Origenes
Origenes (või Origenes, ka Origen(es) Adamantius) oli varakristlik õpetlane. Ta elas 3. sajandil Aleksandrias. Ta sündis aastal 185 või 186 ja suri tõenäoliselt umbes aastal 254. Tänapäeval peetakse teda üheks kirikuisaks, kuid mitte pühakuks. See tuleneb ilmselt sellest, et tal olid mõned ideed, mis hiljem valeks tunnistati. Nende ideede hulka kuulus, et inimese hing eksisteeris enne rasestumist ja sisenes inimkehasse enne sündi (mida üldiselt nimetatakse eellooduseks). Teine idee oli see, et hinged sisenevad pärast surma teise inimkehasse. Kolmas idee, mida nimetatakse Apokatastasis, on see, et jumala valitsemine taastub, kui maailmalõpp saabub. Neid ideid arutasid kirikuisad, kuid otsustati, et need on valearusaamad. Konstantinoopoli oikumeeniline konsiilium 453. aastal jKr. ekskommunikeeris Origenese postuumselt ja Konstantinoopoli 2. konsiilium 553. aastal jKr. kuulutas apokatastasis'e ketserluseks. Viimastel aastatel on see idee siiski leidnud mõningast ümbermõtestamist, eriti restauratsioonikristlike rühmade seas.
Tema kirjutised kuuluvad varaste kirikuisade üldkogusse. Erinevalt paljudest kirikuisadest ei ole Origenest aga katoliku kirik kunagi kanoniseerinud, sest mõned tema õpetused (näiteks, et iga mees ja naine ning isegi kurat ja tema deemonid saavad lõpuks päästetud) olid otseses vastuolus apostlite õpetuste ja tegevusega.
Origenes kirjutas paljudest teoloogiaharudest, sealhulgas tekstikriitikast, piiblieksegeesi ja hermeneutikast, filosoofilisest teoloogiast, jutlustamisest ja vaimsusest. Mõned tema õpetused muutusid aga kiiresti vastuoluliseks. Nimelt viitas ta sageli oma hüpoteesile hingede eelloodusest. Alguses olid kõik intelligentsed olendid Jumalaga ühendatud. Oma kirjutistes kaalus Origenes ka võimalust, et lõpuks lepitakse kõik olendid, võib-olla isegi peapagan saatanaga, Jumalaga, mida nimetatakse apokatastasis ("tagasisaatmine").
Origenes nägi Jumala Poega kui Isa Jumalale alluvat. Ehkki see arusaam Kolmainsusest oli tollal levinud, muutus see neljanda sajandi arianistliku vaidluse ajal vastuoluliseks. Rühm, keda hakati nimetama origenistideks ja kes uskusid kindlalt hingede eeleksistentsile ja apokatastasisele, kuulutati 6. sajandil anatheaks. See hukkamõist on omistatud Konstantinoopoli teisele oikumeenilisele kontsiilile (553), kuigi see ei kajastu kontsiili ametlikes dokumentides.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Origenes?
V: Origenes (või Origenes, ka Origen(es) Adamantius) oli varakristlik õpetlane, kes elas 3. sajandil Aleksandrias.
K: Millal ta elas?
V: Ta sündis aastal 185 või 186 ja suri tõenäoliselt umbes aastal 254.
K: Milline on tema staatus tänapäeval?
V: Tänapäeval peetakse teda üheks kirikuisaks, kuid mitte pühakuks.
K: Millised ideed kuulutati hiljem valeks?
V: Tema valeks kuulutatud ideede hulka kuulus, et inimhing on olemas enne rasestumist ja siseneb inimkehasse enne sündi (üldiselt tuntud kui eelloodus). Teine idee oli see, et hinged sisenevad pärast surma teise inimkehasse. Kolmas idee, mida nimetatakse apokatastaasiks, on see, et jumala valitsemine taastub maailma lõppedes.
K: Kas katoliku kirik pühitses ta kunagi kanoniseerituks?
V: Ei, erinevalt paljudest kirikuisadest ei ole Origenest katoliku kirik kunagi kanoniseerinud, sest mõned tema õpetused olid otseselt vastuolus apostlite õpetuste ja tegevusega.
K: Millistest teoloogiaharudest ta kirjutas? V: Ta kirjutas paljudest teoloogia harudest, sealhulgas tekstikriitikast, piiblieksegeesi ja hermeneutikast, filosoofilisest teoloogiast, jutlustamisest ja vaimsusest.
K: Milline seisukoht oli tal Jumala kolmainsuse kohta ? V: Ta nägi Jumala Poega Jumalale Isa Jumalale allutatuna , kuigi see arusaam Kolmainsusest oli tol ajal levinud , muutus see neljanda sajandi arianistliku vaidluse ajal vastuoluliseks.
