Keemiline alus: määratlus, omadused, tugevus ja pH

Keemiline alus: selge ülevaade määratlusest, omadustest, tugevusest ja pH-st. Õpi aluste reaktsioone, tugevaid vs nõrku ja kuidas tõlgendada pH-väärtusi.

Autor: Leandro Alegsa

22-10-2025 10:57

Alus on aine, mis võib vastu võtta teisest ainest vesinikiooni (H+). Selle definitsiooni järgi (Brønsted–Lowry) nimetatakse aluseks kõiki aineid, mis toimivad prootoni aktseptorina. Alus võib olla ka ioon, millel on negatiivse laenguga osa, või molekul, millel on elektronegatiivne aatom, näiteks hapnik, lämmastik või kloor, millel on vabad elektronpaarid ja mis on elektronide poolest rikkad. Lisaks Brønsted–Lowry vaatele on olemas ka Arrheniuse ja Lewisi määratlused: Arrheniuse alusel vabastavad alused hüdroksiidioone (OH−) vees, Lewisi aluse puhul annab aine elektronipaari (on elektronipaaride donor).

Omadused ja näited

Võime neutraliseerida happeid: alused reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee.
Mahe maitse ja libe tunne: lahuseid iseloomustab sageli liivjas või libe tunne (nt seebilahused).
Indikaatorite käitumine: aluselised lahused muudavad punase indikaatori siniseks (nt punane lakmuspaber muutub siniseks) ja fenoolftaleiinist on lahuses roosa.
Näited: tugevad alused – naatriumhüdroksiid (NaOH), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaltsiumhüdroksiid Ca(OH)2; nõrga aluse näide – ammoonia (NH3), mille konjugeeritud hape on NH4+.

Tugevus: tugevad vs nõrgad alused

Tugev alus dissotsieerub vees peaaegu täielikult ja annab kiiresti OH− ioone; seetõttu tõstab ta lahuse pH-väärtust märkimisväärselt. Nõrk alus dissotsieerub vaid osaliselt ja tema võime prootoneid vastu võtta on piiratum, mistõttu pH tõuseb vähem. Konkreetselt sõltub alus tugevus nii molekulist/ioonist endast kui ka lahuse kontsentratsioonist ja tasakaalutingimustest (nt konstantsed tasakaalukonstandid).

pH ja kontsentratsioon

pH mõõdab vesinikioonide (H+) kontsentratsiooni lahuses. Aluseliste lahuste pH on tavaliselt suurem kui 7. Nõrkade aluste pH on tavaliselt umbes 7–9, tugevate aluste pH võib ulatuda 9–14 (sõltuvalt kontsentratsioonist). Tuleb märkida, et väga kontsentreeritud lahused võivad anda pH-väärtusi väljaspool tavapärast 0–14 vahemikku.

Lisaks on levinud seos pH ja OH− kontsentratsiooni vahel läbi pOH-i ja suhte pH + pOH ≈ 14 (25 °C juures). Näiteks tugev lahus, mis sisaldab palju OH−-ione, annab väikese pOH ja seega suure pH.

Konjugeeritud happed ja alused ning amfoteersus

Iga aluse juurde kuulub konjugeeritud hape: kui alus võtab ära prootoni, võib saadud osake käituda happena. Näiteks ammoonia (NH3) on alus ja tema konjugeeritud hape on ammoniumion (NH4+). Mõned ained on amfoteersed — need võivad käituda nii aluste kui ka hapetena; näide on vesi ja teatud metallhüdroksiidid (nt alumiiniumhüdroksiid).

Neutralisatsioon, kasutus ja ohutus

Neutralisatsioon: alus + hape → sool + vesi; seda reaktsiooni kasutatakse happe- või aluslekete neutraliseerimisel ja tööstuslikus keemiatööstuses.
Kasutusvaldkonnad: puhastusained ja seebid (aluselised), paberi- ja tekstiilitööstus, keemiline süntees, veepehmendus, põllumajandus (mullaparandus) jpm.
Ohutus: paljud tugevad alused (nt NaOH) on söövitavad, võivad põhjustada tõsist naha- ja silmakahjustust. Töötamisel kasutage kaitseprille, kindaid ja sobivat riietust ning järgige ohutusjuhiseid. Aluse sattumine orgaaniliste materjalidega võib tekitada soojust ja pritsmeid — vajaduse korral neutraliseerige sobiva happega ja loputage rohke veega.

Kokkuvõttes on alused keemilised ained, mille peamine omadus on võime vastu võtta vesinikiooni ja suurendada lahuse pH-väärtust. Nende konkreetsed omadused ja potentsiaalne oht sõltuvad nii keemilisest iseloomust (tugevus) kui ka lahuse kontsentratsioonist.

