Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius (20. august 1779 - 7. august 1848) oli rootsi keemik. Ta leiutas tänapäevase keemilise notatsiooni. Berzeliust, John Daltoni ja Antoine Lavoisier'd peetakse kaasaegse keemia isadeks.
Berzelius sündis Linköpingis Östergötlandis Rootsis. Ta lõpetas Uppsala ülikooli arstina. Ta sai 1807. aastal Stockholmi kirurgiakooli meditsiini- ja kirurgiaprofessoriks. Aastal 1810 sai sellest Medico-Chirurgiska Institutet (hilisem Karolinska Instituut) ning Berzeliusest sai keemia ja farmaatsia professor.
Varsti pärast Stockholmi minekut kirjutas Berzelius oma meditsiiniüliõpilastele keemiaõpiku. Õpiku jaoks katseid tehes leidis ta, et anorgaanilised ühendid koosnevad erinevatest elementidest massiprotsentides. Selle põhjal koostas ta 1828. aastal suhteliste aatommasside tabeli. Selles tabelis oli hapniku kaaluks määratud 100. Tabelis olid kõik sel ajal teadaolevad elemendid. See töö andis tõendusmaterjali aatomihüpoteesi kohta, et keemilised ühendid koosnevad aatomitest, mis on ühendatud täisarvude kaupa.
Oma katsete hõlbustamiseks lõi Berzelius keemiliste märkmete süsteemi. Selles märgistusviisis anti elementidele lihtsad kirjalikud tähised, näiteks O hapniku jaoks või Fe raua jaoks. Elementide proportsioonid näidati numbritega. See on sama põhisüsteem, mida kasutatakse ka tänapäeval. Ainus erinevus on see, et Berzelius kasutas tänapäeval kasutatava allkirjaja numbri (näiteks H2O) asemel ülaindeksit.
Berzelius leidis keemilised elemendid räni, seleen, toorium ja tseerium. Berzeliuse laboris töötanud õpilased leidsid ka liitiumi ja vanaadiumi.
Berzelius oli esimene, kes näitas erinevust orgaaniliste (süsiniku abil valmistatud) ja anorgaaniliste ühendite vahel. Ta aitas Gerhardus Johannes Mulderit orgaaniliste ühendite, näiteks kohvi, tee ja paljude valkude analüüsimisel. Termin "valk" ise loodi Berzeliuse poolt pärast seda, kui Mulder märkas, et kõik valgud näisid olevat sama valemiga ja võisid koosneda ühest (väga suurest) molekuli tüübist.
Berzelius kirjutas palju. Ta aitas paljusid juhtivaid teadlasi (nagu Mulder, Claude Louis Berthollet, Humphry Davy, Friedrich Wöhler ja Eilhard Mitscherlich) ning paljusid vähemtuntud teadlasi.
Jöns Jakob Berzelius
Saavutuste kokkuvõte
- Määratletud proportsioonide seadus
- Keemiline valem
- Avastatud keemilised elemendid
- Tunnustatud orgaanilised ühendid; nimetatud valgud.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Jöns Jakob Berzelius?
V: Jöns Jakob Berzelius oli rootsi keemik, kes leiutas moodsa keemilise notatsiooni. Teda peetakse üheks kaasaegse keemia isaks.
K: Kus ta õppis?
V: Berzelius lõpetas Uppsala ülikooli arstina ja sai hiljem 1807. aastal Stockholmi kirurgiakooli meditsiini- ja kirurgiaprofessoriks.
K: Mida ta lõi?
V: Berzelius lõi suhteliste aatommasside tabeli, kus hapniku arvuks oli määratud 100, mis andis tõendusmaterjali aatomihüpoteesi kohta, et keemilised ühendid koosnevad aatomitest, mis on ühendatud täisarvude kaupa. Ta lõi ka keemilise märkimise süsteemi, kus elementidele anti lihtsad kirjalikud märgised ja proportsioonid näidati numbritega - seda kasutatakse tänapäevalgi, kuid Berzeliuse poolt kasutatud ülakirjade asemel kasutatakse indeksnumbreid.
K: Milliseid elemente ta avastas?
V: Berzelius avastas räni, seleeni, tooriumi ja tseeriumi, samas kui tema laboris töötanud õpilased leidsid liitiumi ja vanaadiumi.
K: Milline oli tema panus orgaanilisse keemiani?
V: Berzelius näitas erinevust orgaaniliste (süsiniku abil valmistatud) ja anorgaaniliste ühendite vahel. Ta aitas Gerhardus Johannes Mulderil analüüsida selliseid orgaanilisi ühendeid nagu kohv, tee ja valgud - ta lõi ise termini "valk", kui Mulder märkas, et neil kõigil on sarnane valem.
K: Kuidas aitas ta teisi teadlasi?
V: Berzelius kirjutas ulatuslikult keemiateemadel, mis aitas paljudel juhtivatel teadlastel, nagu Claude Louis Berthollet, Humphry Davy, Friedrich Wöhler ja Eilhard Mitscherlich, aga ka paljudel vähem tuntud teadlastel oma uurimistööd edasi viia.
