Seitsmenda Päeva Adventistide kirik — ajalugu, õpetused ja tavad
Seitsmenda Päeva Adventistide kirik — ajalugu, õpetused ja tavad: hingamispäev, uurimuslik kohtumõistmine, tervise- ja toitumisõpetus. Tutvu usu, kommete ja tervisekultuuriga.
Seitsmenda päeva adventistide kirik on protestantlik kristlik rühm, mille eripära on laupäeva ehk Piiblis nimetatud "hingamispäev" pidamine nädala seitsmendal päeval. Nii judaistlikus traditsioonis kui ka Seitsmenda Päeva Adventistide Kirikus põhineb hingamispäeva pidamine loomisloos (vt 1Moosese 2:1-3), mistõttu neid tavapäraselt kutsutakse "seitsmenda päeva adventistideks". Kuigi sageli kasutatakse lühendit "SDA", eelistab kirik nimetust "seitsmenda päeva adventist".
Ajalugu
Kiriku juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika ja Ameerika Ühendriikide milleriitide liikumisse. Milleriidid järgnesid William Milleri ootusele, et Jeesus tuleb peagi uuesti — sündmus, mida nimetatakse Teiseks tulemiseks või adventiks. Kui 1844. aastal oodatud sündmus ei realiseerunud (seda tuntakse ajaloos kui "Suur pettumus"), hakkasid mõned usklikud mõtlema selle üle uues valguses. Seitsmenda päeva adventistide kirik moodustus sellest ringist ja asutasid organisatsiooni ametlikult 1863. aastal.
Peamised õpetused ja teoloogia
Seitsmenda päeva adventistide usuõpetus on paljuski lähedane evangeelsetele põhiväärtustele: usutakse Kolmainsusesse ja Piibli autoriteeti. Samas on mitmel alal omapärased rõhuasetused:
- Hingamispäeva pidamine: lauapäeva pühitsemine kui Jumala käsu täitmine ja vaimse taastumise aeg.
- Uurimuslik kohtumõistmine: usutakse õpetusse, et enne Kristuse tagasitulekut algab taevane uurimuslik kohtuprotsess, mille käigus vaadatakse läbi usklike elu ja Kristuse lunastustöö.
- Surnute teadvuseta seisund: kirik õpetab, et pärast surma inimesed on teadvusetud kuni ülestõusmiseni — ei ole otsest teadvustatud püsielu vaimusena.
- Kurjade hävitamine: adventistid õpetavad sageli, et kurjad hävitatakse lõplikult (anihilatsioon), mitte et nad kannataksid igavest teadvuslikku piina põrgus.
- Õpetus lunastuse ajaloost: rõhutatakse Kristuse teenimist, lunastust ja tulevikuootust ehk Teise tulemise järjekorda ning sellega seotud profeetilisi tõlgendusi.
Kiriku ametlikud usutunnistused ja teoloogilised juhised põhinevad Piiblil; Ellen G. White’i kirjutisi kasutatakse juhatavana, kuid kirik rõhutab, et Piibel jääb kõrgeimaks normiks.
Praktikad ja tavad
Adventistid peavad tähtsaks isiklikku ja koguduslikku pühendumist: jumalateenistused hingamispäeval, ristimine (tavaliselt täiskasvanute täisleotusristimine), pühale lauale (Kommunioon) ja kohati ka pesemise (jalgadepesu) kombestiku tähtsust. Kirik rõhutab kristlikku elupraktikat, eetikat ja teenimist kohalikes kogukondades.
Tervis ja eluviis
Seitsmenda päeva adventistide kirik on tuntud tugeva tervisesõnumi poolest. Selle tuumikmõtted:
- Tervise hoidmine kui osa jumala teenimisest — keha nähakse kui Püha Vaimu tempel.
- Toitumissoovitused: paljud adventistid järgivad piibellikul põhinevaid puhastus- ja dieedisoovitusi — näiteks välditakse sigaliha ja teatud mereande, mida Piibel nimetab roojaseks. Paljud on taimetoitlased või veganid, kuid on ka neid, kes söövad liha, valides Piiblis lubatud liike.
