Palmilised

Range

Enamik palmipuid kasvab maailma troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Nad esinevad umbes 44° põhjapoolsest laiuskraadist kuni umbes 44° lõunapoolsesse laiuskraadini. Kääbuspalm (Chamaerops humilis) esineb Lõuna-Prantsusmaal, Nikau (Rhopalostylis sapida) on Uus-Meremaal kasvav palmiliik. Maailma kõige vastupidavam palm on tuntud kui nõelapalm (Rhapidophyllum Hystrix), mis suudab taluda temperatuuri alla -18 °C (0°F).

Kujundid ja lilled

Enamik palmidest on sirge, hargnemata varrega, kuid mõnikord ka hargneva varrega või isegi roomava viinapuu, nagu näiteks rotang. Neil on suured igihaljad lehed, mis on kas "lehvikute" (palmate) või "sulgede" (pinnate) kujulised ja paigutatud spiraalselt tüve ülaosas. Lehed on põhjaosas torukujuline tupp, mis on tavaliselt kasvades ühelt küljelt lahtine. Õied kasvavad õisikus, mis on spetsiaalne haru, mis on mõeldud just nende suure hulga pisikeste õite kandmiseks. Õied on tavaliselt väikesed ja valged ning tähekujulised. Õieti on tavaliselt kolm õielehte ja kolm kroonlehte. Vili on tavaliselt üks seemne, mida ümbritseb viljaliha. Tuntud kookospähkli puhul on tegemist suure vilja seemnega. Mõnel liigil võib igas viljas olla kaks või rohkem seemet.

Kus elavad palmid

Üle kahe kolmandiku palmidest elab troopilistes metsades, kus mõned liigid kasvavad piisavalt kõrgeks, et moodustada osa lagedest, ja teised lühemad palmid moodustavad osa aluspõhjast. Mõned liigid moodustavad puhtaid puistuid aladel, kus on halb kuivendamine või korrapärased üleujutused. Teised palmid elavad troopilistel mägedel üle 1000 meetri kõrgusel. Palmid võivad elada ka rohumaadel ja põõsastikualadel, tavaliselt seal, kus on vett, ning kõrbeaasides. Mõned palmid on kohanenud väga aluseliste lubjapõhiste muldadega, samas kui teised on samamoodi kohanenud väga happeliste muldadega.

Ebatavalised palmid

Coco de meril on suurimad seemned kõigist taimedest, 30-50 sentimeetri läbimõõduga ja 15-30 kilogrammi kaaluga. Raffiapalmidel on kuni 25 meetri pikkuste ja 3 meetri laiuste lehtedega suurimad lehed kõigist taimedest. Corypha-palmidel on kõikidest taimedest suurimad õisikud (õitsevad osad), mis on kuni 7,5 meetri kõrgused ja sisaldavad miljoneid väikesi õisi. Vahapalm, Kolumbia rahvuspuu, on maailma kõrgeim palm, ulatudes kuni 70 meetri kõrgusele.

See Washingtonia filifera puistu Palm Canyonis, Californias, kasvab mööda kõrbes voolavat oja ääres.

Palmi kivistised

Palmid ilmusid esimest korda fossiilides umbes 80 miljonit aastat tagasi, hiliskreidi ajal. Mõned selle perioodi järeltulijad, nagu näiteks nipa-palm või mangroovipalm, on tänapäevalgi veel näha.

Palmid ohus

Nagu paljud teisedki taimed, on ka mõned palmid inimtegevuse tõttu väljasuremisohus. Suurimat ohtu kujutavad endast üha suuremad linnad, kaevandamine ja metsade muutmine põllumaaks. Ka palmi südame korjamine toiduks kujutab endast ohtu, sest see pärineb puu sisemusest ja selle korjamine tapab puu. Rotangpalmide kasutamine mööblis on põhjustanud rotangpalmide arvu suure languse, kuna neid korjatakse loodusest, mitte ei kasvatata. Teine oht on loodusliku seemne müük kasvatajatele ja kollektsionääridele.

Vähemalt sada liiki on ohus ja üheksa liiki on väidetavalt hiljuti välja surnud.

Palmuseemneid on väga raske säilitada, sest need hävivad jahutamise teel, mis on haruldaste seemnete säilitamise tavapärane viis. Samuti ei saa haruldaste liikide istutamine parkides kunagi tõeliselt taastada looduslikke alasid, kust nad pärit on, ja need taimed ei pruugi nendes parkides hästi hakkama saada.

Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) palmide spetsialistide rühm alustas tegevust 1984. aastal WWF-i toetusel. Rühm kogus palju teavet maailma eri piirkondadest. See rühm koostas 1996. aastal haruldaste palmide päästmise tegevuskava.

Kahjurite liigid

Palmiliike ründavate kahjurite hulka kuuluvad:

• Raoiella indica, punane palmi lesta
• Caryobruchus gleditsiae, palmuseemne mardikas või palmuseemne kobras.

Pritchardia affinis , kriitiliselt ohustatud Hawaii saarte endeemiline liik.

