Naatriumhüdroksiid (NaOH): omadused, kasutusalad ja ohutus

Naatriumhüdroksiid (NaOH) — omadused, kasutusalad (seep, torupuhastus, pH-korrektsioon) ja praktilised ohutusnõuanded. Loe edasi turvalise käsitsemise jaoks.

Autor: Leandro Alegsa

Naatriumhüdroksiid on leelismetall, mida tuntakse ka kui naatriumhüdroksiidi. Kaustiline tähendab "põletav" ja söövitav sooda on saanud oma nime sellest, et see võib nahka põletada. Selle keemiline valem on NaOH.

See on alus, mis tähendab, et selle pH on kõrge. Seda kasutatakse kõige sagedamini lahuste pH tõstmiseks; näiteks happe neutraliseerimiseks.

Tahkisena on leelismetall lahustuv ja neelab õhust kergesti niiskust ja süsinikdioksiidi. See lahustub kergesti vees ja muudab vee sel juhul soojaks. Naatriumhüdroksiidi kasutatakse lahusena, mida nimetatakse leeliseks, seebi valmistamiseks. Samuti kasutatakse leelist kanalisatsiooni ummistumise kõrvaldamiseks. Selle lahustumisomadused ja võime kergesti murda pindpinevust on selle kasutusaladeks põhilised. See toimib kahel viisil. Esiteks ühendub see rasvaga, et valmistada seepi. Teiseks lahustab see juukseid (mis lahustuvad igas aluselises lahuses).

Kirjeldus ja füüsikalised omadused

Naatriumhüdroksiid (NaOH) on valge, tugevasti hügroskoopne ja sageli kristalne aine, mida leidub graanulitena, helvestena või tahketena. See on väga vesilahustuv ja selle lahustumine vees on tugevalt eksotermiline (vabastab soojust).

  • Moolmass: ligikaudu 40,00 g/mol
  • Süttimispunkt: NaOH sulab umbes 318 °C juures
  • Oskab neelata niiskust ja süsinikdioksiidi, hapnik reageerib sellega teatud tingimustes, moodustades naatriumkarbonaati
  • Vees lahustudes tõstab see lahuse pH-d tugevalt (on tugev alus)

Keemilised omadused ja reaktsioonid

Naatriumhüdroksiid on tugev leelise allikas: see neutraliseerib happed, moodustades vastava soola ja vett. Lisaks reageerib see mitmete metallidega (näiteks alumiiniumiga), vabastades vesinikgaasi, mistõttu tuleb koos metalli ja vee/lahustega olla ettevaatlik. Organiliste ainete ja rasvadega reageerides toimub saponifikatsioon ehk seebi teke. NaOH reageerib ka teatud orgaaniliste ühenditega, lõhustades neid aluselistes tingimustes.

Tootmine

Industriaalselt toodetakse naatriumhüdroksiidi tavaliselt kloor-alkali protsessi käigus, kus soolalahust (NaCl) elektrolüüsitakse, productides samaaegselt NaOH, kloori (Cl2) ja vesinikku (H2).

Kasutusalad

Naatriumhüdroksiidil on väga palju tööstuslikke ja koduseid kasutusvaldkondi, neist olulisemad:

  • Seebi- ja pesuvahendite tootmine (saponifikatsioon)
  • Paberitööstus (Kraft-protsess puidu töötlemisel)
  • Tekstiilitööstus (värvimine, kiudude töötlemine)
  • Toiduainetööstuses (nt oliivide ja köögiviljade töötlemisel, E-numberina E524) — kasutades rangelt doseerides ja regulatsioonide järgi
  • Keemiatööstus (söögisoodate ja teiste naatriumsoolade, detergendi- ja muude ainete tootmine)
  • Kanalisatsiooni ummistuste eemaldamine ja torude puhastamine (suur oht, tuleb kasutada ettevaatlikult)
  • Vee- ja jäätmekäitlus (pH reguleerimine)
  • Laborid (pUH reguleerimine, reaktiivid)
  • Biodiisli ja muude keemiliste produktide tootmine

Ohutus ja käsitsemine

Naatriumhüdroksiid on tugevalt söövitav — võib põhjustada tõsiseid keemilisi põletusi nahal ja silmadel ning kahjustada hingamisteid tolmu või aerosoolide sissehingamisel. Ka väiksemad kokkupuuted võivad tekitada ärritust.

  • Kasutamisel kandke alati sobivaid isikukaitsevahendeid: kaitseprille või näokilpi, keemiakindlaid kindaid, kaitseriietust ja vajadusel hingamisteede kaitset.
  • Vältige tolmu tekkimist ja pihustamist. Lahuste lahjendamisel lisage alati aine vette, mitte vett ainese — see vähendab äkilise soojuse ja pritsmete riski.
  • Ärge segage NaOH lahuseid hapetega ega muude kemikaalidega ilma selge teadmiseta võimalikest reaktsioonidest.

