Korgitamm (Quercus suber): korgi tootja, levik ja kasutus

Korgitamm (Quercus suber) on keskmise suurusega igihaljas tamm, mis on tuntud eelkõige oma paksust korgitaolisest koorest. See liik kasvab looduslikult Edela-Euroopas ja Loode-Aafrikas, ning moodustab seal eripäraseid metsa- ja põllumajandusmaastikke, mis on nii ökoloogiliselt kui majanduslikult olulised.

Kirjeldus

Quercus suber võib kasvada kuni umbes 20 m kõrguseks, kuid isegi kodukohtades on ta sageli madalam ja laiemapoolne. Lehed on tavaliselt 4–7 cm pikad, ülapool tumerohelised ja alt heledamad; leheservad kipuvad tihti allapoole kaarduma. Tammete (tammetõrude) pikkus on umbes 2–3 cm (Tammede), need valmivad ühe kasvuaasta jooksul ja on olulised liigi paljunemiseks.

Korgi omadused ja koristamine

Puu eripära on väga paks, poorne ja elastne koor — kork. Korgikiht võib aja jooksul märkimisväärselt pakseneda; seda lõigatakse käsitsi iga ~9–12 aasta järel. Neitsi kork (või „isakork”) on esimene lõikus, mis tehakse tavaliselt ~25-aastastelt puudelt; selle kvaliteet on madalam kui hilisematel koristustel. Järgnevad lõikused (teine ja edaspidi) annavad kõrgema kvaliteediga korgimaterjali. Korgi koristamine tehakse ilma masinateta, hoolikalt, et koore eemaldamisel ei kahjustataks puu kambiumi — seetõttu on protsess säästev ja puu elujõuline: uus korgikiht taastub ja võimaldab puitu koristada korduvalt kogu eluea jooksul.

Levik, istutamine ja maastikud

Korgitamme kasvatatakse ja esineb looduslikult laialdaselt Hispaanias, Portugalis, Alžeerias, Marokos, Prantsusmaal, Itaalias ja Tuneesias. Neid korgitamme hõlmavad metsad ja segapõllud kokku ligikaudu 2,5 miljonil hektaril. Portugal toodab ligikaudu 50% maailma korgist ning paljudes piirkondades (näiteks Portugali montado ja Hispaania dehesa) on korgitamme kombineeritud karjatamise, põllumajanduse ja jahindusega, moodustades väärtusliku maastiku ja elupaiga mitmekesisuse säilitamiseks.

Majanduslik tähtsus

Euroopa korgitööstus toodab aastas ligi 340 000 tonni korki, mille aastane turuväärtus on umbes 1,5 miljardit eurot. Tootmises töötab umbes 30 000 inimest. Põhikasutusalade hulgas on veinikorgid, mis moodustavad ligikaudu 15% korgi massist, ent annavad umbes 66% tööstuse tulust — see näitab eriti kvaliteetkorgi suurt väärtust ja nõudlust.

Kasutus

• Veinikorgid ja teised mahutite sulgurid (looduslikud korgid ning aglomeraadid).
• Ehitus- ja sisustusmaterjalid: põrandad, seinakattematerjalid, isolatsioon (soojustus ja heliisoleerimine).
• Industri- ja tehnilised rakendused: tihendid, padjad, komposiitmaterjalid, disain- ja moetooted.
• Agronoomilised ja käsitöötooted: märgided, mänguasjad, spordivarustus (nt. ujuvkehad) ja granulatsioonist valmistatud tooted.
• Uued rakendused: korki kasutatakse ka kõrgtehnoloogilistes komposiitides, näiteks aeronautikas ja kosmosetööstuses, kus on vaja kerget ja soojus-/löögikindlat materjali.

Ökoloogia ja kaitse

Korgitamme metsad on olulised bioloogilise mitmekesisuse piirkonnad: nad toetavad palju taim- ja loomaliike, tagavad tolmeldajatele (nt mesilased) toiduvõimalusi ja võimaldavad kombineeritud maa- ning karjakasvatussüsteeme. Korgimetsad seovad süsinikku ja aitavad maastiku vastu pidada erosioonile. Samas on korgitamme ohustavad tegurid järgmised:

• metoodiline maade kasutuse muutumine (ülestöötamine põllumajanduseks või arenduseks),
• tugevad metsatulekahjud, mis võivad hävitada suuri alasid,
• põllumajanduse intensiivistumine ja sobivate majandustavade kadumine,
• kliimamuutusest tingitud stress (pikaajalised põuaperioodid),
• kahjurid ja taimehaigused, mis võivad nõrgestada puid.

Mitmes riigis rakendatakse säästvaid majandustavasid ja õigusaktide kaitset: näiteks Portugalis on korgitammepuidel ranged reeglid raiumise osas — puud ei tohi seaduse järgi lihtsalt maha võtta, välja arvatud vanade või tootlikkuse kaotanud puude juhtumid — see aitab säilitada laialdasi korgimetsi.

Kasvatus, hübriidid ja lähedased liigid

Korgitamme istutatakse vahel üksikpuudena või väljavalitud metsaaladel; üksikult istutatud puud annavad omanikele väiksemat lisasissetulekut, kuid aitavad maastikku mitmekesistada ja tagavad juriidiliselt kaitstud ressurssi. On levinud ka hübriidid, näiteks hübriidid kalkunitammega (Quercus cerris) — need esinevad nii looduses Edela-Euroopas kui ka kasvatatult; hübriidi tuntud nimetus on Lucombe tamm (Quercus × hispanica) (Hübriidid).

Lisaks valmistatakse osa korgist ka Ida-Aasias levinud sugulasliigist, Hiina korgitammest (Quercus variabilis) (Ida-Aasias).

Eluea pikkus ja kasv

Korgitammedel on tavaliselt pikk eluiga — ligikaudu 150–250 aastat, mõnel üksikul puul ka kauem. Puu kasv ja korgi kvaliteet sõltuvad kliimast, pinnasetingimustest ja hooldusest; õigesti majandatud aladel võib puu andma korgi lõikusi mitmekümneid kordi oma elu jooksul.

Kokkuvõte

Korgitamm (Quercus suber) on nii majanduslikult kui looduskaitseliselt väärtuslik liik: tema korgikiht pakub mitmekesist ja väärtuslikku materjali, mis toetab tööstust ja kohalikke kogukondi, samal ajal olles osa unikaalsetest maastikest ja bioloogilisest mitmekesisusest. Säästvad koristusmeetodid, traditsioonilised majandussüsteemid ja õiguslikud kaitsemeetmed aitavad tagada, et korgitammepuud jääksid tulevastele põlvedele.

Küsimused ja vastused

K: Mis liiki puu on korgitamm?

K: Kus kasvab korgitamm?

K: Kui kõrgeks võib korgitamm kasvada?

K: Kui pikad on korgitamme lehed?

K: Kui sageli korgipuu koort koristatakse?

Otsing