Taimekolded (gallid): mis need on, kuidas tekivad ja miks on olulised
Taimekolded (gallid) on taimekudede kohalikud ebanormaalsed kasvud, millel võivad olla ümarad, sarvekujulised, torukesed või muul moel eristuvad vormid. Need tekivad siis, kui taime normaalse kasvuregulatsiooni ja koe arengut mõjutavad välised mõjutajad ning taim reageerib muutunud rakkude jagunemise ja diferentseerumisega.
Taimekolded võivad olla põhjustatud erinevatest bioloogilistest agensitest. Levinumad tekitajad on:
- parasiidid ja muud taimekahjustajad
- seened, mis võivad indutseerida kohalikke kasvuhäireid
- bakterid, mis mõjutavad koe kasvu ja hormonaalset tasakaalu
- putukad — eriti teatud kärbse- ja kirpstiivuliste larvid ning kihulased
- lestad (eriophyid-mites), kes tekitavad sageli lehekodadeid ja muid väiksemaid vorme
Taimekolded on tegelikult taime (taimede) kudede ebanormaalsed kasvud, mis sarnanevad mõnes mõttes loomadel esinevatele healoomulistele kasvajate või tüükaste kasvudega. Paljud galli tekitajad induseerivad taime rakkude kiiret jagunemist ja diferentseerumist, mistõttu kujunevad liigi- või isegi isendipõhised tüüpilised struktuurid.
Putukate ja lestade puhul on väga levinud mehhanism see, et nad kasutavad taimekoes paiknevat toiduala oma arengu toetamiseks. Näiteks mõned putukamunad annavad mõnele taimtoidulisele putukale mikroelupaiga — galli sees arenev vastne saab nii toidu kui kaitse. Gall võib sisaldada toitvat tärklist ja muid muudetud kudesid, mis toituvad vastse metaboolsetest vajadustest ning pakuvad füüsilist kaitset röövloomade eest.
Gallide tekkemehhanismid on mitmekesised. Tihti süstitakse taimekudedesse biokeemilisi aineid, mis mõjutavad taime hormonaalset tasakaalu (näiteks muutused auksini ja tsütokiinide tasemes). Selliseid aineid võib taime sisse viia nii putuka vastsed kui ka täiskasvanud isendid, aga mõnikord piisab ka mehaanilisest kahjustusest või mikroobse infektsiooni põhjustatud reaktsioonist. Pärast munemist arenevad vastsed sageli gallide sees kuni täiskasvanuks saamiseni ning siis lahkuvad või nõrkavad välja. Gallide moodustamiseks on oluline, et mõjutuse ajal toimuks taimes aktiivne rakkude jagunemine — parasvöötmes see on tavaliselt kevadel (parasvöötme kliimas), troopikas võib kasvuperiood olla pikem.
Enamasti on gallid taimel suuresti kosmeetiline kahjustus ja ei ohusta tervet taime, kuid intensiivsed nakatumised võivad vähendada kasvu, takistada õitsemist või vilja arengut ning harvadel juhtudel nõrgendada taime oluliselt. Mõned konkreetsed näited on tamme- ja pihlaka-gallid (tuntud kui kuulekad tammetõrred), roosi-lehemullid ning varre- või juuri kinnistavad gallid.
Miks taimekolded on olulised:
- Ecoloogia: gallid suurendavad elustiku mitmekesisust, pakkudes elupaika ja toitu spetsialiseerunud organismidele ning mõnikord ka muudele putukatele ja parasiitidele.
- Indikaatorid: gallide esinemine võib viidata kohalike liikide olemasolule ning näidata ökosüsteemi tervise või muutuste märke.
- Talupojatarkus ja teadus: paljud gallid on liigi- või perespetsiifilised, mistõttu neid kasutatakse ökoloogilistes ja taksonoomilistes uuringutes.
Kuidas gallide puhul tegutseda (praktilised nõuanded):
- Enamikul juhtudel ei ole vajalik ulatuslik sekkumine — gallid on peamiselt kosmeetiline probleem.
- Raskete nakatumiste korral võib aidata kahjustatud osade lõikamine ja hävitamine enne, kui vastsed arenevad (tavaline talvine/varakevine pügamine).
- Kemikaalsete tõrjevahendite mõju on sageli piiratud, sest paljud galli tekitajad elavad kaitsvas kudes sees; sihtimine nõuab õiget aega (nt enne munemist).
- Bioloogiline tõrje ja head aiandustavad (tugeva taime kasvatamine, stressi vähendamine) on pikaajalised ja keskkonnasõbralikud lahendused.
Gallide tunnustamiseks on kasulik pöörata tähelepanu järgmistele märkidele: tüüpiline kuju ja värv, asukoht (lehelaba, lehe servas, varre, juure juures), hosttaime liik ning hooajalisus. Kui on kahtlus ohtlikust nakkusest või kui gallid mõjutavad majanduslikult olulist taime, tasub konsulteerida põllumajanduse või aianduse spetsialistiga.
Kokkuvõttes on taimekolded huvitav ja keeruline nähtus, mis peegeldab tihedat koostoimet taime ja selle mikro- ning makroorganismide vahel — nad pakuvad väärtuslikku teavet nii teadlastele kui aednikele ning võivad mängida olulist rolli ökosüsteemi toimimises.

