Feijoa }}

Vilja ja taime kirjeldus

Viljad valmivad sügisel ja on rohelised ning umbes muna suuruse ja kujuga. See on magusa ja aromaatse maitsega. Viljaliha on mahlakas. Küpsedes viljad kukuvad, kuid neid võib enne puu otsast korjata, et vältida muljutusi. Feijoa viljadel on iseloomulik lõhn. Metüülbensoaat lõhnab tugevalt feijoa lõhna ja viljade lõhn on tingitud peamiselt sellest ja teistest lähedalt seotud kemikaalidest.

Kasvutingimused

Tegemist on sooja kuni subtroopilise taimega, mis kasvab ka troopikas, kuid vajab vilja saamiseks mõningast talvist jahutust. Põhjapoolkeral on seda kasvatatud kuni Šotimaa lääneosas, kuid see ei kanna igal aastal vilja, sest talvised temperatuurid alla -11 °C tapavad õienupud. Feijoa't kasvatatakse palju Uus-Meremaal, kus see on populaarne aiapuu ja viljad on tavaliselt hooajal saadaval.

Söömine

Tavaliselt süüakse puuvilju, lõigates need pooleks ja kühveldades seejärel lusikaga viljaliha välja. Uus-Meremaal on populaarne, et neid hautatakse potis koos suhkruga ja serveeritakse talvel kuumalt koos vanillijäätisega^[] . Viljadel on mahlakas magus seemnepüree ja kergelt kruusane viljaliha, mis asub naha lähedal. Maitse on aromaatne ja magus. Koor ise on hapukas ja hapukas, kuid samuti söödav. Kui sellisel viisil söömiseks vajalikke vahendeid ei ole, võib feijoa rebida või poolitada ning selle sisu välja pigistada ja ära süüa.

Viljade küpsus ei ole alati väljastpoolt nähtav, sest viljad jäävad roheliseks, kuni nad on üleküpsenud või mädanevad. Kui viljad on ebaküpsed, on seemne viljaliha valge ja läbipaistmatu, küpsedes muutub see selgeks ja tarretiseks. Viljad on optimaalselt küpsed, kui seemne viljaliha on muutunud selgeks tarretiseks, ilma pruunistumise jälgedeta. Kui seemnemass ja seda ümbritsev viljaliha hakkavad pruunistuma, on vili üleküpsenud ja seda ei tohiks süüa.

Lõika üleküpsenud puuviljad


Acca lilled