- Suitsetamisest ja liigse alkoholi tarvitamisest hoidumine ning ettevaatus meelt muutvate ainete suhtes.
- Füüsiline liikumine, värskes õhus viibimine, regulaarne puhkus ja piisav vedeliku tarbimine.
Kiriku tervisekeskused ja haiglad on osa selle tegevusest, ning Loma Linda (California) adventistide kogukond on tuntud kui üks nn "sinistest tsoonidest", kus elatakse keskmiselt kauem (National Geographic on sellest kirjutanud).
Organisatsioon ja maailmaminek
Maailma tasandil juhib Seitsmenda Päeva Adventistide Kirikut Üldkonverents. Selle all on piirkondlikud divisjonid, liidu konverentsid ja kohalikud konverentsid, mis korraldavad teenimist ja haldavad kirikuelu erinevates riikides. Kirik on esindatud enam kui 200 riigis ja territooriumil ning on etniliselt ning kultuuriliselt mitmekesine. Kirik haldab suurt hulka koole, kolledžeid, ülikoole, haiglaid ja kirjastusi üle maailma ning töötab humanitaar- ja arendusprojektidega läbi Adventistliku Arengu- ja Abistamisagentuuri (ADRA).
Viimaste andmete järgi kuulub kirikusse ligikaudu 20–21 miljonit registreeritud liikmeskonda kogu maailmas; lisaks on suur hulk seotud inimesi ja toetajaid, kes ei ole ametlikult risti registreeritud.
Ellen G. White ja kiriku vaimne pärand
Üheks kiriku asutajaks peetakse Ellen G. White’i, kes kirjutas laialdaselt ja kelle tekstid on koguduses oluliseks juhiseks. Tema kirjatöid nimetatakse sageli "Spirit of Prophecy" (Vaimu tunnistused). Adventistlik traditsioon käsitleb tema nägemusi kui Jumalast inspireeritud, ent rõhutab samal ajal, et Piibel on kõrgeim autoriteet ning et White’i kirjutused on sellele alluvad abimaterjalid ja juhised koguduslikuks eluks.
Kultuurilised ja sotsiaalsed hoiakud
Kirik edendab usuvabadust ja usuõpetuse levikut, samas on kultuuriliselt paljudes küsimustes pigem konservatiivne. Adventistide kogukonnad keskenduvad tihti perekonnale, haridusele, tervisele ning heategevusele.
Vaated teistele kristlastele ja erimeelsused
Seitsmenda päeva adventistide õpetused kattuvad paljuski teiste evangeelsete kirikutega, kuid erinevad mõnel teoloogilisel ja praktikalisel momendil (nt hingamispäeva tähistamine, uurimuslik kohtumõistmine, surnute seisund ja õppetunnistus kurjade lõplikust hävitamisest). Need erimeelsused võivad tekitada diskussioone teiste kristlike rühmadega, kuid adventistid rõhutavad tavaliselt missiooni, hariduse ja sotsiaalse teenistuse tähtsust ühiskonnas.
Märkused erinevate vaadete kohta toitumises
Artikli lõpus olnud väide (suludega lisatud tsitaat) peegeldab ühe osa kristlaste tõlgendustest seoses toidukeeldudega: mõnel kristlikul rühmal rõhutatakse, et Kristuse lunastus on muutnud toidukeelud "puhtaks" (viidates Nt Ap.t. 10:15 ja muudele tekstidele). Seitsmenda päeva adventistide seas on aga levinud arusaam, et Vanas Testamendis kirjeldatud toidunõuded annavad jätkuvalt väärtuslikke juhiseid tervise ja jumalakartuse kohta, kuigi erinevates kogukondades nähakse sellel erinevat rõhku. Seetõttu on adventlaste hulgas nii neid, kes jätkuvalt järgivad rangemaid toitumisreegleid, kui ka neid, kes tõlgendavad neid vabadust laiendavalt.
