Francis Bacon: inglise filosoof ja induktiivse teadusmeetodi rajaja
Francis Bacon, 1. vikont St. Alban KC (22. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli inglise filosoof, riigimees ja kirjanik. Teda peetakse üheks mõjukamaks varauusaegseks mõtlejaks: tema ideed aitasid kujundada modernset teaduslikku meetodit ja mõtlemisviisi ning mõjutasid terveid teadusharusid.
Elutaust ja haridus
Bacon sündis Londonis, oli Sir Nicholas Baconi poeg ning kuninganna Elizabethi nõuniku William Cecili vennapoeg. Ta sai hariduse Cambridge'i Trinity College'is ja seejärel õppis õigustööd. Varases elus töötas ta advokaadina (advokaat) ja osales poliitikas, olles ka parlamendi liige.
Ametialane tõus ja poliitiline tegevus
1590. aastatel tõusid tema poliitilised ja õigusalased tegevused. 1586.–1587. aastatel osales Bacon uurimistes, mis olid seotud Mary Queen of Scoti kohtuasja ja hilisema hukkamisega (hukkamine leidis aset 1587. aastal). Ta sai 1591. aastal lähemaks tuttavaks Essexi krahviga Robert Devereux'ga ja sellele järgnenud Essexi ülestõusu uurimised 1601. aastal tõid esile tema rolli protsesside juhtimisel, mille tagajärjel krahv hukati.
Baconil oli ka isiklikke rahalisi raskusi: 1601. aastal sattus ta võlgade tõttu raskustesse. Kui 1603. aastal troonile tuli kuningas James, paranes tema olukord ja Bacon pälvis rüütlikraadi. Aja jooksul sai ta järjest kõrgemaid ametikohti: 1613 nimetati ta peaprokuröriks (Attorney General), hiljem täitis ta kõrgeid kohtulikke ja valitsusalaseid ülesandeid ning 1618 loodi talle adelsitiitel (vt allpool).
Tiitlid, langus ja isiklik elu
Bacon abiellus 1606. aastal Alice Barnhamiga. 1618 nimetati ta Verulami paruniks ja 1621 sai temast St Albans'i vikont. Kuna tal ei olnud järeltulijaid, lõppesid mõlemad tiitlid tema surmaga.
Samal, 1621. aasta perioodil leidis parlament, et Bacon oli kasutanud oma ametikohti isiklike või majanduslike huvide toetamiseks. Ta mõisteti süüdi korruptsioonis, karistuseks määrati suur trahv (nagu tollases dokumentatsioonis välja toodud, umbes 40 000 naelsterlingit) ja ta kõrvaldas seetõttu ametitest. Kuningas James leevendas hiljem trahvi, kuid Bacon pidas mõnda aega vahi all ka Londoni Toweris.
Teaduslik pärand ja meetod
Bacon on enim tuntud kui empirismi ja induktiivse teadusmeetodi varajane arendaja. Tema peamised filosoofilised tööd nagu The Advancement of Learning (1605) ja Novum Organum (1620) rõhutasid vaatlust, eksperimenteerimist ja andmete ettevaatlikku üldistamist selle asemel, et tugineda pelgalt loogilisele järeldamisele või autoriteedi lausetele.
Ta kutsus üles andma ülevaatlikud faktikogumikud ja süsteemsed katsed ning hoiatama inimese meeleseisunde, eelhäälestuste ja eksituste ehk niinimetatud tõketega (Bacon nimetab neid idola). Tema meetod — sageli nimetatud Baconi meetodiks — püüab saavutada usaldusväärseid üldistusi, mis järgmiste täiendavate katsete abil kas kinnitust leiavad või ümber lükatakse. See on induktiivse metoodika põhiidee: alustada konkreetsetest vaatluspõhistest andmetest ja liikuda sealt üldiste teooriate suunas, misjärel neid testitakse edasiste eksperimentide abil. See lähenemine oli vundamendiks kaasaegsele teadustööle ja mõjutas hilisemaid teadlasi ning organisatsioone, näiteks Royal Society'd.
Baconi ajal segunes teaduslik uurimus tihti maagiaga, hermetismi ja alkeemiaga; iseäranis tundusid paljudele tollastele mõtlejatele need valdkonnad osana loodusfilosoofiast. Bacon kutsus küll esile eksperimenteerimist ka sellistes valdkondades, kuid tema rõhuasetus oli objektiivsel vaatlusel ja korduvatel katsetel. Alkeemikud püüdsid tol ajal sageli teisendada pliisti kulda ning uurida looduse põhifunktsioone; Baconist said just need eesmärgid, mida ta soovis uurida teaduslikuma ja kontrollitudma meetodi abil.
Mõned lisamärkused ja surm
Baconi mõju ulatus filosoofiast ja loodusfilosoofiast õigus- ja poliitikateooriani. Tema kirjutiste kaudu levis mõte, et ühiskond võib teadusest saada praktilist kasu ning et teaduslik meetod aitab parandada inimeste elu. Tema tööd mõjutasid hilisemat teadusrevolutsiooni ja modernse teaduse kujunemist.
Francis Bacon suri 9. aprillil 1626. Kui lühike ja värvikas anekdoot tema surmast on sageli tsiteeritud: arvatakse, et ta haigestus kopsupõletikku, olles teinud katseid sealiha või kanaliha säilimisega (teiseltallitud allikates mainitakse katset kana täitmisega lume abil). Igatahes suri ta Londoni ümbruses ja on tuhandete ajaloolaste ja filosoofide poolt meenutatud kui mõjukas mõtleja ja teaduse propageerija.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Francis Bacon?
V: Francis Bacon oli inglise filosoof, riigimees ja kirjanik, kes elas aastatel 1561-1626. Teda peetakse laialdaselt üheks suurimaks mõtlejaks, kelle ideed on avaldanud püsivat mõju inimeste mõtlemisele.
K: Mis tiitlit ta kandis?
V: Francis Bacon kandis 1. vikont St. Alban KC tiitlit.
K: Millal ta elas?
V: Francis Bacon elas 22. jaanuarist 1561 kuni 9. aprillini 1626.
K: Milline on tema pärand?
V: Francis Baconi pärand seisneb selles, et tema ideed on muutnud inimeste mõtlemist ja mõjutavad tänapäevast mõtlemist ka praegu.
K: Kus ta sündis?
V: Pole täpselt teada, kus Francis Bacon sündis, kuid arvatakse, et ta võis sündida Londonis või York House'is Strandis, Inglismaal.
K: Milline mõtleja ta oli?
V: Francis Bacon oli mõjukas filosoof ja mõtleja, kelle ideed kujundasid paljuski tänapäevast mõtlemist ja filosoofiat.
K: Kuidas on tema looming mõjutanud ühiskonda?
V: Tema looming on mõjutanud inimeste mõtlemist ja kujundab tänapäevalgi kaasaegset mõtlemist.
