Vars ehk taimevarre definitsioon, struktuur ja põhifunktsioonid
Vars on üks kahest peamisest struktuuriteljest veresoontaimedel. Tüvi (vars) jaguneb tavaliselt sõlmedeks ja vahelülideks; sõlmedes kinnituvad lehed, õied, käbid, pungad või muud orgaanilised moodustised. Varsi leidub väga erineva kuju, suuruse ja ülesehitusega — alates õhukestest rohuvarredest kuni paksude puutüvedeni.
Termin "võrsed" aetakse sageli segamini terminiga "varred". Üldiselt tähendab "võrsed" uut värsket taimekasvu, mis hõlmab nii varsi kui ka muid struktuure, nagu lehed või õied; see on pigem kasvufaasi kirjeldus kui konkreetne organ.
Vars ja juurestik
Taimede teine peamine struktuuriline telg on juurestik. Enamiku taimede varred asuvad mulla pinnast kõrgemal, kuid mõnel liigile on maa-alused varred, mida nimetatakse stoloonideks või risoomideks. Maa-alused varred võimaldavad paljunemist, varude kogumist ja talve üleelamist.
Varre struktuur ja kude
Varsi põhikomponendid on epidermis (väljapind), koor, juhtkude ja süda ehk puuosad. Juhtkude hulka kuuluvad vedelsel ning toitainetel põhinevad süsteemid — küslaami ja floemi kaudu — mis transpordivad vett, mineraale ja orgaanilisi ühendeid. Varre pikkuses kasv toimub tipuliste ja külgväljade meristemiks ja nimetatud jagunevate rakkude abil, mis toodavad uusi elusaid kudesid ja võimaldavad varrel pikeneda või pakseneda.
Varre põhifunktsioonid
Varrel on mitu selget ja olulist ülesannet, peamised neist on:
- Toetus — õitele ja viljadele, samuti lehtedele. Varred hoiavad lehti valguse suunas ja annavad taimedele mustri ning kõrguse, mis soodustab tolmeldamist ja viljade küpsemist.
- Vedelike ja ainete transport — vee ja mineraalainete ülestõstmine juurtest üles ning orgaaniliste ühendite (suhkrute) liikumine lehtedest kasvavatesse osadesse. Transport toimub peamiselt küslaami (ksüleem, xyleem) ja floemi kaudu (floeem) ning seda mõjutab näiteks transpiratsioon ja juuretekkeline rõhk.
- Toitainete ja varude säilitamine — mitmetel taimeliikidel akumuleeruvad varrekoesse tärklis, suhkrud, rasvad või muud varuained (näiteks mugulad, risoomid, paksud sukulentsed varred).
- Uute kudede tootmine ja kasv — varrel on jagunevaid rakke (meristemiks ja nimetatud kude), mis võimaldavad varre piirkondlikku kasvu, puitumise või oksade moodustumist.
Varre tüübid ja kohastumused
Varsi on väga palju vorme ja funktsionaalseid ümberkujundusi:
- Õhule tõusnud vars (nt enamik rohttaimi ja põõsaid)
- Puuvormne vars ehk tüvi (puitunud varred, mis moodustavad puude struktuuri — puude puhul domineeriv osa)
- Maa-alused varred nagu risoomid ja stoloonid, mis aitavad paljunemisel ja varude säilitamisel
- Sukulendid (paksud veesäilitavad varred), roomavad varred, ronivad varred ja varre tüüpi muundunud organid (nt okkad, piitsad, juurdumisvõrsed)
Rakud, eluiga ja puitumine
Taimerakkude tavaline eluiga varieerub: rohttaimedes on paljud peamised rakud elus vaid ühe kuni kolme aasta, kuid puitunud taimed (puud) koguvad aastate jooksul surnud tugirakke (näiteks varre südamik) ja moodustavad püsiva puidu. Suur osa puude pikki kudesid koosneb rakukestadest, mis ei ole enam elus, kuid annavad mehaanilist tuge ja vett juhtivatele funktsioonidele vajaliku infrastruktuuri.
Olulisus ökosüsteemis ja inimese jaoks
Varred mõjutavad taimede konkurentsi valguse pärast, tolmeldajaid ja viljade kättesaadavust, nad osalevad vee- ja aineringes ning on inimtegevuse jaoks tähtsad — puit, toidutaimede varred (nt kartulimugulad, rabarberivarred), meditsiinilised taimeosad ja aianduslikud paljundusviisid põhinevad varre omadustel.
Kokkuvõtvalt on vars mitmekülgne organ, mille peamised ülesanded on struktuurne tugi, ainevahetuse juhtimine, varude hoidmine ja uute kudede tootmine; selle konkreetne ehitus ja kohastumused sõltuvad liigist ja kasvukeskkonnast.
Valge ja roheline spargel - selle köögivilja söödavad osad on varred.
Spetsiaalsed terminid varte jaoks
Varred on sageli spetsialiseerunud ladustamiseks, suguta paljunemiseks, kaitseks või fotosünteesiks, sealhulgas järgmised:
- Sibul - lühike vertikaalne maa-alune vars, mille külge on kinnitatud lihased varulehed, nt sibul, nartsiss, tulp. Sibulad toimivad sageli paljunemisel, jagunedes uute sibulate moodustamiseks või tekitades uusi väikesi sibulaid, mida nimetatakse sibuladeks. Sibulad kujutavad endast varre ja lehtede kombinatsiooni, mistõttu võib neid paremini käsitleda lehtedena, sest lehed moodustavad suurema osa.
