Võrsed — botaanika: määratlus, tüübid ja areng

Võrsed — botaanika: määratlus, tüübid ja areng. Selged selgitused, arengutsükkel ja praktilised näited (kurgi, avokaado, päevalill) taimeteaduse huvilisele.

Botaanikas on võrsed varred koos lehtede ja külgmiste pungadega, õitsevad varred ja õiepungad. Seemne idanemisest tekkinud uus kasv, mis kasvab ülespoole, on võrs, kus arenevad lehed. Kevadel on mitmeaastaste taimede võrsed rohttaimedel maast välja kasvav uus kasv või puittaimedel kasvav uus vars või õiekasv. Igapäevases kõnes on võrsed sageli varte sünonüümid.

Mida võrsed tähendavad ja millest nad koosnevad

Võrs on taime osa, mis kannab lehti, pungi ja sageli õisi ning ühendab neid taime põhiosaga (juured, tüvi). Võrse põhikomponentideks on lehed, sõlmed ja sõlmeluure vahelised (internodiumid), ning selles võib paikneda peapung (tipupung) ja külgpungad (kaenlapungad). Idanemisel tekivad seemne juurest sageli iduvõrsed, mis kannavad esimesi kotüleene (emataime varajasi lehti) ja hiljem püsivaid lehti.

Võrste tüübid

• Vegetatiivsed võrsed – kannavad lehti ja vastutavad fotosünteesi, kasvamise ja vegetatiivse paljunemise eest (nt peavars ja külgvõrsed).
• Reproduktiivsed (õievõrsed) – spetsialiseerunud õite ja seemnete tootmiseks; näevad tihti erinevad välja ja võivad olla lühemad või ilma lehtedeta.
• Allapool maa tasapinda kasvavad võrsed – nagu rühud: rihmajuured (rhizoomid), maapealsed jooksikud (stoloonid), risoomid ja sipelgad, mida kasutatakse vegetatiivseks levikuks.
• Haaravad või ronivad võrsed – ronitaimedel arenevad spetsiaalsed võrsed, mis toetuvad juhtidele (nöörid, pead) või haaravad käänetena.
• Epikormilised või võsuvad pungi järgi tekkivad võrsed – tekkivad koore alt (epikormilised) või juurest (võsusuu), sageli pärast vigastust või lageraiet (nt puude võsud).

Võrsete areng ja kasvumehhanismid

Võrse kasv algab kasvukohtades (meristeemides) – eriti tipu meristeemis (apikaalne meristeem) ja külgpungades. Kasvu-suunda ja kiirust mõjutavad valgus (fototropism), raskusjõud (gravitropism) ning hormoonid, peamiselt auksiin, tsütokiin ja gibberelliinid. Tipupung hoiab sageli alla külgpungade arengut (apikaalne dominants), kuid kui tipupung eemaldada või kahjustada, võivad külgpungad hakata aktiivselt kasvama ja moodustada külgvõrsed.

Idaneva seemiku puhul arenevad esmalt kotüülid ja idulehtede järel tekib epikotüül ja hipokööt, mille kaudu kasv suunatakse ülespoole. Mõned taimed arendavad spetsiaalseid varajasi võrsestruktuure – nt võrsetähe tüüpi lehed, mis hiljem asenduvad täiskasvanud lehtedega.

Võrsete funktsioonid

• Fotosüntees ja süsivesikute tootmine (lehtede kaudu).
• Õite ja seemnete kandmine – paljunemise tagamine (õievõrsed).
• Taime struktuurne tugi ja kõrguse kujundamine (varre tugevus ja sõlmed).
• Vegetatiivne paljunemine ja levimine (stoloonid, risoomid, juurevõrsed).
• Kõditus ja taastumine pärast kahjustusi – uued võrsed võimaldavad taime taastumist.

Praktilised näited ja tähtsus

Mõningad võrsetega seotud näited on:

• Aiandus: noored võrsed on tihti kasutatavad pistoksena või ümberistutamisel (nt oksapistikud, võsust lõigatud pistikute kasutamine).
• Toit: mõned taimed on tuntud kui söödetavad noorte võrsete allikas (nt mõnede põõsaste või juurviljade värsked võrsed ja kasvud).
• Invasiivsus: teatud liike levivad kiiresti vegetatiivsete võsmete kaudu (nt suuri alasid katvad maapealsed või maa-alused võrsmoodustised).

Näited piltidel

Kokkuvõtlikult on võrsed taime eluks olulised struktuurid: need kannavad fotosünteesi, paljunemise ja leviku põhifunktsioone ning võimaldavad taimel vastata keskkonna tingimustele (valgus, vigastus, hooajalisus). Mõistmine, kuidas võrsed arenevad ja toimivad, on tähtis nii botaanikas, aianduses kui ka looduskaitses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on botaanikas võrsumine?

K: Mis on näide võrse kohta?

K: Kas võrsed ja varred on sünonüümid?

K: Mis on näide söödavast võrsest?

K: Kuidas idanevad päevalille seemikud?

Otsing