Palmid on mitmeaastaste liaanide, põõsaste ja puude botaaniline perekond. Nad kuuluvad perekonda Arecaceae, mis on ainus perekond järjekorras Arecales (sugukonnas). Enamik palme eelistab soojema kliimaga alasid ja on levinud eriti troopikas ja subtroopikas.

Tuntud palmipuud on:

  • Kuupäevapalm
  • Kookospalmi

Liigid ja levik

Maailmas on umbes 2600 liiki palme, mis jagunevad mitmeks perekonnaks ja sugukonnaks. Suurem osa liikidest elab troopilises, subtroopilises ja soojas parasvöötme kliimas, kuid mõningaid sorte kasvatatakse ka võrsetes piirkondades konteinerites või talvekodudes. Palmid võivad olla üheaastased või pikaealised; mõned liigid elavad sajandeid ja moodustavad silmapaistvaid reef- või rannamaastikke.

Välimus ja ehitus

Palme iseloomustab tavaliselt keskne võras või tüvi, mille tipus asub tihe lehtede kobar. Lehed võivad olla palmate ehk lehvikukujulised või pinnate ehk sulgjad. Palmid on monocoodid (ühe seemnega taimed) ja neil puudub traditsiooniline sekundaarne puitumine nagu enamikel okas- või lehtpuitudel — selle tõttu kasvavad palmid laialt ja sageli ühe püramiidse tüvega. Õied on tavaliselt väiksed ja koondunud kobaratesse, viljadeks on sageli druupid (nt kookose ja kuupäeva viljad).

Kasutus

Palme on inimkond kasutanud mitmeti juba tuhandeid aastaid. Peamised kasutusvaldkonnad:

  • Toit: kuupäevad, kookospähklid, palmiõli (nt Aafrika õlipalm), süüakse ka „palmi südamik” (heart of palm).
  • Joogid ja ained: kookosvesi, palmisuhkur ja erinevad mahlad ning fermenteeritud joogid.
  • Ehitus- ja käsitöömaterjalid: lehti kasutatakse katuste katmiseks (thatch), korvide, matide ja muude esemete punumiseks; rattan ja teised ronivad palmid annavad tugevat puitu mööbliks.
  • Mõõde ja maastikukujundus: palmid on populaarsed parkides, aedades ja rannikuäärsetes hotellides just sellepärast, et nad annavad eksotilise ilme ja varju.
  • Majanduse tähtsus: õlipalm ja kookospalm annavad olulisi ekspordi- ja tööstustooteid paljudes troopilistes riikides.

Kultuuriline tähendus

Minevikus olid palmid võidu, rahu ja viljakuse sümbolid: näiteks oli palmiharja kasutus religioossetes tavadest kuni võidupühaleni. Tänapäeval on palmid muutunud laiemalt troopika ja puhkuse sümboliks — neid kujutatakse reklaamides, turismipiltidel ja popkultuuris kui rahulolu ja lõdvestuse elemente.

Kultiveerimine ja hooldus

Palmi edukaks kasvatamiseks on üldjuhul vaja soojemat kliimat, hästi kuivenduvat mulda, päikest või poolvarju ja regulaarset jootmist noortele taimedele. Paljud liigid on tundlikud tugeva külma suhtes, mistõttu neid kasvatatakse jahutatud kliimades tihti potis ja talveks siseruumidesse tooduna. Palmid paljunevad nii seemnetest kui vegetatiivselt (nt tüvepistikud või võsud sõltuvalt liigist).

Ohud ja kaitse

Palme ähvardavad habitatikaotus, metsade raiumine ja intensiivne monokultuurne põllumajandus (näiteks õlipalmi istandused), samuti taimehaigused ja kahjurid (nt punane palmiviljakas) ning kliimamuutusest tulenevad muutused niiskuse ja temperatuuri mustrites. Mitmed ohustatud liigid on kaitse all ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on loodud aretus- ja kaitseprogramme.

Tavalised haigused ja kahjurid

  • lehestiku seenhaigused ja juuremädanik
  • punane palmiviljakas (palm weevil) ja muud putukakahjurid
  • viiruslikud probleemid ja õiepõletik (nt lethal yellowing)

Praktilised näpunäited

Koduaias kasvatamiseks vali vastavalt kliimale kohastunud liigid, kasuta kvaliteetset substraat ja tag-ab hea drenaaž. Noori palme tuleb kasta regulaarselt, vanemaid vähem, aga süstemaatiliselt — liigne märg muld soodustab haigusi. Palmi ümber istutades kanna hoolt juurestiku ettevalmistuse eest ja väldi liiga põhjalikku juurekahjumit.

Palme on kogu maailmas nii praktilistel kui ka sümboolsetel eesmärkidel hinnatud ja nende mitmekesisus pakub palju uurimis- ja kasutusvõimalusi nii loodusteadlastele kui aiandushuvilistele.