- Puu - üle 5 meetri pikkune puutüvi, millel on põhitüvi.
- Okkad - vähendatud, terava tipuga ja ümara kujuga varrega. nt oras.
Tüve struktuur
Kõige tähtsam kude tüve sees on veresoonte koed. See mängib olulist rolli vee ja toitainete transpiratsioonis. Selles on palju õõnsaid torusid, sealhulgas küslaome ja schlerenhüümi kiud. Floem sisaldab elusaid kudesid.
Lina varre läbilõige, millel on näidatud aluskudede asukohad. Ep = epidermis; C = koor; BF = niinekiud; P = kloem; X = küslaim; Pi = südamik.
Majanduslik tähtsus
On tuhandeid liike, mille varred on majanduslikult kasutatavad. Varred annavad mõned peamised põhikultuurid, nagu kartul ja taro. Suhkruroo varred on peamine suhkru allikas. Vahtrasuhkrut saadakse vahtra tüvedest. Vartest saadavad köögiviljad on spargel, bambusevõrsed, kaktusepungad, kohvik ja veekastan. Maitseaine, kaneel on puidutüvest saadud koor.
Puude tüvedest saadud tselluloos on toidu lisaaineks leivas, riivitud parmesani juustus ja muudes töödeldud toiduainetes. Kummiaraabik on oluline toidulisand, mida saadakse Acacia senegali puu tüvedest. Chicle, mis on närimiskummi peamine koostisosa, saadakse chicle-puu tüvedest.
Vartest saadavate ravimite hulka kuuluvad kiniin, mida saadakse kinšonapuude koorest, kaneeliga samasse perekonda kuuluva puu puust destilleeritud kamfoor ja troopiliste viinapuude koorest saadav lihasrelaksant kurare.
Puitu kasutatakse tuhandetel viisidel, nt hoonetes, mööblis, paatides, lennukites, vagunites, autoosades, muusikainstrumentides, spordivahenditena, raudtee sidemete, kommunaalpostide, aiapostide, vaiade, hambatikkude, tikkude, vineeri, kirstude, kildude, tünnivarte, mänguasjade, tööriistakäepidemete, pildiraamide, spooni, söe ja küttepuude valmistamiseks. Puitmassi kasutatakse laialdaselt paberi, kartongi, tselluloosist käsnade, tsellofaani ning mõnede oluliste plastide ja tekstiilide, näiteks tselluloosatsetaadi ja viskoosi valmistamiseks. Bambusvartel on ka sadu kasutusalasid, sealhulgas paber, ehitised, mööbel, paadid, muusikainstrumendid, kalapüügipostid, veetorud, taimede vaiad ja tellingud. Palmi- ja sõnajalgpuude tüvesid kasutatakse sageli ehitamiseks. Ka pilliroo varred on mõnes piirkonnas olulised ehitusmaterjalid.
Nahaparkimiseks kasutatavaid parkaineid saadakse teatavate puude, näiteks quebracho, puidust. Korki saadakse korgitamme koorest. Kautšuk saadakse Hevea brasiliensis'e tüvedest. Mööbli ja korvide valmistamiseks kasutatav rotang, mida valmistatakse troopiliste viinapalmide vartest. Tekstiilide ja köite valmistamiseks kasutatavaid kiudusid saadakse muu hulgas lina, kanepi, džuudi ja ramjee tüvedest. Kõige varasemat paberit valmistasid vanad egiptlased papüüruse vartest.
Merevaik on kivistunud mahl puutüvedest; seda kasutatakse ehete valmistamiseks ja see võib sisaldada iidseid loomi. Okaspuude vaigust toodetakse tärpentiini ja kampoli. Puukoort kasutatakse sageli mullana ja konteinertaimede kasvusubstraadina.
Mõnda ilutaime kasvatatakse peamiselt nende atraktiivsete varte pärast, nt:
- Valge paberikoore koivapuu
- Korgipaju ja Harry Lauderi jalutuskepi (Corylus avellana 'Contorta') keerdunud oksad.
- Punane, kooruv paberahvli koor
Küsimused ja vastused
K: Mis on veresooneliste taimede vars?
V: Vars on üks kahest peamisest struktuuriteljest veresoontaimedes.
K: Millised on varre funktsioonid taimes?
V: Varre funktsioonid taimes on lehtede, õite ja viljade toetamine, vedelike transportimine juurte ja ülemiste osade vahel küseemi ja flömi kaudu, toitainete ladustamine ja uute elavate kudede tootmine.
K: Mis on varre sõlmed ja sisesõlmed?
V: Sõlmed on varre osad, mis hoiavad lehti, õisi, käbisid, aksillaarseid pungi või teisi varsi, samas kui internoodid on varre osad, mis asuvad sõlmede vahel.
K: Mis vahe on varre ja võrse vahel?
V: Vars on üks kahest peamisest veresoonelise taime struktuuriteljest, samas kui võrse viitab üldiselt uuele värskele taimekasvule, mis hõlmab nii varsi kui ka muid struktuure, nagu lehed või õied.
K: Mis on taimede varred ja risoomid?
V: Mõnedel taimedel on maa-alused varred, mida nimetatakse stoloonideks või risoomideks.
K: Milline on meristemi funktsioon varrega?
V: Meristemi funktsioon varrega on see, et see sisaldab jagunevaid rakke ja toodab uusi elusaid kudesid.
K: Millest koosnevad näiteks puude pikemaajalised koed?
V: Puude pikemaajaliste kudede näideteks on koor ja küslaome anumad, mis koosnevad rakkudest, mis ei ole enam elus.
