Epifüüdid (õhktaimed): määratlus, omadused ja ökoloogiline roll

Epifüüt on taim, mis kasvab teise taime peal, ilma et ta oleks parasiit. Seda terminit kasutatakse ka bakterite, seente, samblike ja samblate kohta, mis kasvavad taimede peal. Enamik epifüüte (89%) on siiski õistaimed ja umbes kolmandik kõigist sõnajalgadest on epifüütid.

Epifüüt saab niiskust ja toitaineid õhust ja vihmast ning mõnikord ka enda ümber kogunevast prahist. Parasvöötmes on need sageli samblad, samblikud, samblikud ja vetikad, troopikas aga sõnajalad, kaktused, orhideed ja bromeliidid.

Mõnikord nimetatakse selliseid taimi õhutaimedeks, sest nad ei juurdu mullas. See on aga eksitav, sest on olemas ka palju vees elavaid epifüüte. Epifüütilised organismid võtavad peremeesorganismilt ainult tuge; nad ei ole tavaliselt parasiidid. Parasiitsed ja poolparasiitsed taimed, nagu näiteks müstik, ei ole tõelised epifüüdid.

Epifüüdid kasutavad energia saamiseks tavaliselt fotosünteesi; sageli on nad kohandanud oma lehed nii, et nad suudavad koguda vihmavett (ja niiskust õhust), kui nad ei ole veekeskkonda.

Epifüüdid on olulised ka teistele liikidele, teatud konnad elavad epifüütide veereservuaarides.

Omadused ja kohastumused

• Toitumine ja veevõtt: epifüüdid ei saa oma juurtega mullast toitaineid nagu maapealsed taimed. Paljudel on tihedad või karvased juured, lehed, või spetsiaalsed anatoomilised struktuurid, mis koguvad vihmavett, õhuniiskust ja lahustunud mineraale. Mõned bromeliidid moodustavad lehestikku vett koguvad tassikesed.
• Valgustus ja kasvukoht: epifüüdid eelistavad sageli heledamat valgust kui põõsaste või metsaaluse taimestiku liigid, sest nad elavad sagedasti puude võrade lähedal. Samas on mitmed liigid kohanenud ka poolvarjulise või kõrge niiskusega tingimustega.
• Mehaaniline tugi: peremeespuu pakub epifüüdi kinnitumiseks tuge, mitte aga toitu. Kinnituda aidatakse klambri-, haak- või köiekujuliste juurtena.
• Vahetu mikrokliima: puuokstel ja -koortel võivad epifüüdid moodustada iseseisvaid mikrokeskkondi, kus temperatuur, niiskus ja valgus erinevad ümbrusest.

Levik ja elupaigad

Epifüüdid on levinud üle maailma, kuid neile on eriti soodne troopiline vihmamets, kus kõrgem õhuniiskus ja rikkalik vihm toetavad nende elutegevust. Parasvöötmes ja isegi harsed metsad annavad kodu erinevatele epifüütidele. Mõned liigid elavad ka külmemates ja kuivemates piirkondades, kohanedes vastavalt kohalikele tingimustele.

Ökoloogiline roll

• Elupaikade loomine: epifüüdid suurendavad puude ja teiste peremeeste pindala, luues pesimis- ja peidupaiku lindudele, putukatele ja väiksematele imetajatele.
• VetReservuaarid: mitmed bromeliidid ja teised epifüüdid koguvad lehestikku vett, mis toetab pisielustikku — putukad, kahepaiksed (näiteks konnad), mikroorganismid ja isegi kalad võivad neid mikroökosüsteeme kasutada.
• Toite- ja ahelas roll: epifüüdid osalevad toitainete ringluses — nad püüavad püstiasendis langevat orgaanilist ainet ning pärast lagunemist suunavad osa toitainetest tagasi ökosüsteemi.
• Bioloogiline mitmekesisus: epifüüdid suurendavad metsade liigilist mitmekesisust ja pakuvad spetsiaalseid ökoloogilisi nišše paljudele liikidele.

Paljunemine ja levik

Paljud epifüüdid paljunevad seemnete või spooride abil, mida tuul või loomad kannavad peremeespuudele. Orhideed võivad oma väikeste kergesti levivate seemnetega rännata pikalt. Mõned liigid paljunevad vegetatiivselt — võrsete, pistikute või risoomide abil — ja võivad moodustada suured kobarad peremeespuu võras.

Ohud ja kaitse

• Elupaikade kadu: metsade raie ja elupaikade killustumine vähendavad peremeespuude hulka ning seega ka epifüütide elamispinda.
• Õhu reostus: õhureostus, eriti happelised sadestused, kahjustab tundlikke epifüüte nagu samblad.
• Kliimamuutused: muutuvad sadememustrid ja temperatuurid võivad mõjutada niiskustasakaalu, mida epifüüdid vajavad.
• Liikide ülekorje: hinnalisi epifüüte nagu mõned orhideed korjatakse loodusesse ning see võib viia populatsioonide languseni.

Kaitseks on olulised metsade kaitse, jahipidamise ja kogumise piirangud ning elupaikade taastamine ja ühendamine koridoride kaudu.

Inimeste kasutus ja tähtsus

Inimesed hindavad epifüüte nii ilu pärast (orhideed, bromeliidid) kui ka teaduslikel eesmärkidel — need liigid annavad teavet õhu kvaliteedi, ökoloogia ja evolutsiooni kohta. Mõned kultuurid kasutavad samblikke või muid epifüüte aianduses ja dekoratiivsetes istutustes.

Kokkuvõte

Epifüüdid on mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline rühm organisme, mis elavad teiste taimede peal, võttes neilt ainult tuge. Nad on kohastunud erinevateks vee- ja toitainete kogumise viisideks ning loovad unikaalseid mikrokeskkondi, mis toetavad rikkalikku elurikkust. Nende kaitse on oluline nii ökosüsteemide tervise kui ka inimkultuuri jaoks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on epifüüt?

K: Kas enamik epifüüte on õitsevad taimed?

K: Kas on olemas ka vee-elustiku epifüüte?

K: Kas epifüüdid kasutavad energia saamiseks fotosünteesi?

K: Kas parasiitseid või poolparasiitseid taimi peetakse tõelisteks epifüütideks?

K: Milliseid liike organisme võib pidada epifüütideks peale taimede?

K: Millist kasu saavad teatud konnad sellest, et nad elavad epifüütide veereservuaarides?

Otsing