Heliantheae: päevalillede hõim (Asteraceae) — 190 perekonda, umbes 2500 liiki
Heliantheae — Asteraceae päevalilled: 190 perekonda, ~2500 liiki. Avastage nende mitmekesisus, kasvukoht ja levik Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Mehhikost.
Heliantheae on kõige tuntum päikeselillede sugukonna (Asteraceae) sugukond. Nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab päikeselille. Heliantheae on päevalillede sugukonna kolmas suurim hõim, kuhu kuulub 190 perekonda ja umbes 2500 liiki. Ainult hõimud Senecioneae ja Astereae on suuremad. Enamik Heliantheae on pärit Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Mehhikost. Mõned perekonnad on pärit troopilistest piirkondadest.
Morfoloogia ja taksonoomia
Enamik Heliantheae liike on rohttaimed või põõsad, kuid mõned neist võivad kasvada ka väikeste puude kõrguseks. Taimed on sageli üheaastased või mitmeaastased. Lehed on tavaliselt karvased ja paiknevad paarikaupa; leheservad ja kuju varieeruvad perekonniti. Õisiku põhivormiks on tihe õisik — tüüpiline "õiepõimik" (kapitsulum) koos heledate rikaradade (ray) ja kesksete keskustrooliste õitega (disc). Paljudel liikidel on silmatorkavad kollased või oranžid õielehed, mis meelitavad meemesilasi ja teisi tolmeldajaid.
Pungad on tavaliselt mustad.
Eripärad
- Õied: enamasti kahe tüüpi õied — keele- või kroonõied (ray florets) ja torujad keskõied (disc florets).
- Viljad: väiksed seemned (tsüpselad/achenid), paljudel perekondadel õliserikad ja toiduks kasutatavad (näiteks Helianthus annuus ehk harilik päevalill).
- Levinuim värvitoon: kollane, aga esineb palju muid toone ja mustriga õisi.
- Paljunemine: tolmeldavad peamiselt putukad, aga seemned levivad ka lindude ja loomade kaudu.
Levik ja elupaigad
Heliantheae liikide elupaigad on väga erinevad: rohumaad, stepid, savannid, metsaservad, kõrbed ja mäestikud. Suur enamus liike on ürgameriikidest pärit Ameerikas, kus need on olulised nii looduslikes kooslustes kui inimtegevuse mõjul kujunenud ruumides. Mõned perekonnad on kohastunud troopilise kliimaga ja leiduvad ka vanemas maailmas inimeste seemne- või dekoratiivse leviku tõttu.
Majanduslik ja ökoloogiline tähtsus
Heliantheae hõlmab mitmeid liike, millel on tähtis roll inimmajanduses ja aianduses:
- Kultuur- ja toimetuseesmärgil kasutatavad liigid — näiteks harilik päevalill (Helianthus annuus) annab söögi- ja tööstuslikke seemneid ning õli.
- Ilutaimed — rohke perekondade valikuga aiataimede seas (nt Rudbeckia, Echinacea, Coreopsis), mida kasvatatakse dekoratiivsetel eesmärkidel.
- Tervis ja rahvameditsiin — mõned liigid, näiteks Echinacea, on tuntud immuunsüsteemi toetavate preparaatide allikana.
- Ökoloogiline roll — Heliantheae taimed on olulised tolmeldajatele (mesilased, liblikad) ja pakuvad seemneid lindudele talvisel ajal.
- Mõned liigid võivad muutuda invasiivseks väljaspool oma looduslikku leviala ja mõjutada kohalikke kooslusi.
Tuntud perekonnad ja liigid
Hoolimata perekondade suurest arvust on mitu tuntud ja laialt kasutatavat rühma: Helianthus (päevalilled), Echinacea (jemmi-rohud), Rudbeckia (kollased aiapõõsad), Coreopsis, Bidens jt. Need genereerivad nii aiandusinteresse kui ka teadusuuringuid (nt meditsiinilised omadused, tolmeldajate uuringud).
