Ragbi
Ragbijalgpall on spordiala, mida mängitakse paljudes riikides. Tavaliselt nimetatakse seda ragbiks või raggeriks.
Rugbijalgpall on nime saanud Inglismaal asuva avaliku kooli Rugby School järgi, kus see välja töötati. Legend räägib, et ühel päeval 1823. aastal otsustas vanem poiss William Webb Ellis palliga joosta, selle asemel, et seda lüüa, nagu oli Rugby kooli jalgpallivõistluste tavapärane mänguviis. "Sissejooksmist" ei peetud tollal veel päris tavapäraseks, kuid hiljem vormistati see ragbijalgpalli seadustes (mis avaldati esmakordselt 1846. aastal).
Selle rivaal, jalgpall (jalgpall), tuli hiljem. See vormistati alles 1863. aastal. Juba siis oli palli käsitsemine lubatud, kuid mitte selle püüdmine ja jooksmine. 1860. aastate keskel tehti katse kehtestada kogu jalgpalli jaoks ühtsed seadused, kuid tekkis lepitamatuid erimeelsusi, peamiselt seoses "häkkimisega" (vastase säärelöögi andmine). "Häkkerid" läksid lõpuks edasi mängima ragbijalgpalli, kuigi häkkimine keelati mõned aastad hiljem. "Häkkimisvastased" läksid edasi ja moodustasid jalgpalliliidu, keelustades lõpuks igasuguse käitlemise.
Tõrje katse
Reeglid
On olemas kaks liiki ragbi, mida nimetatakse ragbiuniooniks ja ragbi-liigaks. Algselt mängisid Inglismaal Rugby Unioni härrasmeeste amatöörid ja Rugby League'i mängisid töölisklassi poisid palga eest. Nende kahe ragbiliigi vahel on palju sarnasusi, kuid aja jooksul on neil välja kujunenud erinevad reeglistikud. Kahe liigi vaheline lõhe tekkis erimeelsuste tõttu, mis puudutasid mängijate kohtlemist, kui nad mängu ajal vigastada said.
Ragbiunioon on kõige populaarsem ragbi vorm, mis on Uus-Meremaa, Walesi, Fidži, Samoa, Tonga ja Madagaskari rahvussport. Ragbi liigat mängivad paljud inimesed Ühendkuningriigis (eriti Põhja-Inglismaal), Austraalias, Uus-Meremaal ja Paapua Uus-Guineas. Enamikus teistes kohtades viitab sõna "ragbi" ragbiunioonile.
Ragbijalgpalli mängitakse väljakul kahe 15-liikmelise võistkonna poolt. Mängu eesmärk on saada 80 minutilise mänguaja jooksul rohkem punkte kui vastasvõistkond. Punkte saadakse katsete või väravate löömisega.
Mänguväljaku mõlemas otsas on postidest valmistatud värav, mis on inglise keeles H-tähe kujuline. Seal on ka ala, mida nimetatakse siseväravaks. Värav lüüakse, kui mängija lööb palli läbi teise meeskonna värava H-tähe tipu.
Mäng algab, kui ühe võistkonna mängija lööb palli pooljoone pealt vastase võistkonna värava suunas. Mäng jätkub seni, kuni tehakse katse, pall ületab küljejoone või surnud palli joone või toimub rikkumine. Palli võib liigutada väljakul ülespoole kas kandes või lüües. Palli võib meeskonnaliikmete vahel edasi anda, kuid seda ei tohi edasi anda meeskonnaliikmetele, kes on vastase meeskonna väravale lähemal kui isik, kes hetkel palli kannab.
Mängijad teevad katse, kui neil õnnestub pall maasse puudutada teise meeskonna väravaalas või sellest kaugemal. Pärast katse sooritamist on katse teinud meeskonnal võimalus lüüa värav. Seda nimetatakse ümberlöömiseks. Konversioonilöögist löödud värav on lisaks katse punktidele väärt kaks punkti. Rugby Unionis on katse väärt viis punkti ja rugby League'is neli punkti. Pärast seda, kui üks meeskond on punkte saanud, algab mäng uuesti, kusjuures punktita meeskond lööb palli pooljoone pealt vastase meeskonna värava suunas.
Mängijad ründavad teise meeskonna liikmeid, et takistada vastasmeeskonna skoorimist. Rugby puhul tähendab tagasilöömine teise mängija haaramist ja tema liikumise peatamist või tema kukkumist maapinnale. Rugby põhireegel on, et ründamine ei tohi toimuda kaelaga. Tõrjuda võib ainult palli kandvaid mängijaid. Kui rünnak on lõpetatud, võib vastasmängija palli eest võistelda.
Ragbi maailmameistrivõistlused on maailma riikide ragbiuniooni võistkondade meistrivõistlused. Ragbi maailmameistrivõistlused toimuvad iga nelja aasta tagant ja järgmine toimub 2023. aastal Prantsusmaal.
Samuti on olemas ragbi liiga maailmameistrivõistlused, mis koosnevad rahvusvahelise ragbi liigaföderatsiooni (RLIF) liikmesmaadest. Turniiril on ebakorrapärane ajakava. Järgmine turniir toimub 2017. aastal ning seda korraldavad Austraalia, Uus-Meremaa ja Paapua Uus-Guinea.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ragbijalgpall ja kuidas seda nimetatakse?
V: Ragbijalgpall on paljudes riikides mängitav spordiala, mida tavaliselt nimetatakse ragbiks või ruggeriks.
K: Millest tuleneb nimetus "ragbijalgpall"?
V: Rugbujalgpall on nime saanud Inglismaal asuva Rugby School'i järgi, kus see välja töötati.
K: Kes on William Webb Ellis ja millist rolli mängis ta ragbijalgpalli arengus?
V: William Webb Ellis oli Rugby kooli vanem poiss, kes legendi kohaselt valis jalgpallimängu ajal palliga jooksmise, selle asemel et taanduda palli löömisele. See samm võeti hiljem vastu ragbijalgpalli seadustes.
K: Millal avaldati esimest korda ragbijalgpalli seadused?
V: Rugbujalgpalli seadused avaldati esimest korda 1846. aastal.
K: Mis on assotsiatsioonijalgpall ja mille poolest erineb see ragbijalgpallist?
V: Assotsiatsioonijalgpall, mida tuntakse ka jalgpalli nime all, on spordiala, mis vormistati 1863. aastal. Erinevalt ragbijalgpallist oli lubatud palli käsitsemine, kuid mitte selle püüdmine ja sellega jooksmine.
K: Mis on "häkkimine" jalgpalli kontekstis ja miks tekitas see ragbi ja assotsiatsioonijalgpalli vahel leppimatuid erinevusi?
V: "Häkkimine" tähendab vastase säärelöögi andmist. See põhjustas leppimatuid erinevusi ragbijalgpalli ja assotsiatsioonijalgpalli vahel, sest "häkkerid" läksid lõpuks edasi mängima ragbijalgpalli, kuigi häkkimine keelustati mõned aastad hiljem, samas kui "häkkimisvastased" läksid edasi assotsiatsioonijalgpalli ja lõpuks keelustati igasugune palli käsitsemine.
K: Mis juhtus 1860. aastate keskel seoses jalgpalli ühe seaduste kogumiga?
V: 1860. aastate keskel tehti katse kehtestada kogu jalgpalli jaoks üks seaduste kogum, kuid tekkis lepitamatuid erimeelsusi, peamiselt seoses "häkkimisega".
