Rohelised oad (Phaseolus vulgaris): kirjeldus, kasutus ja toiteväärtus

Rohelised oad on köögiviljad. Need on hariliku oa (Phaseolus vulgaris) sortide viljad.

Rohelisi ube müüakse värskelt, külmutatud või konserveeritult. Rohelisi ube valmistatakse aurutades, keetes, segades, praadides, fritüürides või pajaroogades. Ameerika Ühendriikides serveeritakse neid mõnikord pajarooga koos seente, praetud sibula ja koorega. Hiina köögis praetakse neid sageli küüslaugu ja douchiga (kääritatud mustad sojaoad). Jaapani köögis serveeritakse neid tempura kujul.

Rohelised oad sisaldavad lektiine. See muudab need kahjulikuks, kui inimene sööb liiga palju tooreid või valesti keedetud oksi.

Kirjeldus ja sordid

Rohelised oad ehk snap-oad (string beans) on pikad, õhukesed ja pehme koorega kaunad, mida korjatakse enne seemnete täielikku valmimist. On kahte põhiliiki: põõsasoad (bush beans) ja pealese tõusvad oad ehk hernesed pajude ehk pole beans (pole beans). Lisaks leidub spetsiaalseid sorte, näiteks stringless- ehk nööritud sorte ning kollaseid (wax beans) ja Prantsuse oasid (haricots verts), mis on peenemad ja õrnemad.

Kasutamine köögis

• Rohelisi ube sobib serveerida lihtsasti aurutatult või kergelt keedetult, nii säilib krõmps ja värv.
• Praadimine ja wokitoidud rõhutavad maitset — sageli lisatakse küüslauku, ingverit, sojakastet või douchit.
• Need sobivad ka salatitesse (toored või kergelt blanšeeritud), pajaroogadesse, hautistesse, fritüüritud roogadesse ja tempurasse.
• Väärt täiendavad lisandid: röstitud mandlid, peekon, sibul, tomat, sidrunimahl, või ja juust.

Toiteväärtus (umbes, 100 g tooreid ube)

• Energia: ~31 kcal
• Valgud: ~1,8 g
• Süsivesikud: ~7 g (millest kiudained ~3–4 g)
• Rasvad: ~0,2 g
• Vitamiinid: C‑vitamiini (~12 mg), K‑vitamiini (~14 µg), folaati (~30–40 µg)
• Mineraalid: kaalium (~200 mg), magneesium, kaltsium ja raud väiksemates kogustes

Rohelised oad sisaldavad palju vett ja kiudaineid ning on madala kalorisisaldusega, mistõttu sobivad hästi tervisliku toitumise osana.

Tervislikud mõjud

Rohelised oad toetavad seedimist tänu kiudainetele, annavad vitamiine ja mineraale ning aitavad lihasmassi ja närvifunktsiooni toetada (kalium, magneesium). Nende madal energiasisaldus teeb neist sobiva lisandi kaalujälgimise toitudele.

Ohutus ja ettevalmistus (lektinid)

Oluline: paljud oaliigid sisaldavad lektiine (nt. phytohaemagglutinin), mis võivad toorelt või ebapiisavalt kuumutatult tarbides põhjustada iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust. Kuigi rohelised oad sisaldavad tavaliselt vähem neid aineid kui kuivatatud oad (nt põldoad või punased oad), on mõistlik järgida häid toiduohutuse tavasid:

• Keeda värskeid ube või blanšeeri neid enne tarbimist; piisav kuumtöötlus hävitab suurema osa lektiinidest. Soovitatav on keeta vähemalt paar minutit — traditsiooniliselt soovitatakse eriti kuivatatud ubade puhul keeta 10 minutit pärast vee uuesti keemist.
• Vältida väga suures koguses toorete ubade söömist, eriti tundlikel inimestel.
• Kuivatatud oad nõuavad eraldi ettevalmistust (leotamine ja korralik keetmine) — neid ei tasu kunagi tarbida toorelt.

Säilitamine

• Värsked oad: hoida köögikapis puutumatult paberis või avatud kilekotis külmikus; säilivad tavaliselt 5–7 päeva.
• Blanšeerimine ja külmutamine on parim viis nende pikaajaliseks säilitamiseks — blanšeeri paar minutit, jahuta kiiresti külma vee all, kuivata ja pane sügavkülma.
• Konserveeritud ubed: mugavad ja pika säilivusajaga, kuid võivad sisaldada lisatud soola või säilitusaineid.

Võimalikud vastunäidustused

Rohelised oad on üldiselt ohutud ja hästi talutavad, kuid harvadel juhtudel võib esineda toidutundlikkus või allergia. Inimestel, kes vajavad väga madala kaaliumi dieeti, tasub arvestada ube sisaldavat kaaliumit, kuid see ei ole tavaliselt oluline piirang. Kui teil on krooniline haigus või võtate ravimeid, küsige vajadusel nõu arstilt või dietoloogilt.

Nõuanded valmistamiseks

• Et säilitada värv ja tekstuur, vala keev vesi ustele, lase keema ja keeda lühidalt või auruta 3–5 minutit; seejärel jahuta kohe jäävees (blanšeerimine).
• Lisage soola alles pärast keetmist, muidu võivad oad kõrbema muutuda.
• Kombineeri ube proteinirikka toiduga (liha, kala, kaunviljad) ja rasvaga (oliiviõli, või) parema maitse ja toitainete imendumise jaoks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rohelised oad?

K: Kuidas müüakse rohelisi ube?

K: Kuidas saab rohelisi ube valmistada?

K: Milliseid roogi saab valmistada roheliste ubade baasil?

K: Kas rohelisi ube on ohutu süüa?

K: Mis on roheliste ubade teaduslik nimetus?

K: Kas rohelisi ube võib süüa toorelt?

Otsing