Juur
Taime juured on see osa, mis on tavaliselt mulda mattunud. Tavaliselt on juured alati mulla all, kuigi mõnikord võivad juured olla ka maapinnast kõrgemal. Seda nimetatakse õhujuureks.
Samuti võivad varred mõnikord olla mulla all (näiteks kartulid). Juurtel ei ole lehti ja need erinevad varre sisemusest.
Taimed vajavad oma juuri eelkõige kolmel põhjusel: Juured võtavad mullast vett ja toitaineid, omamoodi toitu. Sageli talletavad nad seda toitu ka. Ja nad kinnitavad taimi maa külge.
Kuid enamik taimede juured ei tööta parimal võimalikul viisil, kui nad ei saa abi seentelt. Juurte ja seente vahelist sümbioosi nimetatakse mükoriisaks.
On olemas kahte liiki juursüsteeme:
- varbajuure süsteem: on üks väga suur juur, mis ulatub maa sisse, ja palju väiksemaid juuri, mis tulevad sellest välja.
- hajajuurestik: on palju juuri, mis ulatuvad kõikidesse suundadesse.
Mõned juured ulatuvad väga sügavale maa sisse. Üks USAs Arizona osariigis leitud juur oli 60 m sügavusel.
Ka juured on väga tugevad. Mõned puujuured võivad hävitada kive. Juured ei ole rohelised, sest rakud ei sisalda klorofülli.
Koriandri juured
Paljastunud juured
Noore Pōhutukawa puu (Metrosideros excelsa) õhujuur, Mount Wellington, Auckland, Uus-Meremaa
Mangroovid Lääne-Bali rahvuspargis, Indoneesia. Pange tähele õhujuurtega
Juurdekasv
Juured kasvavad kogu taime eluea jooksul. Nad kasvavad tipust pikemaks, lisades iga juure otsa rakke. Juur lisab rakke oma tippu ja nad kasvavad paksemaks, kui nad lisavad rakke ümber oma torukujulise keha.
Iga juure tipus on väike grupp kõva, surnud ja kõva rakke, mida nimetatakse juurekapsliks. Juurikatte on juure tipu tugevaim osa ja selle ülesanne on tungida läbi mulla, et otsida niiskust ja toitaineid ning kaitsta taime.
Õhujuured
Juurtega on tavaliselt maa all, kuid mõnel juhul ei ole see nii. Vihmametsas on õhk soe ja niiske (selles on palju vett). Mõned vihmametsataimed, mida nimetatakse epifüütideks, kasvavad otse puude peal. Nende juured ripuvad õhus või jooksevad puu peal kasvavasse samblasse. Paljud õhujuured, saavad vee ja toitainete saamise otse õhust, udust, kastest või niiskest õhust.
Mõnede puude juured on maa kohal ja maa all. Mangroovipuudel on õhujuured (õhku ulatuvad juured). Nad vahetavad gaase atmosfääriga, nagu seda teevad ka lehed. Nad on kohanenud mangroovisoode veeküllastunud pinnase vähese hapnikusisaldusega.
Banyanipuul on maa-alune juurestik, kuid tal on ka juured, mis algavad tema okstest ja kasvavad alla maapinna suunas. Need juured mitte ainult ei võta pinnasest vett ja toitaineid, vaid aitavad ka toetada banyanipuu pikki oksi. Selle lisatoe tõttu võivad banyanipuu oksad olla väga pikad. Lahainas, Mauil asuval banyanipuul, mille istutas 1873. aastal William Owen Smith, on nii pikad oksad, et see üks puu katab linnas terve kvartali.
Palju on õhujuurte kohta veel teadmata.
Juuresüsteemid
On olemas kahte peamist liiki juurestik: varbajuurestik ja kiudjuurestik. Tapejuursüsteemil on üks paks peajuur, mis kasvab taime tüvest alla ja sellest hargneb palju väiksemaid teiseseid juuri. Kraanijuursüsteem on tavaliselt sügavam kui lai. Sageli sööme porgandi- ja naerisortide taimejuurt, näiteks porgandit ja naerisort.
Kiulisel juurestikul on palju juuri, mis kasvavad mitmes suunas. Ei ole ühte peajuurt. Kiuline juurestik on tavaliselt laiem kui sügavam.
Juurde pumpamine
Tavaliselt on eeldatud, et tavalistes (mitte-aeriaalsetes) maapealsetes juurtes pumbatakse toitained sisse koos veega ja vesi pumbatakse juurtesse osmoosi teel. Hiljutised uuringud suurte puude, näiteks hiidmetsade puhul, näitasid, et suur osa pumpamise võimsusest saadakse pärast algset kasvu hüdraulilise imemisega, mis tuleneb transpiratsioonist - vee aurustumisest lehtedest, lisaks tugevale kapillaarjuhtimisele taime hargnevas küslaamis tüvel ja lehtedes.
Küsimused ja vastused
K: Mis on taime juured?
V: Taime juured on see osa, mis on tavaliselt mulda mattunud.
K: Kas juured võivad olla maapinnast kõrgemal?
V: Jah, juured võivad olla maapinnast kõrgemal ja seda nimetatakse õhujuureks.
K: Milleks on taimedel vaja oma juuri?
V: Taimed vajavad oma juuri eelkõige kolmel põhjusel: 1) vee ja toitainete võtmiseks mullast, 2) toidu säilitamiseks ja 3) taimede kinnitamiseks maa külge.
K: Mis on mükoriisa?
V: Mükoriisa on sümbioos juurte ja seente vahel, mis aitab enamikul taimede juurtel kõige paremini töötada.
K: Kui palju on olemas juurestiku tüüpe?
V: Juuresüsteeme on kahte tüüpi: varbajuure süsteem ja hajujuuresüsteem.
K: Kui sügavale võivad mõned juured tungida maa sisse?
V: Mõned juured võivad tungida väga sügavale maapinnale, ja üks USAs Arizona osariigis leitud juur oli 60 m sügavusel.
K: Miks ei ole juured rohelised?
V: Juured ei ole rohelised, sest rakkudes ei ole klorofülli.
