Silphium
Silphium oli taim, mida kasutati klassikalises antiigis maitseainena ja ravimina. Seda tuntakse ka kui silphion, lasernõges või laser. See oli oluline kauplemiseseade Põhja-Aafrika iidsest Kyrenese linnast. Enamikul Küreeniast pärit müntidel on selle taime kujutis. Väärtuslikuks tooteks oli taime vaigust (mida kutsuti laser, laserpicium või lasarpicium).
Silphium oli oluline liik. Egiptlased ja Minose tsivilisatsioon Knossos kasutasid oma kirjas spetsiaalset silfiumi taime tähistavat tähestikku. Seda kasutasid enamik Vahemere piirkonna iidseid kultuure. Roomlased pidasid seda "oma kaaluga denaarides" (hõbemündid) väärt olevaks. Legendi kohaselt oli see jumal Apollo kingitus.
Milline taimeliik silphium oli, on ebaselge. Üldiselt arvatakse, et tegemist on nüüdseks välja surnud taimega perekonnast Ferula. Teise võimalusena on välja pakutud veel elavat taimeliiki Ferula tingitana. Silphiumi odavama asendajana kasutati ka teistest Ferula liikidest pärit vaiku, asafoetida't. Asafoetida on endiselt saadaval.
Vana-aegne hõbemünt Küreenest näitab Silphium'i varre.
Küsimused ja vastused
K: Milleks kasutati klassikalises antiikajal silfiumi?
V: Silfiumi kasutati maitseainena ja ravimina.
K: Kust kaubeldi silfiumiga peamiselt?
V: Silphiumiga kaubeldi peamiselt Põhja-Aafrika iidsest linnast Cyrene'ist.
K: Mis on silfiumitaimest saadud väärtuslik toode?
V: Silphium'i taimest saadav väärtuslik toode on selle vaik, mida nimetatakse laserpicium'iks, laserpicium'iks või lasarpicium'iks.
K: Millised iidsed kultuurid kasutasid silfiumit oma kirjades?
V: Egiptlased ja Minoose tsivilisatsioon Knossos kasutasid oma kirjas spetsiaalset silfiumitaime glüüfi.
K: Kuidas suhtusid roomlased silphiumisse?
V: Roomlased pidasid silfiumit "oma kaaluga denaarides" (hõbemündid) väärtuslikuks.
K: Milline on silfiumi päritolu legendi järgi?
V: Legendi kohaselt oli silphium jumal Apollo kingitus.
K: Milline on teine taimeliik, mida on pakutud silphiumi võimaluseks?
V: Ferula tingitana on teine taimeliik, mida on pakutud silphiumi võimaluseks.