Esmaabi

  • Naha kokkupuude: loputage koheselt rohke puhta veega vähemalt 15 minuti jooksul ja eemaldage saastunud riietus. Pöörduge arsti poole, kui tekib punetus, valu või püsiv kahjustus.
  • Silmade kokkupuude: loputage koheselt ja jõuliselt voolava veega vähemalt 15 minutit, hoidke silmalau lahti, ja pöörduge viivitamatult kiirabisse või silmaarsti juurde.
  • Sissehingamine: viige isik värske õhu kätte, jälgige hingamist ja vajadusel otsige arstiabi.
  • Söömise korral: ärge esile kutsuge oksendamist; otsige kohest arstiabi ja näidake pakendit või etiketti.

Ladustamine ja jäätmekäitlus

Hoidke naatriumhüdroksiidi kuivas, jahedas ja hästi ventileeritud kohas, tihedalt suletud pakendis. Kaitske niiskuse ja süsinikdioksiidi eest, kuna aine on hügroskoopne ja neelab neid gaase, muutes omadusi. Hoidke eemal hapetest, metallidest ja toitainetest, millega see võib reageerida.

Jäätmete kõrvaldamisel järgige kohalikke regulatsioone. Suurte koguste neutraliseerimine tuleks teha kontrollitud tingimustes, kasutades sobivaid meetodeid ja kaitset — parem on tagada professionaalne käitlemine.

Keskkonnamõju

Tugevalt leelised lahused võivad kahjustada veekeskkonda, muutes vee pH-d ning kahjustades organisme. Seetõttu ei tohiks NaOH lahuseid ega kontsentreeritud jäätmeid vabastada reoveekanalisatsiooni või keskkonda ilma sobiva neutraliseerimiseta ja loata. Väikesed kogused tööstuslikult kontrollitud heitmetena on kasutusel, kuid kõik emissioonid peavad vastama keskkonnanõuetele.

Kokkuvõte

Naatriumhüdroksiid on tööstuses ja kodumajapidamises laialt kasutatav tugev alus, millel on palju kasulikke rakendusi — kuid samal ajal on see korrosiivne ja ohtlik aine, mis nõuab hoolikat käitlemist, sobivaid kaitsevahendeid ning nõuetekohast ladustamist ja jäätmekäitlust.

Naatriumhüdroksiidi graanulid klaasnõusZoom
Naatriumhüdroksiidi graanulid klaasnõus

Naatriumhüdroksiidi valmistamine

Naatriumhüdroksiidi saab valmistada (kloori ja vesiniku abil) kloorleelise protsessi abil. Naatriumkloriidi lahus elektrolüüsitakse ja katoodi ümber tekib naatriumhüdroksiid, kus vesi redutseeritakse vesinikgaasiks ja hüdroksiidiooniks. Vesinik vabaneb ja hüdroksiid seondub naatriumiga, et saada naatriumhüdroksiid. Naatriumhüdroksiidi või NaOH lahuse valmistamiseks vees on vaja erilist ettevaatust, sest eksotermilise reaktsiooni käigus vabaneb märkimisväärne soojus. Lahus võib pritsida või keema tõusta.

2Na+ (soolast) + 2HO2 → 2NaOH + H 2katoodil

2 Cl- (soolast) → Cl 2anoodil

Küsimused ja vastused

K: Mis on naatriumhüdroksiid?


V: Naatriumhüdroksiid on leeliselement (tuntud ka kui naatriumhüdroksiid), mille keemiline valem on NaOH.

K: Miks nimetatakse naatriumhüdroksiidiks?


V: "Kaustiline" tähendab "põletav" ja söövitav sooda on saanud oma nime sellest, et see võib nahka põletada.

K: Kuidas muudab naatriumhüdroksiid lahuse pH-d?


V: Naatriumhüdroksiidi kasutatakse tavaliselt lahuste pH väärtuse tõstmiseks, näiteks happe neutraliseerimiseks.

K: Mis juhtub, kui naatriumhüdroksiid lahustub vees?


V: Naatriumhüdroksiid lahustub vees kergesti ja muudab vee soojaks.

K: Mis on leelis?


V: Leelis on naatriumhüdroksiidist valmistatud lahus, mida tavaliselt kasutatakse seebi valmistamiseks.

K: Milleks kasutatakse leelist seebi valmistamiseks?


V: Leelis toimib kahel viisil: see ühendub rasvaga, et teha seepi, ja lahustab juukseid (mis lahustuvad igas aluselises lahuses).

K: Millised on veel mõned tavalised naatriumhüdroksiidi kasutusalad?


V: Naatriumhüdroksiidi (kui leelist) kasutatakse tavaliselt ka kanalisatsiooni ummistumise kõrvaldamiseks, kuna see lahustab ja suudab kergesti murda pindpinevust.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3