Keemiline valem
Keemiline valem on viis, kuidas keemikud kirjeldavad molekuli. Valem ütleb, milliseid aatomeid ja kui palju iga tüüpi aatomeid molekulis on. Mõnikord näitab valem, kuidas aatomid on omavahel seotud, ja mõnikord näitab valem, kuidas aatomid on ruumis paigutatud.
Täht näitab, millise keemilise elemendi iga aatom on. Alamindeks näitab iga aatomitüübi arvu. Näiteks vesinikperoksiidi valem on H2 O 2. Metaanil on üks süsinikuaatom (C) ja neli vesinikuaatomit; keemiline valem on CH4 . Suhkrumolekul glükoosil on kuus süsinikuaatomit, kaksteist vesinikuaatomit ja kuus hapniku aatomit, seega on selle keemiline valem C 6H 12O 6.
Keemilisi valemeid kasutatakse keemilistes võrrandites keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks.
19. sajandi Rootsi keemik Jöns Jacob Berzelius töötas välja selle süsteemi keemiliste valemite kirjutamiseks.
2 aatomi vesinikust ja 1 aatom hapnikust võib toota 1 molekuli vett.
Valemite lugemine ja kirjutamine
Keemilised valemid on teine viis aatomite arvu esitamiseks. Keemilisi valemeid kasutatakse aatomite liikide kujutamiseks kombinatsioonis. Keemilistes valemites kasutatakse alapealkirju, et öelda, kui palju iga aatomi kombinatsioonis on. Alamindeksid on väikesed numbrid sümboli paremal allosas. Need tähistavad selle elemendi aatomite arvu võrrandis. Enne keemiliste valemite kirjutamist kirjutage üles iga võrrandis esineva aatomi sümbol. Keemilise valemi kirjutamine on keemilise näitaja teavitamise viis. Seda on kõige lihtsam leida perioodilisustabelist. Perioodiline tabel on tabel, kus on kõik tuntud osad. Kasutage perioodilisustabelit, et viidata arvule, mida ei saa meelde jätta.
Elementide perekonnad
Perioodilises tabelis leidub erinevaid elemente. Igal elemendil on perekond. Elementide perekond on elementide paigutus. Sellel elementide perekonnal on ühised omadused. Neil on samad omadused.
Elemendid kuvatakse järjekorras. Iga element on paigutatud perekondadesse. On kolm põhikategooriat, nagu metallid, mittemetallid ja poolmetallid. Iga elementide perekond kuvatakse elektronide arvu järgi väliskoores. Samuti võivad nad kuvada samu omadusi ja valentselektroneid.
Viie elemendi perekonnad
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on keemiline valem?
V: Keemiline valem on kujutis, mida keemikud kasutavad molekulide kirjeldamiseks. See kirjeldab, milliseid aatomeid molekulides esineb, kui palju iga liiki aatomeid ja mõnikord ka seda, kuidas aatomid on omavahel seotud või ruumis paigutatud.
K: Millist teavet annab keemiline valem?
V: Keemiline valem annab teavet molekulis esinevate aatomite arvu ja tüübi kohta. Samuti võib see näidata, kuidas aatomid on omavahel seotud või ruumis paigutatud.
K: Mis on keemilised sümbolid?
V: Keemilised sümbolid on iga keemilise elemendi lühendid. Need on tavaliselt ühe või kahe tähe pikkused ja tähistavad molekuli aatomi tüüpi.
K: Kuidas esitatakse keemilises valemis iga aatomi tüübi arv?
V: Iga aatomitüübi aatomite arv esitatakse keemilises valemis allmärkuste abil. Alamindeks järgneb keemilisele sümbolile ja näitab selle elemendi aatomite arvu molekulis.
K: Kas keemiline valem võib näidata, kuidas aatomid on molekulis seotud?
V: Jah, keemiline valem võib näidata, kuidas aatomid on molekulis seotud. Seda kujutatakse sageli joonte või sulgude abil, et näidata aatomite paigutust molekulis.
K: Kes töötas välja keemiliste valemite kirjutamise süsteemi?
V: Keemiliste valemite kirjutamise süsteemi töötas välja 19. sajandil elanud Rootsi keemik Jöns Jacob Berzelius.
K: Milline on glükoosi keemiline valem?
V: Glükoosi keemiline valem on C6H12O6, mis tähendab, et selles on kuus süsinikuaatomit, kaksteist vesinikuaatomit ja kuus hapniku aatomit.