Ammoniaak ja soolhape moodustavad ammooniumkloriidi. See on neutraliseerimine.

Kuidas alused töötavad

Aluseid saab kasutada hapete neutraliseerimiseks. Kui alus, sageli OH^– , võtab happelt prootoni vastu, moodustab see veemolekuli, mis on kahjutu. Kui kõik happed ja alused reageerivad, moodustades veemolekulid ja muud neutraalsed soolad, nimetatakse seda neutraliseerimiseks. Aluste neutraliseerimiseks võib kasutada ka happeid.

Igal alusel on konjugaathape, mis moodustub vesiniku aatomi lisamisel alusele. Näiteks NH₃ (ammoniaak) on alus ja selle konjugaathape on ammooniumioon NH₄⁺ . Nõrk alus moodustab tugeva konjugeeritud happe ja tugev alus moodustab nõrga konjugeeritud happe. Kuna ammoniaak on mõõdukalt tugev alus, siis ammoonium on oluliselt nõrgem hape.

Omadused

Alused on järgmiste omadustega:

Mõru maitse (erinevalt hapete hapukast maitsest)
Libedad või seebine tunne sõrmedel (libe).
Paljud alused reageerivad hapetega ja sadestavad soolasid.
Tugevad alused võivad happega ägedalt reageerida. Hapete lekke saab ohutult neutraliseerida, kasutades leebeid aluseid.
Alused muudavad punase lakmuspaberi siniseks
Alused on ained, mis sisaldavad metalloksiide või hüdroksiide.
Vees lahustuvad alused moodustavad leeliseid (lahustuvad alused).

Mõned tavalised majapidamistooted on alused. Näiteks naatriumhüdroksiidist, mis on tugev alus, valmistatakse naatriumhüdroksiidi ja kanalisatsioonipuhastusvahendit. Ammoniaak või ammoniaagipõhine puhastusvahend, näiteks akna- ja klaaspuhastusvahend, on aluseline. Need tugevamad alused võivad põhjustada nahaärritust. Teised alused, nagu toiduvalmistamise koostisosad naatriumvesinikkloriid (söögisooda) või viinakivi on aluselised, kuid need ei ole kahjulikud ja sobivad toiduvalmistamiseks.

Aluste käsitsemisel tuleb alati kanda kindaid. Kui tekib nahaärritus, tuleb kahjustatud piirkond põhjalikult loputada külma veega. Kui see ei lõpeta probleemi, pöörduge võimalikult kiiresti arstiabi poole.

Tugevad alused

Tugev alus on alus, mis annab vette pannes hüdroksiidiooni OH-. Neid on kaheksa.

Liitiumhüdroksiid-LiOH
Naatriumhüdroksiid-NaOH
Kaaliumhüdroksiid-KOH
Rubiidiumhüdroksiid-RbOH
Tseesiumhüdroksiid-CsOH
Kaltsiumhüdroksiid-Ca(OH)2
Strontsiumhüdroksiid-Sr(OH)2
Baariumhüdroksiid-Ba(OH)2

Küsimused ja vastused

K: Mis on keemias alus?

V: Alus on keemias aine, mis suudab vastu võtta teisest ainest vesinikiooni (H+).

K: Kuidas saab keemiline aine vastu võtta prootoni?

V: Keemiline aine võib vastu võtta prootoni, kui see on negatiivse laenguga või kui molekulil on elektronegatiivne aatom, näiteks hapnik, lämmastik või kloor, mis on elektronirikas.

K: Kas kõik alused on looduses tugevad?

V: Ei, nagu hapete puhul, on mõned alused tugevad ja teised nõrgad. Nõrgad alused võtavad vähem prootoneid vastu, samas kui tugevad alused võtavad lahuses või teistelt molekulidelt kiiresti prootoneid.

K: Mis on aluse "keemiline vastand"?

V: Aluse "keemiline vastand" on hape. Hape on aine, mis loovutab alusele vesiniku aatomi.

K: Milline on aluste pH-vahemik?

V: Aluste pH on suurem kui 7,0. Nõrkade aluste pH on tavaliselt 7-9, tugevate aluste pH on 9-14.

K: Kas alused võivad vastu võtta prootoneid teistelt molekulidelt?

V: Jah, tugevad alused võivad lahuses või teistelt molekulidelt kiiresti prootoneid vastu võtta.

K: Millised aatomid võivad aidata keemilisel ainel prootoneid vastu võtta?

V: Elektronnegatiivsed aatomid, nagu hapnik, lämmastik või kloor, mis on elektronirikkad, võivad aidata kemikaalil prootone vastu võtta.

Otsige