Punased asjad on lehepõletiku poolt lehel tekitatud galliad.


Putuka poolt viinapuudel tekitatud sapipõletik.


Ka skeletiloomadel ja fossiilides võib esineda kolded. Kaks perforatsioonidega gallid krinoidi tüvel Lõuna-Iisraeli keskjuura ajastust pärineva krinoidi tüvel.


Tamme õunapuu või tammekoll on 2-5 cm läbimõõduga suur, ümmargune, tavaliselt tammeliikidel esinev koll. Neid põhjustavad kemikaalid, mida süstivad teatavate Cynipidae perekonda kuuluvate herilaste (Cynipidae) liikide vastsed.
Galerii
·
Gall on Maple leaf
·
Roosi voodikärbseseen metsroosil suvel.
·
Neuroterus albipes forma laeviusculus
·
Eukalüpti lehepõletik
·
Koolapähklite pähklid Pedunculate tammel
·
Gymnosporangium
·
Tamme marmortaimestik, ühes on gloobuse kärbseseen ja teises Phoma gallorum'i seenekahjustus.
·
Sitka kuuse ananassikahjustus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on gallia?
V: Galle on taimede ja muude eluvormide pinnal esinev kasv, mida põhjustavad parasiidid, näiteks seened, bakterid, putukad ja lestad.
K: Mille poolest sarnanevad taimsed gallid loomade healoomuliste kasvajate või tüükaga?
V: Taimekolded on taimede kudede ebanormaalsed kasvud, mis sarnanevad loomade healoomuliste kasvajate või tüükaste kasvudega.
K: Kas taimekollete põhjust saab teada, ilma et tegelik haigustekitaja oleks olemas?
V: Jah, taimsete sapipõletike põhjust saab sageli teada ilma tegeliku tekitajata, kuna paljudel sapipõletikeliikidel on tüüpilised struktuurid.
K: Milline on putukakollete roll taimedel taimtoiduliste putukate jaoks?
V: Taimede putukamädanikud annavad mõnedele taimtoidulistele putukatele oma mikroelupaiga, milleks on taimekude, mida putukas kontrollib.
K: Milline on gallia tegija elupaik ja toiduallikas?
V: Galle on elupaigaks ja toiduallikaks gallia tegijale, sest see võib sisaldada toitvat tärklist ja muid kudesid.
K: Kuidas kaitsevad putukamahlad putukaid kiskjate eest?
V: Putukamahlad pakuvad putukale sageli füüsilist kaitset röövloomade eest.
K: Kuidas tekitavad putukad taimedel mädanikke?
V: Putukad tekitavad taimedel mädanikke, süstides taimedesse kemikaale, ning mädanike moodustamiseks peavad nad kasutama aega, mil taimede rakkude jagunemine toimub kiiresti, tavaliselt kasvuperioodil, mis on troopikas pikem.