Hüdropoonika

Meetodid

Taimede kasvatamiseks on mitmeid viise. Siin on mõned näited.

Staatilise lahuse kultuur

See asetab või ujub taimed toitainetega täidetud vees konteinerisse. Vett uuendatakse kontrollsüsteemi abil, et vältida taimede juurte kuivamist. Vesi ei voola läbi konteineri, vaid jääb staatiliseks. Kuna vesi on paigal, kasvavad sageli vetikad, mis kasutavad toitaineid ja katavad taimede juured, nii et need ei saa toitaineid nii hästi vastu võtta. Vetikate kasvu saab vähendada, kui kasutada mõnda meetodit, mis takistab valguse jõudmist juurteni, näiteks musta plasti või alumiiniumfooliumi. Staatilist lahust tuleb vahetada iga nädal või paar korda, et tagada õige kogus toitaineid.

Pideva vooluga lahendus

See on taimede kasvatamine pidevalt voolava vee voolus. Taimed võib asetada madalasse anumasse ja toitainetega vesi voolab läbi juurte. Seda saab teha mitmel erineval viisil, kas vee juhtimine üle paljaste juurte torus või õõnsas mahutis või vee juhtimine läbi kiudmati, millesse juured on sisse kasvanud, või nende kahe variatsiooni vahel. Selle süsteemi üks peamisi eeliseid on see, et toitevett saab hoida säilituskonteineris ja kui toitevett on vaja muuta, on seda lihtne teha säilituskonteineris. Süsteem toimib tavaliselt gravitatsiooniga, säilitamisanum asub taimedest kõrgemal ja vesi voolab allapoole, kuni see on läbinud taimede juured ja jõudnud madalamasse säilitamisanumasse, kust see pumbatakse tagasi kõrgemasse anumasse. Selle meetodi eeliseks on see, et see kasutab toitained tõhusalt ära, võimaldab hapniku jõudmist juurteni (mis on oluline tervisliku kasvu jaoks) ja vett saab väga lihtsalt reguleerida. Peamised puudused on see, et kui ringlussüsteemis esineb mõni viga, on taimedel vähe vett, kuni viga on kõrvaldatud, ja voolukanalid peavad olema korrapäraselt kaldu, kui need ei ole korrapärased, võib vesi jääda kaldu mittekalduvatesse kohtadesse ja see võib põhjustada probleeme.

Gravitatsiooniga toidetavad süsteemid

See süsteem ei kasuta toitainete sisaldava vee tsirkuleerimiseks elektrit. Süsteemis on suur mahuti, mis asub taimedest kõrgemal ja vesi voolab läbi taime ja taimedeni kontrollitud viisil. Seda süsteemi kasutatakse pottides kasvatatavate taimede puhul, kusjuures vesi juhitakse poti põhja ja kapillaarliikumine tõmbab vee potti ülespoole.

Aeropoonika

Selles kasutatakse süsteemi, mille puhul taimede juured on paigutatud kambrisse, mida pihustatakse pidevalt või katkendlikult peene, toitaineid sisaldava veega. Taime juured ripuvad õhus ja selle süsteemi eeliseks on see, et juurtel on hea juurdepääs hapnikule. Selle süsteemi leiutas 1983. aastal Richard Spooner ja sellest on saanud edukas viis mitmesuguste kultuuride kasvatamiseks, sealhulgas seemnekartuli, tomati, lehtede ja väikeste salatilehtede kasvatamiseks. Aeropoonika muud eelised on see, et selle süsteemiga saab kasvatada palju laiemat taimevalikut, (mõnedele taimedele ei meeldi, kui nende juured on pidevalt vees) taimed kasvavad ainult veerandi võrra vähemate toitainetega kui tavalises hüdropoonikas ja NASA on selle süsteemi vastu huvitatud, sest pihustiga tegelemine on lihtsam kui vedelike käitlemine null gravitatsioonis. Lõpuks saab selle meetodi abil kasvatatud taimi üle viia mulda või teise kasvukeskkonda, ilma et nende kasv aeglustuks uute tingimustega kohanemise ajal. Peamine puudus on see, et selle süsteemi ehitamine ja hooldamine on kulukam kui tavaliste hüdropooniliste süsteemide puhul.

