Lõhnaõli

Parfüüm on vedelik, mis annab inimestele, asjadele ja ruumidele hea lõhna. See koosneb õlidest, mis annavad ümbritsevale õhule lõhna. Lõhnaühendeid, millest parfüüm koosneb, võib valmistada sünteetiliselt või ekstraheerida taimsetest või loomsetest allikatest.

Parfüme kasutati juba kõige varasemates inimtsivilisatsioonides. Kaasaegne parfümeerimine algas 19. sajandi lõpus selliste lõhnaühendite nagu vanilliin või kumariin kaubanduslikul eesmärgil sünteesimisega. Kunstlikud ühendid andsid looduslikest ainetest laiema lõhnavaliku.

Parfüüm lõhnab rohkem, kui temperatuur on soojem. Nii et inimesed panevad seda kaela, randme ja põlve tagaküljele, sest need osad on soojemad. Eau de Cologne on parfüüm, mida saab pihustada kehale. See ei ole nii kontsentreeritud kui tavalised parfüümid.

Parfüümireklaam

Ajalugu

Tänapäeval kasutatav sõna "parfüüm" tuleneb ladinakeelsest sõnast per fumum, mis tähendab "läbi suitsu". Parfümeeria ehk parfüümide valmistamise kunst sai alguse iidses Mesopotaamias ja Egiptuses ning seda täiustasid edasi roomlased ja pärslased.

Maailma esimeseks registreeritud keemikuks peetakse naist nimega Tapputi, kes oli parfüümide valmistaja ja keda on mainitud 2. aastatuhandel eKr Mesopotaamias asunud kiilkirjatahvlil. Ta destilleeris lilli, õli ja kalmuseõli koos teiste aromaatsete ainetega, seejärel filtreeris ja pani need mitu korda uuesti destilleerimisseadmesse.

2005. aastal avastasid arheoloogid Küprosel Pyrgosel arvatavasti maailma vanimad parfüümid. Parfüümid pärinevad enam kui 4000 aasta tagusest ajast. Parfüümid avastati iidsest parfümeeriast. 43 000 ruutmeetri² suurusest vabrikust leiti vähemalt 60 destilleerijat, segamisnõusid, nõusid ja parfüümipudeleid. Iidsetel aegadel kasutati ürte ja vürtse, nagu mandel, koriander, mürtel, okaspuu vaigud, bergamot, aga ka lilli.

Araabia alkeemik Al-Kindi (Alkindus) kirjutas 9. sajandil raamatu parfüümide kohta, mis sisaldas rohkem kui sada lõhnaõlide ja meditsiiniliste ainete retsepti.

Pärsia keemik Avicenna võttis kasutusele õlide ekstraheerimise protsessi lilledest destilleerimise teel, mis on tänapäeval kõige enam kasutatav protseduur. Esimesena katsetas ta roosiga. Kuni tema avastamiseni olid vedelad parfüümid õlide ja purustatud rohtude või kroonlehtede segud, mis tekitasid tugeva lõhna. Roosivesi oli õrnem ja sai kohe populaarseks.

Parfümeeriakunsti tunti Lääne-Euroopas juba 13. või 14. sajandist alates. Juba 18. sajandil kasvatati aromaatseid taimi Prantsusmaal, Sitsiilias ja Itaalias.

Egiptuse stseen, mis kujutab Lily parfüümi valmistamist

Etruskide parfüümivasi, mis on kujundatud naise pea kujuliseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on parfüüm?

V: Parfüüm on vedelik, mis annab inimestele, asjadele ja ruumidele hea lõhna.

K: Millised on kaks viisi, kuidas lõhnaühendeid valmistatakse parfüümide tootmiseks?

V: Lõhnaühendeid, millest parfüümid koosnevad, võib valmistada sünteetiliselt või ekstraheerida taimsetest või loomsetest allikatest.

K: Millal algas kaasaegne parfümeeriatööstus?

V: Kaasaegne parfümeerimine algas 19. sajandi lõpus lõhnaühendite, näiteks vanilliini või kumariini, kaubanduslikul sünteesil.

K: Millest tuleneb parfüümi kandmine kaelale, randmele ja põlve tagaküljele?

V: Parfüümid lõhnavad rohkem, kui temperatuur on soojem. Seetõttu panevad inimesed seda kaelale, randmele ja põlve tagaküljele, sest need osad on soojemad.

K: Mis on Eau de Cologne?

V: Eau de Cologne on teatud tüüpi parfüüm, mida saab kehale pritsida. See ei ole nii kontsentreeritud kui tavalised parfüümid.

K: Millal kasutati esimest korda parfüüme?

V: Parfüüme kasutati juba esimestes inimtsivilisatsioonides.

K: Millest on parfüümid valmistatud?

V: Parfüümid on valmistatud õlidest, mis annavad ümbritsevale õhule lõhna. Lõhnaühendeid võib valmistada sünteetiliselt või ekstraheerida taimsetest või loomsetest allikatest.