Rohttaimed: määratlus, elutsükkel, tüübid ja näited

Rohetaim on taim, millel ei ole palju puitu ja mille varred on rohelised ja pehmed. Need taimed kasvavad kiiresti ja toodavad lühikese aja jooksul õisi ja palju seemneid. Üldisemalt tähendab rohetaim puuduvat või nappi puidust puitkoe (ksüleemi) arengut, mistõttu varred on pehmed, painduvad ja sageli õhukesed. Rohtaime eluviis ja ehitus võimaldavad tal kiiresti ressurssi kasutada ja kiiresti paljuneda.

Botaanikas on rohttaimede kohta kasutusel sõna herb (ladina herba, "rohi"), kuid sõna herb kasutatakse tavaliselt ainult taimede kohta, mida kasutatakse parfüümides, ravimites ja toiduvalmistamisel, isegi kui need ei ole rohttaimed. Lisaks eristatakse rahvakeeles sageli mõisteid "rohi" ja "muru", samuti kasutatakse terminit "meditsinaaltaim" konkreetse otstarbe tähistamiseks.

Elutsükkel

Rohetaimed võivad olla ühe-, kaheaastased või mitmeaastased, kuid enamik neist on üheaastased ja surevad oma kasvuperioodi lõpus (ajal, mil nad toodavad õisi, vilju ja seemneid), jättes mulda oma seemned; need seemned annavad hea ilmaga uusi taimi. Nisu ja hernes on üheaastased rohttaimed. Üheaastased liigid läbivad kogu elu- ja paljunemistsükli ühe kasvuperioodi jooksul: idanevad, kasvavad, õitsevad, annavad seemneid ja surevad.

Kaheaastased ja mitmeaastased rohttaimed elavad kaks või enam aastat, kuid õhus olevad varred surevad igal aastal; maa-alused varred moodustavad uued õhuvarsid (maa kohal olevad varred). Maa-alused juured ja varred suudavad halbadele ilmastikutingimustele (talv või väga kuiv hooaeg) paremini vastu pidada kui maapealsed lehed ja varred. Sibulad on kaheaastased ja pioonid on mitmeaastased rohttaimed. Kaheaastased liigid keskenduvad esimesel aastal kasvule ja varude kogumisele, teisel aastal aga õitsemisele ja seemnete tootmisele.

Tüübid ja näited

Enamik rohttaimi on väikesed ja nende varred ei ole paksud, sest neil ei ole palju puitu, kuid leidub ka suuri rohttaimi. Banaanid ja papaia (troopiline puuvili) on rohttaimed, kuid nad näevad välja nagu puud; papaia on paksu varrega, kuid ilma suurema puita. Suured rohttaimed võivad moodustada tihedaid biokihte ja on olulised troopilistes metsades ning kultuurtaimede seas.

Lisaks näidetele on rohttaimed väga mitmekesised: hulka kuuluvad rohttaimede sugukonnad, kõrrelised (nt teraviljad), õistaimed (paljud aed- ja metsataimed), ning mitmed meditsiinilised ja vürtsitaimed. Mõned rohttaimed on laialt levinud umbrohud, teised aga majanduslikult tähtsad kultuurtaimed.

Anatoomia ja kohastumused

Rohttaimede varred on tavaliselt pehmed, sisaldavad vähem ligniini ja puitu ning sageli on neil rohelised fotoretseptorid fotosünteesiks. Nende juurestik võib olla kas sügav ja põõsane või madal ja lai, olenevalt liigi kohastumisest. Paljud rohttaimed on kohastunud muutuvate keskkonnatingimustega — näiteks varuainete (suhkrute, tärklise) ladustamine sibulatesse või mugulatesse, vegetatiivne paljunemine risoomide või pistikute kaudu, ning vastupidamine põuale või külmale tänu maa-aluste osade varjumisele.

Ökoloogiline ja majanduslik tähtsus

Ökosüsteemid: rohttaimed on sageli primaarseks pioneertaimestikuks häiritud aladel — nad stabiliseerivad pinnast, parandavad mullastruktuuri ja loovad tingimused teiste taimede jaoks.
Toit ja põllumajandus: paljud põllukultuurid on rohttaimed (nt nisu, hernes), mis on inimeste ja loomade peamine toiduallikas.
Meditseen ja vürtsid: suur hulk ravim- ja maitseaineid pärineb rohttaimedest, mida kasutatakse parfümeerias, ravimites ja kokanduses (parfüümides, ravimites, toiduvalmistamisel).
Majandusliku tähtsusega taimed: rohttaimed annavad lõnga, õlisid, värvaineid ja teisi tooraineid.

Kogumine ja hooldamine

Rohttaimede kasvatamisel tuleb arvestada nende elutsüklit: üheaastased vajavad kiiret hooldust ja regulaarset külvi, kaheaastased ja mitmeaastased nõuavad talvitumist ja vahel jagamist. Paljud aiahooldusvõtted — näiteks õigel ajal lõikamine, väetamine ja mulla parandamine — aitavad rohttaimede elujõudu säilitada.

Kokkuvõttes on rohttaimed mitmekesine ja ökoloogiliselt tähtis taimede rühm: neil on erilised anatoomilised ja elutsüklilised tunnused, mis võimaldavad neil elada erinevates keskkondades ning anda inimesele ja loodusele olulisi hüvesid.

See on pioon, mis on rohttaim.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rohttaim?

V: Rohetaim on taimeliik, millel ei ole palju puitu ja millel on rohelised, pehmed varred. Nad kasvavad kiiresti ja toodavad lühikese aja jooksul õisi ja seemneid.

K: Mis on rohttaimede botaaniline nimetus?

V: Rohetaimede botaaniline nimetus on "herb", mis tuleneb ladinakeelsest sõnast "herba", mis tähendab rohtu.

K: Kui kaua elab enamik rohttaimi?

V: Enamik rohttaimi on üheaastased taimed, mis tähendab, et nad elavad ainult ühe hooaja, enne kui nad kasvuperioodi lõpus, mil nad toodavad õisi, vilju ja seemneid, surevad ära. Kaheaastased ja mitmeaastased rohttaimed kestavad kaks või enam aastat, kuid nende õhuvarsid surevad igal aastal, samas kui maa-alused juured ja varred suudavad paremini vastu pidada halbadele ilmastikutingimustele, näiteks talvele või põuale.

K: Kas on näiteid suurte rohttaimede kohta?

V: Jah, on mõned juhtumid, kus on olemas suurekasvulised rohttaimed, näiteks banaanid ja papaia, mis näevad välja nagu puud, kuid millel on paksud varred ilma suurema puiduta.

K: Miks leidub selliseid taimi viljatutel maadel?

V: Rohetaimi leidub sageli viljatutel maadel, sest nad on piisavalt väikesed, et kasutada ära vähest vihma, mis langeb kõrbetes, ning piisavalt soojust, et kasvada seal, kus pinnas on suurema osa aastast lume või jääga kaetud, näiteks väga kõrgel mägedes.

K: Kas sibulaid peetakse kaheaastasteks või mitmeaastasteks taimedeks?

V: Sibulaid peetakse kaheaastasteks, pioonid aga mitmeaastasteks.