Passiivne allakastmine

Seda meetodit nimetatakse ka passiivseks hüdropoonikaks või poolhüdropoonikaks. Selles süsteemis kasvavad taimed poorses materjalis, nagu spetsiaalsed savikrohvid, vermikuliit, klaaskiud, kookoskoor, perliit või muu sarnane aine, mis hoiab vett, omab palju õhuruumi, kuid ei mõjuta otseselt taimede juuri. Vesi voolab läbi materjali, et see jääks niiskeks, ja materjal hoiab taime juured eraldi, et taimed saaksid hea kontakti õhuga, mis aitab taimedel kasutada hapnikku ja süsihappegaasi. seda meetodit on lihtne luua ja kontrollida ning see sobib mitmete taimede, näiteks orhideede või bromeliidide jaoks, mis looduses kasvavad oma juurtega soojas niiskes õhus.

Ebbe- ja vooluhulkade allakastmine

Seda meetodit tuntakse ka kui "Flood and Drain" (üleujutamine ja tühjendamine). Selle meetodi puhul on suur veemahuti koos toitainetega paigutatud kasvatatavate taimede tasemest allapoole ning aeg-ajalt pumbatakse või tõstetakse käsitsi vett, et taimi niisutada ja seejärel tagasi mahutisse juhtida. Seda meetodit on lihtne ehitada ja seda saab hõlpsasti juhtida automaatse mehhanismiga.

Jookske raisku

See on meetod, mille puhul taimed kasvatatakse materjalil, mis sisaldab veidi vett, kuid millel on palju õhuruumi, näiteks vermikuliit, perliit, klaaskiud või jämedam liiv. Vett koos toitainetega reguleeritakse taimeri abil ja kastmise kogus sõltub mitmest tegurist, näiteks temperatuurist, taimede suurusest, materjali tüübist, milles taimed kasvavad, ja muudest tehnilistest asjaoludest. Pärast taimede kastmist voolab vesi kogumisanumasse ja seda võib uuesti kasutada või ära visata. Seda süsteemi kasutatakse väga laialdaselt kaubanduslikel köögiviljakultuuridel, näiteks tomatite ja kurkide kasvatamisel.

Sügavveekultuur

See hõlmab taimede kasvatamist vees koos toitainetega rippudes. Taimed hoitakse võrkudes, mille juured on vees. Võrgud võivad sisaldada või mitte sisaldada materjali juurte eraldamiseks. Vette pumbatakse õhku, et suurendada hapniku sisaldust vees, mis aitab juurtel kasvada.

Bubbleponics

See on meetod, mida kasutatakse koos eespool kirjeldatud süvaveekultuuri meetodiga. Taimede juured kastetakse varajases kasvufaasis vee ja toitainetega, mis pumbatakse läbi õhukivi, et viia vette suures koguses lahustunud hapnikku, mis aitab noortel juurtel oluliselt kasvada. Seda kasutatakse tavaliselt ainult kasvu varajases staadiumis, kui taimed moodustavad juurekobaraid.

Eelised

• Hüdropoonilisi põllukultuure saab pakendada ja müüa veel elusana, mis suurendab nende värskuse kestust.
• Üle- ja alakastmine on peatatud.
• Hüdropoonika on hea taimekasvatusmeetod piirkondades, kus puudub hea pinnas, näiteks Antarktikas, kosmosejaamades ja kosmosekolooniates.
• Hüdropoonika on väga hea taimede õpetamiseks ja uurimistööks.
• Muld ei ole vajalik.
• Põllukultuurid ei ole mullaga saastunud.
• Vett on vaja vähem kui mullakasvatuse puhul.
• Hüdropoonika on odavam kui teised maasikate kasvatamise viisid.
• Hüdropoonika annab taimedele rohkem päikesevalgust.
• Vead ja muud kahjurite ohud vähenevad hüdropoonilise süsteemi puhul.

Hüdropoonikasüsteem, mis kasvatab toitu söögisaalis.