Ellen G.White, üks liikumise rajajatest.
Organisatsioon
Seitsmenda Päeva Adventistide Kirik on korraldatud esindusliku kirikuvalitsuse vormis ja ülemaailmses kirikus on 13 osakonda.
Seitsmenda Päeva Adventistide Maailmakiriku statistika näitab, et kirik kasvab ja 31. detsembri 2007. aasta seisuga oli selles 15 660 347 liiget.
Adventistide uudistevõrgustik teatas 2010. aasta juunis (Ameerika Ühendriikides, Gruusias Atlantas toimunud Seitsmenda Päeva Adventistide Kiriku 59. neljaaastase üldkonverentsi istungjärgu ajal), et Seitsmenda Päeva Adventistide liikmeskond ulatus kiriku arhiivide ja statistikaameti andmetel 16 300 000 inimeseni. Maailmakiriku sekretär teatas, et kui arvestada kaasa ristimata lapsed ja pereliikmed, kes käivad jumalateenistustel, on kiriku liikmete arv 25-30 miljonit.
Peamine doktriin
Seitsmenda päeva adventistid usuvad protestantismi.
Seitsmenda päeva adventistid usuvad 28 põhiuskumusse. See usutunnistus võeti vastu 1980. aastal üldkonverentsil, 2005. aastal lisati sellele veel üks uskumus (number 11).
Küsimused ja vastused
K: Mis on seitsmenda päeva adventistide kirik?
V: Seitsmenda päeva adventistide kirik on protestantlik kristlik rühmitus, mis järgib William Milleri õpetusi ja usub, et laupäev, nädala seitsmes päev, on mõeldud töölt puhkamiseks ja Jumala kummardamiseks.
K: Mida tähendab "adventist" selle kiriku puhul?
V: Sõna "adventist" tuleneb sõnast "advent", mis viitab Jeesuse teisele tulemisele ehk teisele advendiajale. Seepärast nimetatakse neid "seitsmenda päeva adventistideks".
K: Mille poolest erineb see kirik teistest protestantlikest rühmadest?
V: See kirik erineb teistest protestantlikest rühmadest oma uskumuste poolest hingamispäevast, uurimuslikust kohtumõistmisest, teadvustamata surma seisundist kuni Kristuse ülestõusmiseni ja sellest, et kurjad inimesed hävitatakse igavesti tulega, mitte ei põle igavesti põrgus.
K: Millist sõnumit propageerib see kirik tervise kohta?
V: See kirik propageerib tervislikku eluviisi suitsetamisest, joomisest ja muudest meelt muutvatest ainetest hoidumise, liikumisharrastuse, õues viibimise, puhkamise, rohke vee joomise ning mõnede järgijate jaoks teatud liha, näiteks sealiha või kala või loomsete toodete, nagu piim või munad, mitte söömise kaudu.
K: Kes oli üks selle kiriku asutajatest?
V: Ellen G. White oli üks selle kiriku asutajatest, kes kirjutas palju tekste, mida peetakse tänapäevalgi oluliseks. Ta uskus, et sai Jumalalt nägemusi selle kohta, milline saab olema taevas ja mis juhtub aegade lõpus.
K: Kuidas on see ülemaailmselt organiseeritud?
V: Maailma tasandil juhib seda üldkonverents, mille väiksemaid piirkondi haldavad divisjonid, liidu konverentsid ja kohalikud konverentsid. Ta on esindatud üle 200 riigis ja territooriumil üle maailma, kus on palju koole, haiglaid ja kirjastusi, samuti organisatsioon nimega ADRA (Adventistlik Arengu- ja Abistamisagentuur), mis aitab hädas olevaid inimesi üle kogu maailma.
K: Kui palju on liikmeid kogu maailmas?
V: Seitsmenda päeva adventistide kogudustes üle maailma on umbes 18,5 miljonit liiget.
Otsige