuivendatud muld.
• Paljundamine: seemnest või pistikute kaudu; seemned vajavad sageli talvist külmikutupidamist idanevuse parandamiseks.
• Hooldus: vähene põua- ja haiguskindlus; noori puid võib vaja olla pruneerida kujundamiseks.

Säästlikkus ja kaitse

Enamik sassafrasi liike ei ole globaalselt kriitiliselt ohustatud, kuid mõned piirkondlikud populatsioonid (eriti kitsama levikuga Aasia liigid) võivad olla tundlikud elupaikade kadumise ja metsaraie suhtes. Kohalikud kaitsemeetmed ning maapõue ja metsanduse hea tava aitavad säilitada liike ja geene tulevikuks.

Ajaloost ja nimest

"Sassafras" sai nime botaanik Nicolas Monardes 16. sajandil. Väidetavalt on see sõnast "sassarafraa" (saksapuu) Hispaania sõna moonutus. Nimetus viitab puidu ja õlide aromaatsele ning iseloomulikule lõhnale, mis pälvis ajaloolist huvi nii toidulegi kui ka rahvameditsiinile.

Kui soovite, võin lisada täpsemad botaanilised kirjeldused iga liigi kohta, levikukaartide või hooldusjuhendi aiapidajale.

Liik

• Sassafras albidum - Põhja-Ameerika idaosas, alates Kanada lõunapoolseimast Ontarios, läbi Ameerika Ühendriikide idaosa lõunasse kuni Florida keskosani ja lääne poole kuni Iowa lõunaosa ja Texase idaosani.
• Sassafras hesperia - eotseeni Klondike Mountaini formatsioon Washingtonis ja Briti Columbias.
• Sassafras tzumu - Kesk- ja Edela-Hiina.
• Sassafras randaiense - Taiwan.

Fossiilne Sassafras hesperia leht

Otsing