Samoa: iseseisev Vaikse ookeani riik — ajalugu, keel ja kultuur

Avasta iseseisev Samoa: ajalugu, keel ja kultuur — Upolu ja Savai'i, Apia, ragbi, traditsioonid ja tänapäeva elu kompaktselt ja kaasahaaravalt.

Sõltumatu Samoa riik on riik Vaikses ookeanis. See sai Uus-Meremaast iseseisvaks 1. jaanuaril 1962. aastal. Riiki kuulub kaks suuremat saart — Upolu ja Savai'i — ning mitu väiksemat saart, näiteks Manono ja Apolima. Samoa pindala on ligikaudu 2 800–2 900 km² ning rahvaarv on umbes 200 000 elanikku (hinnanguline). Samoa pealinn on Apia, mis asub Upolu saarel. Riigipea (O le Ao o le Malo) on Va'aletoa Sualauvi II ja valitsus toimib parlamentaarse süsteemi alusel; peaministriks on alates 2021. aastast Fiame Naomi Mata'afa. Samoa on traditsiooniliselt organiseeritud ka fa'amatai süsteemi ehk sugukondlike vanemate (matai) kaudu, mis mängib olulist osa avalikus ja perekondlikus elus.

Ajalugu

Samoa ajalugu hõlmab nii põliselanike polüneesialaste traditsioonide arengut kui ka kolonialismi perioodi. 19. ja 20. sajandil jagasid Suurbritannia, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid regioonis mõjuvõimu; hiljem sai läänepoolne osa Uus-Meremaa protektoraadiks ja see viis lõpuks täisisesseminekuni 1962. aastal. Samoa kultuur ja ühiskond on säilitanud tugeva kohaliku traditsiooni ning samal ajal on tunda lääne mõjusid eriti hariduses ja kirikus.

Keel ja usund

Samoal on ametlikud keeled samoa keel ja inglise keel. Samoa keel on igapäevane suhtluskeel ning olulisel kohal kodu- ja kultuurielus; inglise keel on laialdaselt kasutusel hariduses, avalikus halduses ja ärisuhtluses. Enamik elanikest on kristlased ning kirikul on tugev roll kogukonnaelus ja pidustuste korraldamisel.

Kultuur ja ühiskond

Samoa kultuur keskendub fa'a Samoale ehk «Samoa viisile elada» — see hõlmab perekonda, austust vanemate ja juhtide vastu, traditsioonilisi tavasid ning kogukonna vastutust. Olulised elemendid:

• Matai süsteem: sugukondade juhtimine läbi pealkirjade (matai), mis reguleerib maa- ja ressursisuhtlust ning sotsiaalset korda.
• Traditsiooniline tätoveerimine (tatau): meeste ja naiste erinevad traditsioonilised tätoveeringud on kultuurilise identiteedi väljendus.
• Laulud ja tantsud: siva (tants) ja muud etnilised esitused on tähtis osa pidustustest ja rituaalidest.
• Kogukondlikud pidustused: christeningud, pulmad ja muud sündmused, kus osa võtavad laialt sugulased ja külalised.

Majandus

Samoa majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, kalandusel, välismaistel ülekannetel (remittances) ning kasvavalt turismil. Peamised põllukultuurid on taro, kookospähkel, banaanid ja kava. Riigi majandusele on iseloomulik sõltuvus importidest ning välisabi ja migratsioonist tulenevad saadetised, mis toovad olulise osa sissetulekust.

Loodus ja kliima

Samoa on troopiline, roheliste metsade, korallrahude ja liivarandadega. Kliima on kuum ja niiske, aasta jooksul esinevad vihmaperioodid ning vahel ka tormid ja orkaneid. Saared pakuvad mitmekesist loodust — džunglid, vulkaanilised maastikud ja rannikualad — mis on atraktiivne nii kohalikele kui ka turistidele.

