Vars

Vars on üks kahest peamisest struktuuriteljest veresoontaimedel. Tüvi jaguneb tavaliselt sõlmedeks ja vahelülideks; sõlmedes asuvad lehed, õied, käbid, pungad või muud varred jne.

Termin "võrsed" aetakse sageli segamini terminiga "varred". Üldiselt tähendab "võrsed" uut värsket taimekasvu, mis hõlmab nii varsi kui ka muid struktuure, nagu lehed või õied.

Taimede teine peamine struktuuriline telg on juurestik. Enamiku taimede varred on mulla pinnast kõrgemal, kuid mõnel taimel on maa-alused varred, mida nimetatakse stoloonideks või risoomideks.

Varrel on neli põhifunktsiooni, mis on järgmised:

  • Toetus lehtedele, õitele ja viljadele. Varred hoiavad lehti valguses ja pakuvad taimele koha, kus taime õied ja viljad püsivad.
  • Vedelike transport juurte ja ülemiste osade vahel küslaami ja floemi kaudu.
  • Toitainete säilitamine.
  • Uute elusate kudede tootmine. Varrel on kude, mida nimetatakse meristemiks ja mis sisaldab jagunevaid rakke. See toodab uusi elusaid kudesid.

Taimerakkude normaalne eluiga on üks kuni kolm aastat. Suur osa puude pikemaajalistest kudedest koosneb rakkudest, mis ei ole enam elus. Sellised on näiteks koor ja küslainealused.

Valge ja roheline spargel - selle köögivilja söödavad osad on varred.Zoom
Valge ja roheline spargel - selle köögivilja söödavad osad on varred.

Spetsiaalsed terminid varte jaoks

Varred on sageli spetsialiseerunud ladustamiseks, suguta paljunemiseks, kaitseks või fotosünteesiks, sealhulgas järgmised:

  • Sibul - lühike vertikaalne maa-alune vars, mille külge on kinnitatud lihased varulehed, nt sibul, nartsiss, tulp. Sibulad toimivad sageli paljunemisel, jagunedes uute sibulate moodustamiseks või tekitades uusi väikesi sibulaid, mida nimetatakse sibuladeks. Sibulad kujutavad endast varre ja lehtede kombinatsiooni, mistõttu võib neid paremini käsitleda lehtedena, sest lehed moodustavad suurema osa.
  • Puu - üle 5 meetri pikkune puutüvi, millel on põhitüvi.
  • Okkad - vähendatud, terava tipuga ja ümara kujuga varrega. nt oras.

Tüve struktuur

Kõige tähtsam kude tüve sees on veresoonte koed. See mängib olulist rolli vee ja toitainete transpiratsioonis. Selles on palju õõnsaid torusid, sealhulgas küslaome ja schlerenhüümi kiud. Floem sisaldab elusaid kudesid.

Lina varre läbilõige, millel on näidatud aluskudede asukohad. Ep = epidermis; C = koor; BF = niinekiud; P = kloem; X = küslaim; Pi = südamik.Zoom
Lina varre läbilõige, millel on näidatud aluskudede asukohad. Ep = epidermis; C = koor; BF = niinekiud; P = kloem; X = küslaim; Pi = südamik.

Majanduslik tähtsus

On tuhandeid liike, mille varred on majanduslikult kasutatavad. Varred annavad mõned peamised põhikultuurid, nagu kartul ja taro. Suhkruroo varred on peamine suhkru allikas. Vahtrasuhkrut saadakse vahtra tüvedest. Vartest saadavad köögiviljad on spargel, bambusevõrsed, kaktusepungad, kohvik ja veekastan. Maitseaine, kaneel on puidutüvest saadud koor.

Puude tüvedest saadud tselluloos on toidu lisaaineks leivas, riivitud parmesani juustus ja muudes töödeldud toiduainetes. Kummiaraabik on oluline toidulisand, mida saadakse Acacia senegali puu tüvedest. Chicle, mis on närimiskummi peamine koostisosa, saadakse chicle-puu tüvedest.

