Silphium: iidne Kyrenese maitse- ja ravimtaim (tõenäoliselt välja surnud)
Silphium — Kyrenese iidne maitse- ja ravimtaim: ajalugu, mündikujutis, tõenäoline väljasuremine ja võimalik seos Ferula-perekonnaga ning asafoetida-asendajatega.
Silphium oli taim, mida kasutati klassikalises antiigis maitseainena ja ravimina. Seda tuntakse ka kui silphion, lasernõges või laser. See oli oluline kauplemiseseade Põhja-Aafrika iidsest Kyrenese linnast. Enamikul Küreeniast pärit müntidel on selle taime kujutis. Väärtuslikuks tooteks oli taime vaigust (mida kutsuti laser, laserpicium või lasarpicium).
Silphium oli oluline liik. Egiptlased ja Minose tsivilisatsioon Knossos kasutasid oma kirjas spetsiaalset silfiumi taime tähistavat tähestikku. Seda kasutasid enamik Vahemere piirkonna iidseid kultuure. Roomlased pidasid seda "oma kaaluga denaarides" (hõbemündid) väärt olevat. Legendi kohaselt oli see jumal Apollo kingitus.
Milline taimeliik silphium oli, on ebaselge. Üldiselt arvatakse, et tegemist on nüüdseks välja surnud taimega perekonnast Ferula. Teise võimalusena on välja pakutud veel elavat taimeliiki Ferula tingitana. Silphiumi odavama asendajana kasutati ka teistest Ferula liikidest pärit vaiku, asafoetida't. Asafoetida on endiselt saadaval.
Ajalooline tähtsus ja kasutus
Silphiumi resin (laser, laserpicium) oli antiikajal kõrgelt hinnatud nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimisel ja lõhnaainena. Allikates — näiteks Theophrastose, Dioscoridese ja Plinius Vanema kirjutistes — mainitakse seda nii seedimist soodustava, hingamisteid rahustava kui ka viljakust mõjutava vahendina; antiigil on mainitud ka selle kasutamist rasestumisvastasena või abordi hõlbustajana. Tänu oma haruldasele päritolule Kyrenest ning aroomile ja toimele sai sellest luksuskauba, mida eksporditi laialdaselt.
Kirjeldus ja identifitseerimise probleem
Roomlaste ja kreeklaste kirjeldused ning Kyrene müntidel kujutatud taime motiivid annavad teatud vihjeid silphiumi morfoloogiast (nt eriline seemnekestade või viljade kuju), kuid need ei anna kaasaegsele botaanikale piisavalt täpset informatsiooni liigi lõplikuks määramiseks. Sõltuvalt tõlgendustest on pakutud mitmeid võimalusi: mõnede teadlaste arvates oli silphium mõni nüüdseks välja surnud Ferula-liik; teised on näinud sarnasusi sellistes Vahemere-taimedes nagu Thapsia või Margotia. Samuti on välja pakutud, et antiigilisele nimetusele vastab mõni tänapäevalgi elusolev liik, näiteks Ferula tingitana, kuid kindlat kokkulepet pole saavutatud.
Müntidel ja kunstis
Kyrene müntidel kujutatud silphiumi motiiv on oluline allikas — kujutised näitavad tihti taime eristuvat vormi, mida on tõlgendatud nii õie- kui seemnekujulisena. Müntide ja kunstiteoste olemasolu kinnitab taime majanduslikku ja kultuurilist tähtsust piirkonnas ning aitab selgitada, miks silphium omandas antiigis nii legendaarse staatusi.
Väljasuremine, põhjused ja legendid
On mitmeid hüpoteese, miks silphium antiikajal kaduma hakkas. Peamisteks selgitatavateks teguriteks peetakse liigset korjamist ja kasvatuskontrolli puudumist, karjatamist ja kariloomade mõju kasvukohtadele ning kliimamuutusi Kyrenaica piirkonnas. Antiikallikate ja hilisemate lugude järgi olevat silphium jäänud nii harvaks, et lõpuks toodeti vaid üksikud taimevarsukesed, mille kohta on ka legende (nt et viimase taimepõõsa saatmisest Rooma keisrile või selle hävimisest). Kuid need lood on osa antiiklikust kirjandusest ja pole kõigi leidude põhjal teaduslikult kinnitatud.
Asendajad ja pärand
Kuna silphiumi täpne identiteet jäi ebaselge ja selle looduslik leviala vähenes, hakati seda asendama odavamate ja kergemini kättesaadavate vaikude ja maitseainetega. Erinevad Ferula liigid toodavad sarnase terava lõhnaga vaiku — tuntumaid asendajaid on asafoetida (tuntud ka kui hingestav vaiguaines), mida kasutatakse tänapäevani Idamaade köökides ja rahvameditsiinis. Silphiumi kuulumine antiikse kultuuri pärandisse peegeldub kirjas, müntidel ja retseptides ning selle nimega seotud terminoloogia on jäänud ajalukku.
Kuigi silphiumi täpne botaaniline määratlus jääb vaidluse objektiks, on selle ajalooline mõju selge: taime turg ja legendid illustreerivad antiikmaailma rahvusvahelist kaubandust ning näitavad, kuidas haruldane loodustoodang võis muutuda poliitiliseks ja kultuuriliseks sümboliks.
Vana-aegne hõbemünt Küreenest näitab Silphium'i varre.
Küsimused ja vastused
K: Milleks kasutati klassikalises antiikajal silfiumi?
V: Silfiumi kasutati maitseainena ja ravimina.
K: Kust kaubeldi silfiumiga peamiselt?
V: Silphiumiga kaubeldi peamiselt Põhja-Aafrika iidsest linnast Cyrene'ist.
K: Mis on silfiumitaimest saadud väärtuslik toode?
V: Silphium'i taimest saadav väärtuslik toode on selle vaik, mida nimetatakse laserpicium'iks, laserpicium'iks või lasarpicium'iks.
K: Millised iidsed kultuurid kasutasid silfiumit oma kirjades?
V: Egiptlased ja Minoose tsivilisatsioon Knossos kasutasid oma kirjas spetsiaalset silfiumitaime glüüfi.
K: Kuidas suhtusid roomlased silphiumisse?
V: Roomlased pidasid silfiumit "oma kaaluga denaarides" (hõbemündid) väärtuslikuks.
K: Milline on silfiumi päritolu legendi järgi?
V: Legendi kohaselt oli silphium jumal Apollo kingitus.
K: Milline on teine taimeliik, mida on pakutud silphiumi võimaluseks?
V: Ferula tingitana on teine taimeliik, mida on pakutud silphiumi võimaluseks.
Otsige