Papp ja lainepapp: ajalugu, tüübid ning kasutus pakendites

Papp ja lainepapp: avasta nende ajalugu, tüübid ja pakendikasutus — vastupidavad, säästlikud lahendused tänapäeva logistikas ja rohelises disainis.

Papp on paberist paksem ja jäigem materjal, mis eristub oma tugevuse, stabiilsuse ja trükitavuse poolest. See on olnud tähtis materjal mitmes valdkonnas, eriti pakenditootmises. Paberi päritolu on seotud Hiinaga: juba varasematel sajanditel arendati paberit, ning tihedam papp hakkas laiemalt kasutusele tulema 15. sajandil (Hiinas). Tänapäeval valmistatakse pappi nii puhtast tselluloosist kui ka suures osakaalus ringlussevõetud kiududest (keskkonnasõbralikkuse suundumus).

Ajalugu lühidalt

Pappkarpe hakati esmakordselt kaubanduslikult tootma 1817. aastal Inglismaal. Lainepapp (mida mõnikord nimetatakse ka plisseeritud paberiks) patenteeriti Inglismaal 1856. aastal peamiselt mütsivoodriks, kuid lainepapp kui pakendimaterjal sai patendi alles 20. detsembril 1871. aastal, kui Albert Jones New York Cityst patenteeris ühepoolse lainepapi kasutamise pakendites. Jones kasutas lainerpappi pudelite ja klaaslaternate korstnate pakkimiseks. 1874. aastal ehitas G. Smyth esimese masina suuremahulise lainepapi tootmiseks ning samal aastal täiustas Oliver Long Jones'i konstruktsiooni, valmistades nüüd lainepappi mõlemalt poolt vooderdatud lehtedega — tekkis kartong, nagu me seda tänapäeval tunneme.

Ameeriklane Robert Gair, 1870. aastatel Brooklyni trükkija ja paberkottide valmistaja, avastas juhuslikult, et kartongi samaaegne lõikamine ja kortsutamine võimaldab tootmisel valmistada eelvormitud karpe. Selle teadmise laiendamine lainepapile võimaldas kiiresti asendada kaubanduses seni kasutatud puidust kastid. Samuti on ajalooline näide, kui vennad Kellogg kasutasid esialgu maisihelveste hoidmiseks pappkarpi ning mähkisid karbi väliskülje ümber kuumalt suletud vahakoti Waxtite'iga, millele oli trükitud nende kaubamärk — see oli üks esimesi teraviljakarbistamise vorme.

Mis vahe on pappil ja lainepapil?

Papp ehk kartong on tihe ja kompaktne mitmekihiline paberitoode, mida kasutatakse näiteks kaante, kaardipakendite ja väikekarpide valmistamiseks. Lainepapp koosneb ühest või mitmest vooderdavast lehekihist (liner) ja nende vahelisest lainelisest keskpaigast (fluting), mis annab materjalile löögikindluse ja tõstva stabiilsuse. Lainepapi struktuur tagab parema löögiimavuse ja suurema stakettikindluse võrreldes tasapinnalise papiga.

Tüübid ja profiilid

• Ühepoolne lainepapp (single-face) — üks voodrilainer ja ühepoolne laine; kasutatakse peamiselt kaitse- ja täitekihtidena.
• Üheseinaline lainepapp (single-wall) — üks vooder kummalgi poolel ja laine keskel; kõige levinum kutse- ja e-kaubanduse kastide tootmisel.
• Kaheseinaline (double-wall) — kaks lainekihte ja kolm voodrilehte; pakub paremat survetugevust ja transportimisel kaitset raskemate kaupade jaoks.
• Kolmeseinaline (triple-wall) — kõige tugevam, kasutatakse raua-, klaasi- ja muude raskete või purunevate esemete saatmisel.
• Lainete profiilid — tuntuimad: A (suurem amortisatsioon), B (parem punktsioonikindlus), C (universaalne), E ja F (õhemad profileerimised, sobivad hästi trükiks ja peeneks pakendamiseks).

Tootmine ja koostis

Lainepapp koosneb peamiselt kahest osast: liner (lainerpapp — sile väliskiht) ja fluting (laineline keskkiht). Laineri ja flutingu valmistamiseks kasutatakse nii värsket puidutselluloosi (kraft) kui ka ringlussevõetud paberimassi. Tootmisprotsessis moodustatakse fluting masinal, seejärel liimitakse lainerid flutingu mõlemale küljele ja lõigatakse soovitud mõõtude järgi. Suuremad tootmised kasutavad nn corrugatori masinat, mis moodustab laine, liimib ja kuivatab rulli- või plaaditooteid.

