Francis Bacon
Francis Bacon, 1. vikont St. Alban KC (22. jaanuar 1561 - 9. aprill 1626) oli inglise filosoof, riigimees ja kirjanik. Teda on nimetatud üheks suurimaks mõtlejaks, kelle ideed on muutnud inimeste mõtlemist.
Ta sündis Londonis, oli Sir Nicholas Baconi poeg ja kuninganna Elizabethi nõuniku William Cecili vennapoeg. Ta omandas hariduse Cambridge'i Trinity College'is. Tema esimene töökoht oli advokaat. Hiljem sai temast parlamendi liige ja 1586. aastal osales ta juhtivalt Mary Queen of Scoti hukkamises. Ta sai 1591. aastal Essexi krahvi Robert Deveraux' sõbraks ja sai temalt palju väärtuslikke kingitusi. Pärast Essexi mässu kuninganna vastu oli Bacon üks neist, kes juhtis uurimist, mis viis Essexi hukkamiseni 1601. aastal.
Bacon sattus sageli raskustesse, sest ta kulutas liiga palju ja 1601. aastal arreteeriti ta võlgade tõttu. Kui kuningas James 1603. aastal kuningaks sai, paranes Baconi olukord. Ta löödi 1603. aastal rüütliks. Ta oli üks neist, kes pooldas Inglismaa ja Šotimaa ühendamist üheks riigiks, mis toimus pärast tema eluiga, 1700. aastatel. Bacon abiellus 1606. aastal Alice Barnhamiga ja järgmisel aastal sai temast peaprokurör. Ta sai ka edaspidi paremini tasustatud ametikohti, sealhulgas peaprokuröri, lordhoidja ja lordkantsleri ametikohti.
Ta sai 1618. aastal Verulami paruniks ja 1621. aastal St Albans'i vikontiks. Kuna tal ei olnud lapsi, lõppesid mõlemad tiitlid tema surmaga.
Ta kasutas oma ametikohti selleks, et teenida endale rohkem raha, ja 1621. aastal leidis parlament, et ta oli korrumpeerunud. Teda karistati 40 000 naelsterlingi suuruse trahviga ja ta kõrvaldati kõigist ametitest. Kuningas James tühistas trahvi, kuid teda hoiti mõnda aega vangina Londoni Toweris.
Ta sai tuntuks kui maailma uute vaateviiside juhtiv mõtleja. Tema kirjutised algatasid ja tegid kuulsaks mõtteviisi teadusest. Seda mõtteviisi nimetatakse nüüd Baconi meetodiks. Selle aluseks on maailma vaatlemine eksperimente tehes. Pärast tulemuste vaatamist tuleb teadlane välja mõttega, mis seletaks toimunut. Seejärel testitakse seda ideed või hüpoteesi täiendavalt rohkemate katsete abil. Sellist teaduslikku mõtteviisi nimetatakse induktiivseks metoodikaks. Baconi ajal olid need meetodid seotud maagiaga, sealhulgas hermetismi ja alkeemiaga. Alkeemia oli tule, maa, vee ja õhu uurimine. Alkeemikud püüdsid pliist kulda valmistada.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Francis Bacon?
V: Francis Bacon oli inglise filosoof, riigimees ja kirjanik, kes elas aastatel 1561-1626. Teda peetakse laialdaselt üheks suurimaks mõtlejaks, kelle ideed on avaldanud püsivat mõju inimeste mõtlemisele.
K: Mis tiitlit ta kandis?
V: Francis Bacon kandis 1. vikont St. Alban KC tiitlit.
K: Millal ta elas?
V: Francis Bacon elas 22. jaanuarist 1561 kuni 9. aprillini 1626.
K: Milline on tema pärand?
V: Francis Baconi pärand seisneb selles, et tema ideed on muutnud inimeste mõtlemist ja mõjutavad tänapäevast mõtlemist ka praegu.
K: Kus ta sündis?
V: Pole täpselt teada, kus Francis Bacon sündis, kuid arvatakse, et ta võis sündida Londonis või York House'is Strandis, Inglismaal.
K: Milline mõtleja ta oli?
V: Francis Bacon oli mõjukas filosoof ja mõtleja, kelle ideed kujundasid paljuski tänapäevast mõtlemist ja filosoofiat.
K: Kuidas on tema looming mõjutanud ühiskonda?
V: Tema looming on mõjutanud inimeste mõtlemist ja kujundab tänapäevalgi kaasaegset mõtlemist.
