Vars on üks kahest peamisest struktuuriteljest veresoontaimedel. Tüvi (vars) jaguneb tavaliselt sõlmedeks ja vahelülideks; sõlmedes kinnituvad lehed, õied, käbid, pungad või muud orgaanilised moodustised. Varsi leidub väga erineva kuju, suuruse ja ülesehitusega — alates õhukestest rohuvarredest kuni paksude puutüvedeni.

Termin "võrsed" aetakse sageli segamini terminiga "varred". Üldiselt tähendab "võrsed" uut värsket taimekasvu, mis hõlmab nii varsi kui ka muid struktuure, nagu lehed või õied; see on pigem kasvufaasi kirjeldus kui konkreetne organ.

Vars ja juurestik

Taimede teine peamine struktuuriline telg on juurestik. Enamiku taimede varred asuvad mulla pinnast kõrgemal, kuid mõnel liigile on maa-alused varred, mida nimetatakse stoloonideks või risoomideks. Maa-alused varred võimaldavad paljunemist, varude kogumist ja talve üleelamist.

Varre struktuur ja kude

Varsi põhikomponendid on epidermis (väljapind), koor, juhtkude ja süda ehk puuosad. Juhtkude hulka kuuluvad vedelsel ning toitainetel põhinevad süsteemid — küslaami ja floemi kaudu — mis transpordivad vett, mineraale ja orgaanilisi ühendeid. Varre pikkuses kasv toimub tipuliste ja külgväljade meristemiks ja nimetatud jagunevate rakkude abil, mis toodavad uusi elusaid kudesid ja võimaldavad varrel pikeneda või pakseneda.

Varre põhifunktsioonid

Varrel on mitu selget ja olulist ülesannet, peamised neist on:

  • Toetus — õitele ja viljadele, samuti lehtedele. Varred hoiavad lehti valguse suunas ja annavad taimedele mustri ning kõrguse, mis soodustab tolmeldamist ja viljade küpsemist.
  • Vedelike ja ainete transport — vee ja mineraalainete ülestõstmine juurtest üles ning orgaaniliste ühendite (suhkrute) liikumine lehtedest kasvavatesse osadesse. Transport toimub peamiselt küslaami (ksüleem, xyleem) ja floemi kaudu (floeem) ning seda mõjutab näiteks transpiratsioon ja juuretekkeline rõhk.
  • Toitainete ja varude säilitamine — mitmetel taimeliikidel akumuleeruvad varrekoesse tärklis, suhkrud, rasvad või muud varuained (näiteks mugulad, risoomid, paksud sukulentsed varred).
  • Uute kudede tootmine ja kasv — varrel on jagunevaid rakke (meristemiks ja nimetatud kude), mis võimaldavad varre piirkondlikku kasvu, puitumise või oksade moodustumist.

Varre tüübid ja kohastumused

Varsi on väga palju vorme ja funktsionaalseid ümberkujundusi:

  • Õhule tõusnud vars (nt enamik rohttaimi ja põõsaid)
  • Puuvormne vars ehk tüvi (puitunud varred, mis moodustavad puude struktuuri — puude puhul domineeriv osa)
  • Maa-alused varred nagu risoomid ja stoloonid, mis aitavad paljunemisel ja varude säilitamisel
  • Sukulendid (paksud veesäilitavad varred), roomavad varred, ronivad varred ja varre tüüpi muundunud organid (nt okkad, piitsad, juurdumisvõrsed)

Rakud, eluiga ja puitumine

Taimerakkude tavaline eluiga varieerub: rohttaimedes on paljud peamised rakud elus vaid ühe kuni kolme aasta, kuid puitunud taimed (puud) koguvad aastate jooksul surnud tugirakke (näiteks varre südamik) ja moodustavad püsiva puidu. Suur osa puude pikki kudesid koosneb rakukestadest, mis ei ole enam elus, kuid annavad mehaanilist tuge ja vett juhtivatele funktsioonidele vajaliku infrastruktuuri.

Olulisus ökosüsteemis ja inimese jaoks

Varred mõjutavad taimede konkurentsi valguse pärast, tolmeldajaid ja viljade kättesaadavust, nad osalevad vee- ja aineringes ning on inimtegevuse jaoks tähtsad — puit, toidutaimede varred (nt kartulimugulad, rabarberivarred), meditsiinilised taimeosad ja aianduslikud paljundusviisid põhinevad varre omadustel.

Kokkuvõtvalt on vars mitmekülgne organ, mille peamised ülesanded on struktuurne tugi, ainevahetuse juhtimine, varude hoidmine ja uute kudede tootmine; selle konkreetne ehitus ja kohastumused sõltuvad liigist ja kasvukeskkonnast.