Vartest saadavate ravimite hulka kuuluvad kiniin, mida saadakse kinšonapuude koorest, kaneeliga samasse perekonda kuuluva puu puust destilleeritud kamfoor ja troopiliste viinapuude koorest saadav lihasrelaksant kurare.

Puitu kasutatakse tuhandetel viisidel, nt hoonetes, mööblis, paatides, lennukites, vagunites, autoosades, muusikainstrumentides, spordivahenditena, raudtee sidemete, kommunaalpostide, aiapostide, vaiade, hambatikkude, tikkude, vineeri, kirstude, kildude, tünnivarte, mänguasjade, tööriistakäepidemete, pildiraamide, spooni, söe ja küttepuude valmistamiseks. Puitmassi kasutatakse laialdaselt paberi, kartongi, tselluloosist käsnade, tsellofaani ning mõnede oluliste plastide ja tekstiilide, näiteks tselluloosatsetaadi ja viskoosi valmistamiseks. Bambusvartel on ka sadu kasutusalasid, sealhulgas paber, ehitised, mööbel, paadid, muusikainstrumendid, kalapüügipostid, veetorud, taimede vaiad ja tellingud. Palmi- ja sõnajalgpuude tüvesid kasutatakse sageli ehitamiseks. Ka pilliroo varred on mõnes piirkonnas olulised ehitusmaterjalid.

Nahaparkimiseks kasutatavaid parkaineid saadakse teatavate puude, näiteks quebracho, puidust. Korki saadakse korgitamme koorest. Kautšuk saadakse Hevea brasiliensis'e tüvedest. Mööbli ja korvide valmistamiseks kasutatav rotang, mida valmistatakse troopiliste viinapalmide vartest. Tekstiilide ja köite valmistamiseks kasutatavaid kiudusid saadakse muu hulgas lina, kanepi, džuudi ja ramjee tüvedest. Kõige varasemat paberit valmistasid vanad egiptlased papüüruse vartest.

Merevaik on kivistunud mahl puutüvedest; seda kasutatakse ehete valmistamiseks ja see võib sisaldada iidseid loomi. Okaspuude vaigust toodetakse tärpentiini ja kampoli. Puukoort kasutatakse sageli mullana ja konteinertaimede kasvusubstraadina.

Mõnda ilutaime kasvatatakse peamiselt nende atraktiivsete varte pärast, nt:

  • Valge paberikoore koivapuu
  • Korgipaju ja Harry Lauderi jalutuskepi (Corylus avellana 'Contorta') keerdunud oksad.
  • Punane, kooruv paberahvli koor

Küsimused ja vastused

K: Mis on veresooneliste taimede vars?


V: Vars on üks kahest peamisest struktuuriteljest veresoontaimedes.

K: Millised on varre funktsioonid taimes?


V: Varre funktsioonid taimes on lehtede, õite ja viljade toetamine, vedelike transportimine juurte ja ülemiste osade vahel küseemi ja flömi kaudu, toitainete ladustamine ja uute elavate kudede tootmine.

K: Mis on varre sõlmed ja sisesõlmed?


V: Sõlmed on varre osad, mis hoiavad lehti, õisi, käbisid, aksillaarseid pungi või teisi varsi, samas kui internoodid on varre osad, mis asuvad sõlmede vahel.

K: Mis vahe on varre ja võrse vahel?


V: Vars on üks kahest peamisest veresoonelise taime struktuuriteljest, samas kui võrse viitab üldiselt uuele värskele taimekasvule, mis hõlmab nii varsi kui ka muid struktuure, nagu lehed või õied.

K: Mis on taimede varred ja risoomid?


V: Mõnedel taimedel on maa-alused varred, mida nimetatakse stoloonideks või risoomideks.

K: Milline on meristemi funktsioon varrega?


V: Meristemi funktsioon varrega on see, et see sisaldab jagunevaid rakke ja toodab uusi elusaid kudesid.

K: Millest koosnevad näiteks puude pikemaajalised koed?


V: Puude pikemaajaliste kudede näideteks on koor ja küslaome anumad, mis koosnevad rakkudest, mis ei ole enam elus.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3