Palmitootmine ja kasutamine

Kuupäevapalmid ajaloos

Inimeste palmide kasutamine on sama vana kui tsivilisatsioon ise või isegi vanem kui see, alustades datlipalmide kasvatamisest mesopotaamide ja teiste Lähis-Ida rahvaste poolt 5000 aastat või rohkem tagasi[1].Datlipalmil oli suur mõju Lähis-Ida ajaloole. Ajaloolane W. H. Barreveld kirjutas:

"Kui datlipalmi poleks olnud, oleks inimkonna laienemine "vana" maailma kuumadesse ja viljatutesse osadesse olnud palju piiratum. Taatlipalm ei pakkunud mitte ainult kontsentreeritud energiatoitu, mida sai hõlpsasti säilitada ja pikkadel teekondadel läbi kõrbete kaasa võtta, vaid see lõi inimestele ka mugavama elupaiga, pakkudes varju ja kaitset kõrbetuulte eest. Lisaks sellele andis datlipalm ka mitmesuguseid tooteid, mida kasutati põllumajanduslikus tootmises ja majapidamises kasutatavate tarbeesemete valmistamiseks, ning praktiliselt kõik palmi osad olid kasulikud"[2].

Palmide varajast tähtsust Lähis-Idas näitavad pühakirjad. Neid mainitakse Piiblis üle 30 korra ja Koraanis üle 22 korra.

Toidu ja joogi valmistamiseks kasutatavad palmid

Lisaks tuntud kookospähklile ja datlile on olemas ka muid palmidest valmistatud toiduaineid. Palmiõli, saago, palmisüda ja palmiveini süüakse või juuakse maailma eri paigus. Palmiõli kasutatakse kõiges, alates kosmeetikatoodetest kuni toiduaineteni.

Kasutamine sõjas

Lõuna-Carolina on saanud hüüdnime "Palmetto State", mis tuleneb sabal-palmettost, mille palke kasutati Fort Moultrie'i kindluse ehitamiseks. Ameerika revolutsioonisõja ajal aitas nende käsnaline puit peatada Briti suurtükikuulid.

Muud palmide kasutusviisid

Kookoskiud on kookospähkli väliskoorest saadav jämedam veekindel kiud. Seda kasutatakse jalamattide, harjade, madratsite ja köite valmistamiseks. Draakoni veri on vaigust, mida kasutatakse värvainetes, lakkides ja suitsutusainetes; see võib pärineda rotangi viljadest. Washingtonia robusta puud ääristavad Ocean Avenue'd Santa Monicas, Californias.

Tänapäeval on palmid populaarsed parkides ja aedades väljaspool troopilisi riike. kaks kõige külmakindlamat liiki on Ida-Aasiast pärit Chusan-palm ja Ameerika Ühendriikidest pärit nõelapalm.

Kuupäevapalmi viljad Phoenix dactylifera


Palmilehtedest valmistatud puuviljakastid.

Peopesa kui sümbol

Palmioks oli Rooma ajal võidu ja triumfi sümbol. Roomlased premeerisid mängude võitjaid ja tähistasid sõjas saavutatud edu palmiokstega.

Ka juutidel oli traditsiooniks kanda pidulikel aegadel palmioksi.

Lõuna-California ülikooli moto on Palmam qui meruit ferat, mis tähendab ladina keeles "kandku see palmi, kes on selle ära teeninud".

Palmid on kantud mitmete paikade, sealhulgas Haiti, Guami, Florida, Lõuna-Carolina ja Samoa lippudele ja pitseritele, kus nad on põliselanikud, sealhulgas Haiti, Guami, Florida, Lõuna-Carolina ja Samoa lipud.

Religioonis

Palmil on palju tähendusi nii iidses kui ka tänapäeva Lähis-Ida religioonides.

Kristlus

Varakristlased kasutasid palmioksa, et sümboliseerida usklike võitu hingevaenlaste üle, nagu palmipuudepüha pühapäeval, mil tähistati Jeesuse võiduka sisenemist Jeruusalemma.

Kristlikus kunstis kujutati märtreid tavaliselt palmi käes, mis tähistas vaimu võitu liha üle, ja üldiselt usuti, et palmi kujutis hauakambril tähendas, et sinna on maetud märtri. Origenes nimetab palmi "võidu sümboliks selles sõjas, mida vaim pidas liha vastu". Selles mõttes oli see eriti kohaldatav märtritele, kes olid par excellence võitjad inimkonna vaimsete vaenlaste üle; seepärast esinevad märtrite aktides sageli sellised väljendid nagu "ta sai märtrisurma palmi".

Teistes usundites

Judaistlikus religioonis sümboliseerib palm rahu ja küllust. Kabbalas võib palm sümboliseerida ka elupuud.

Prohvet Muhammad ^[]olevat oma kodu palmidest ehitanud ning palm sümboliseerib paljudes Lähis-Ida kultuurides puhkust ja külalislahkust.

Palmivartega tähistasid muistsed egiptlased pikka elu ja jumal Huh oli sageli kujutatud, kes hoidis ühes või mõlemas käes palmivart.

Assüürlaste püha puu oli palm, mis kujutas jumalat Ištar, mis ühendas taevast, puu krooni, ja maad, tüve alumist osa. Mesopotaamia jumalanna Inanna, kellel oli osa pühas abielurituaalis, arvati olevat see, kes tegi datleid rikkalikuks.

Palmi oli Vana-Kreekas Apollo püha märk, sest ta oli sündinud palmi all.

Tänapäevased ajad

Palmi, eriti kookospuu, on endiselt troopilise saare paradiisi sümboliks.

Palmi esindab ka Oaasi.

Palmilehtede lehvitamine, et tervitada Kristust Jeruusalemma

Kultuuriline tähtsus

Rabindranath Tagore on kirjutanud pika kuulsa luuletuse ühe erilise palmipuu liigi kohta.