Tervis ja olulised sündmused

Tervishoiusüsteem on piiratud, kuid paranduste all. Tähtsate ajalooliste ja hiljutiste sündmustena märgitakse järgmist:

• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks võeti Samoa 18. septembril 1962. aastal.
• Leetrite puhang algas 2019. aasta oktoobris ja kestis detsembrini. 28. detsembri seisuga registreeriti kokku 5667 juhtumit ja 81 surmajuhtumit. Puhangust innustatuna viidi läbi massiivseid immuniseerimiskampaaniaid ning see juhtum rõhutas tervishoiu vahendite ja vaktsineerimise olulisust saareriikides.

Sport

Kõige populaarsem spordiala Samoal on ragbi; ragbi mängitakse laialdaselt nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samoa sportlased on tuntud ka jõu- ja kergejõusportides ning riigilt on tulnud mitmeid silmapaistvaid amatöör- ja profisportlasi.

Reisijaile ja huvilistele

Turistidele pakub Samoa võimalusi looduse, traditsioonide ja puhkuse nautimiseks: sukeldumine korallrahudes, matkad džunglites, osalemine kohalikes tseremooniates ja traditsioonilistes söömingutes (fā'ausi). Külastajatel soovitatakse respekteerida kohalikke kombeid, eriti fa'amatai tavasid ja usulisi tavasid.

See artikkel annab ülevaatliku pildi Samoa põhiaspektidest — ajaloost, keelest, kultuurist, majandusest ja hiljutistest tervishoiusündmustest.

Geograafia

Samoa asub ekvaatorist lõuna pool. See asub umbes poolel teel Hawaii ja Uus-Meremaa vahel Vaikse ookeani Polüneesia osas. Peasaarel Upolul elab peaaegu kolm neljandikku Samoa elanikest.

Kaks suurt saart - Upolu ja Savai'i - moodustavad 99% kogu maismaa pindalast. Seal on kaheksa väikest saarekest. Need on kolm Apolima väinas asuvat saarekest: Manono saar, Apolima ja Nu'ulopa. Upolu idapoolse otsa lähedal on neli Aleipata saart. Need on järgmised: Nu'utele, Nu'ulua, Namua ja Fanuatapu. Ja seal on Nu'usafe'e.

Samoast ida pool asub saarterühm nimega Ameerika Samoa. Nad on osa Ameerika Ühendriikidest, kuid sarnanevad riigiga Samoa, sest ka seal räägitakse samoa keelt.

Samoa asus varem rahvusvahelisest kuupäevaliinist ida pool. Aastal 2011 muudeti joont, nii et Samoa asus kuupäevaliinist lääne pool. See muudatus jõustus 29. detsembri öösel. Reede jäeti täielikult vahele ja järgmine päev oli laupäev, 31. detsember.

Vaade Falefa orule Le Mafa passilt, Ida-Upolu.

Demograafia

Samoa elanike arv on 194 320. 92,6% on samoalased, 7% euroneeslased (segatud, eurooplaste ja polüneesia esivanemad) ja 0,4% eurooplased.

Religioon on Samoas järgmine: Samoa kristlik kogudus 35,5%, roomakatoliiklased 19,6%, metodistid 15%, viimse aja pühad 12,7%, Samoa Jumala kogudused 10,6%, seitsmenda päeva adventistid 3,5%, kultuskeskus 1,3%, täpsustamata 0,8%. 1931. aastast on Samoal ka umbes 522 Jehoova tunnistajat. Samoal on üks seitsmest Bahá'i palvemajast maailmas. See asub Tiapapatas.

Paljud inimesed ütlevad, et samoalased on sugulased maoori rahvaga, sest paljud nende keele sõnad on väga sarnased maoori keelega.

Nagu teistel polüneesia kultuuridel (Hawaii, Tahiti ja Māori), on ka samoalastel kaks sooliselt spetsiifilist ja kultuuriliselt olulist tätoveeringut. Meeste puhul nimetatakse seda Pe'a, see on keerukas ja geomeetriline muster, mis on tätoveeritud põlvedest ülespoole, ribide suunas. Meest, kellel on selline tatau, nimetatakse soga'imiti. Samoa tüdrukule ehk teinile tehakse malu. See katab ala veidi allpool põlvi kuni reie ülaosani.

Samoa perekond


Samoalane tuletantsija.

Otsing