Füüsikalised omadused ja testid

• Stantsimiskindlus ja tõstetugevus — olulised omadused karbi kandekindluse hindamisel.
• ECT (Edge Crush Test) ja Mullen burst test — standardmõõdikud, mida kasutatakse lainepapi tugevuse hindamiseks (ECT näitab ääremahulist vastupidavust, Mullen mõõdab purunemisjõudu).
• Niiskusetundlikkus — papp kaotab märkimisväärselt tugevust niiskes keskkonnas; seaduslikud kaitsed on pealiskatteid või vahakihte kasutades.

Kasutus pakendites

Pakenditööstuses on papp ja lainepapp ülimalt mitmekülgsed:

• Tarbekaupade karbid ja e-kaubanduse saatmispakendid
• Toidu- ja teraviljakarbid (näiteks Kelloggide varane kasutus), kus tänapäeval kasutatakse tihti täiendavat sisemist kile- või alumiiniumkatet
• Erikosutatud lahendused: siselõikurid, vaheseinad, kuumliim- või stantsitud vormid
• Pööbel, näitusedisain ja turvalised transpordilahendused (kolmeseinalised kastid raskete esemete jaoks)
• Trükilehed ja pakendite brändimine — papp on hästi trükitav ja sobib värviliseks pakenditeks ning reklaamiks

Viimistlus ja kaitsekihid

Kaitseks niiskuse, õlide ja kemikaalide eest kasutatakse erinevaid viimistlusi: vahatamine, plastkatte (PE, PP) laminaat, vesialuselised lakid või biolagunevad katteained (PLA). Mõned lahendused on loodud korduvaks kasutuseks või parema ringlussevõtu võimaldamiseks.

Keskkond ja ringlus

Viimastel aastakümnetel on papppakendites toimunud muutused suunaga ringlussevõetud materjalide ja taaskasutuse poole. Paljud tootjad kasutavad suure osakaaluga ringlussevõetud kiude ning püüavad vähendada valge paberiga seotud keemiliste töötlemiste mahtu. Ringlussevõtt käib tavaliselt nii:

• kogumine ja sorteerimine
• deinkeerimine ehk paberimassi lahustamine ja puhastamine
• uus paberitoode — kas sama või madalama kvaliteediga papp

Papp on üldiselt hästi taaskasutatav ja biolagunev, kuid mõningad kaetud või plastiga lamineeritud pakendid vajavad eraldi sorteerimist või mehhaanilist eemaldamist. Taaskasutuse edendamiseks rõhutatakse lihtsustatud konstruktsioone, vähemat mittemõistetavate materjalide segamist ja selget märgistust.

Valiku- ja disainisoovitused pakendamiseks

• Vali lainepapi tüübi tugevus vastavalt kaalule ja transporditingimustele (ECT väärtus kui juhend).
• Kohanda siselahendusi (vaheseinad, vaht, papptaskud) löökide ja liikumise vähendamiseks.
• Mõtle trükile ja brändingu nõuetele — õhukesemad fluted profiilid annavad parema pinna trükiks.
• Arvesta niiskuse ja ladustamise tingimustega; vajadusel kasuta niiskuskaitset.
• Prioriteedi anna ringlussevõetavusele ja materjali päritolule.

Kokkuvõttes on papp ja lainepapp jätkuvalt väärtuslikud materjalid pakenduses — nad ühendavad madala hinna, hea kaitse ning häid keskkonnaaspekte, eriti kui kasutatakse ringlussevõetud materjale ja arvestatakse pakendi hilisemate käitlemistingimustega.

Küsimused ja vastused

K: Millal leiutati esmakordselt papp?

K: Mis on üks selle levinumaid kasutusviise?

K: Kes ja millal patenteeris lainerpaberi?

K: Kes ehitas esimese masina suurte koguste lainepapi tootmiseks?

K: Kuidas avastas Robert Gair kokkupandava kartongi?

K: Mis tähistas teraviljakarpide päritolu?

K: Kuidas on kartongpakendid viimasel ajal keskkonnahoiu tõttu muutunud?

Otsing