Taksonoomilised märkused
Heliantheae taksonoomia on viimastel aastakümnetel täienenud molekulaarsete uuringute abil: mitmed perekonnad ja alamrühmad on ümber tõlgendatud või eraldatud teistesse hõimudesse. See tähendab, et täpne perekondade loend ja liiginimekiri võivad ajas muutuda vastavalt uutele teaduslikele andmetele.
Üldiselt on Heliantheae hõim mitmekülgne, ökoloogiliselt oluline ja inimesele kasulik rühm päevalillede sugukonnas, mille liigid varieeruvad väikesest rohtsest taimest kuni põõsa- või väiksepuulise vormini.
Kasutab
Heliantheae võib kasvatada põllumajandusettevõtetes. Nende hulka kuuluvad päevalilled ja jeruusalemma artišokid. Paljud aialilled kuuluvad samuti sellesse rühma, näiteks Coreopsis, Cosmos, Echinacea, Rudbeckia ja Zinnia.
Perekonnas on ka mõned umbrohud. Ambrosia liigid (ambrosia) toodavad palju õietolmu. Iga taim võib hooaja jooksul toota umbes miljard tera õietolmu ja taim on tuuletolmlev. See on üks peamisi heinapalaviku põhjustajaid.
Subtribes
1981. aastal mõtles Harold Ernest Robinson välja uue viisi hõimu kirjeldamiseks. Ta jagas Heliantheae 35 alamhõimuks:
- Ambrosiinae (hõlmab: ragweed)
- Baeriinae
- Chaenactidinae
- Clappiinae
- Clibadiinae
- Coreopsidinae (hõlmab: Coreopsis, Cosmos)
- Coulterellinae
- Desmanthodiinae
- Dimeresiinae
- Ecliptinae
- Engelmanniinae (hõlmab: rosinaviid)
- Enhydrinae
- Espeletiinae
- Fitchiinae
- Flaveriinae
- Gaillardiinae
- Galinsoginae (hõlmab: Hidalgoa)
- Guardiolinae
- Helianthinae (hõlmab: päevalilled)
- Heptanthinae
- Hymenopappinae
- Jaumeinae
- Lycapsinae
- Madiinae (sealhulgas: taruvaadid, Hawaii hõbemetssõnad)
- Marshalliinae
- Melampodiinae
- Milleriinae
- Montanoinae
- Neurolaeninae
- Pectidinae
- Peritylinae
- Pinillosinae
- Polymniinae
- Rudbeckiinae (hõlmab: Echinacea, Rudbeckia)
- Varillinae
- Zaluzaniinae
- Zinniinae (hõlmab: Zinnia)
Küsimused ja vastused
K: Mis on Heliantheae?
V: Heliantheae on kõige tuntum hõim päikeselillede sugukonnast (Asteraceae).
K: Mida tähendab nimi Heliantheae?
V: Nimi Heliantheae tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab päevalille.
K: Kuidas on Heliantheae hõimu suurus võrreldes teiste päevalillede sugukonna hõimudega?
V: Heliantheae on päikeselillede sugukonna kolmas suurim hõim, ainult hõimud Senecioneae ja Astereae on suuremad.
K: Kust on pärit enamik Heliantheae hõimu?
V: Enamik Heliantheae on pärit Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Mehhikost, kuigi mõned perekonnad on pärit troopilistest piirkondadest.
K: Millised on Heliantheae taimede tüüpilised kasvuharjumused?
V: Enamik Heliantheae on rohttaimed või põõsad, kuid mõned neist kasvavad väikeste puude suuruseks.
K: Milline on Heliantheae taimede lehtede tavaline paigutus?
V: Heliantheae taimede lehed on tavaliselt karvased ja paigutatud paarikaupa.
K: Milline on Heliantheae taimede pungade tüüpiline värvus?
V: Heliantheae taimede pungad on tavaliselt mustad.
Otsige