Akariinid (Acarina) — lestad ja puugid: bioloogia, roll ökosüsteemis

Acarina ehk Acari on lestad ja puugid. Nad on arachnoidide seltskond.

Nende fossiilne ajalugu ulatub tagasi devoni ajastusse. Enamik akariine on tillukesed: alla millimeetri. Hinnanguliselt on kirjeldatud üle 50 000 liigi, kuid praegu võib elada miljon või rohkem liiki. Leppade ja puukide uurimist nimetatakse akaroloogiaks.

Akariinid elavad praktiliselt igas elupaigas ning nende hulka kuuluvad nii vee- (magevee- ja merevee-) kui ka maismaaliigid. Nad ületavad teiste lülijalgsete arvu pinnases ja detrituses. Paljud neist on parasiitilised ja nad mõjutavad nii selgroogseid kui ka selgrootuid. Enamik parasitaarseid vorme on välised parasiidid, samas kui vabalt elavad vormid on üldiselt kiskjad ja neid võib isegi kasutada ebasoovitavate lülijalgsete tõrjumiseks. Teised aitavad lagundada metsaprügi ja surnud orgaanilist ainet, näiteks naharakke. Teised jälle on taimtoidulised ja võivad kahjustada põllukultuure. Põllukultuuride kahjustamine on ehk lestade kõige kulukam majanduslik mõju, eriti ämblikulesta ja nende sugulaste, maalesta, niitjalg-lesta ning sapi- ja roostepõletiku lesta poolt.

Mõned parasiitvormid kahjustavad inimesi ja teisi imetajad, põhjustades oma toitumisega kahju, ning võivad olla isegi selliste haiguste nagu tüüfuse ja rickettsia vektorid. Puukide tuntud mõju inimesele on allergiat tekitav toime, mis stimuleerib astmat. Rööviluid võib kasutada kahjuritõrjeks ja taimtoidulisi lestaid umbrohu tõrjeks. Acari'de positiivne panus on nende normaalne toimimine ökosüsteemides, eriti nende roll lagundajate allsüsteemis.

Bioloogia ja ehitus

Akariinide keha on üldiselt liitunud: pea- ja rindkereosa (cephalothorax) on tihti ühendatud õlavööga ja tagakeha (opisthosoma) ei ole selgelt eraldunud nagu paljudel teistel ämblikulaadsetel. Neil on kurgiuimedeks muudetud chelicerae ja pedipalbid, mis on kohastunud erinevate toitumisharjumustega (lõikamine, imemine, mässimine). Enamikul täiskasvanud akariinidel on neli paari jalgu; vastsetel (larvadel) on sageli kolm paari jalgu.

Õhuhingamist võivad tagada trahheed, spetsialiseerunud hingestruktuurid või osaliselt läbi naha toimuv gaasivahetus. Mõõtmete skaala on väga lai: enamik neist on mikroskoopilised (alla millimeetri), kuid puugid võivad verd imedes oluliselt paisuda ja ulatuda mitu millimeetrit kuni üle sentimeetri sõltuvalt liigist ja seisundist.

Elutsükkel ja paljunemine

Enamik akariine paljuneb munade abil. Elutsükkel võib sisaldada järgmist etappi: muna → larv (tavaliselt 3 paari jalgu) → üks või mitu nümfiastet → täiskasvanu. Paljunemistrikid varieeruvad: mõned liigid on põhiliselt vabadookeanilised kiskjad, teised on liitunud peremeestega ning mõned liiguvad ühest peremehest teisele ainult konkreetsetes elutsüklietappides.

Elupaigad ja ökoloogiline roll

• Pinnases, lehekaane all ja detritusel elavad lestad osalevad orgaanilise aine lagundamises ja toitainete ringluses.
• Vees elavad akariinid elavad nii mage- kui merevees ja toituvad mikroskopilisest orgaanikast või teistest mikroorganismidest.
• Parasiitilised vormid (näiteks paljud puugid ja mõned lestad) toituvad vere või kudedega, mõjutades nii loomi kui inimesi.

Nende suur hulk ja intensiivne sekkumine lagundamisprotsessides muudab akariinid oluliseks lüliks toitainete ringluses ning nad mõjutavad taimede ja teiste selgrootute populatsioonide dünaamikat läbi kisklemise ja parasiitsuse.

Majanduslik ja tervisemõju

Akariinide mõju inimesele ja majandusele on mitmetahuline:

• Mõned lestaliigid, nagu Dermatophagoides‑sugused tolmulestad, põhjustavad allergiat ja on seotud astma süvenemisega.
• Puugid (ticks) on tuntud haiguste levitajad (näiteks Lyme'i tõbi, rickettsioosid jt) ning põhjustavad verevõtmise kaudu nii looma- kui ka inimtervise ohte.
• Põllukultuuridele kahjulike taimtoiduliste lestade kahjustused toovad kaasa saagikadu ja püsivaid majanduslikke kulutusi.
• Mõningaid liike kasutatakse bioloogilises tõrjes: röövlused lestad (nt sugukond Phytoseiidae) aitavad kontrollida põllukahjureid ning teatud taimtoidulisi liike uuritakse umbrohu biotõrjeks.

Uurimine ja ennetus

Akaroloogia hõlmab nii süsteemikat, ökoloogiat kui ka haiguste uuringut. Praktikas kasutatakse mikroskoopiat, DNA‑põhiseid meetodeid ja väljaheite- ning pinnaseanalüüse nende leviku ja liigilise mitmekesisuse hindamiseks.

Inimeste ja loomade kaitseks kasutatakse mitut meetodit: hügieenimeetmed siseoludes tolmulestade arvu vähendamiseks, looma‑ ja inimvaccinatsioonid või ravimprofülaktiline ravi puukide poolt levivate haiguste vastu, samuti mahepõllumajanduses integreeritud tõrjesüsteeme, kus eelistatakse bioloogilisi ja kultuurilisi meetodeid keemiliste pestitsiidide asemel.

Kokkuvõte

Akariinid on äärmiselt mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline rühm, kelle liikidevaheline erinevus ulatub mikroskoopilistest lagundajatest kuni tuntud parasiitide ja haigusvektoriteni. Nende uurimine ja mõistmine aitab paremini hallata nii põllumajanduslikke riske kui ka inimeste ja loomade tervist ning hinnata nende rolli globaalses ökosüsteemis.

Mites

Väga edukas rühm, kus on suur hulk liike. Leiud on kõikidest selgrootute rühmadest ühed kõige mitmekesisemad ja edukamad, kuid oma väikese suuruse tõttu (enamik neist on mikroskoopilised) jäävad nad suures osas märkamatuks. Nad on ära kasutanud paljusid elupaiku. Paljud elavad vabalt mullas või vees, kuid on ka suur hulk liike, mis elavad parasiitidena taimedel ja loomadel ning mõned neist toituvad hallitusseenedest (seened).

Harilikku saagikoristajat parasiteerivad lestad

Küsimused ja vastused

K: Mis on lestade ja puukide teaduslik nimetus?

K: Kui kaua on akariinide fossiilne ajalugu kestnud?

K: Milline on enamiku akariinide suurusvahemik?

K: Kuidas nimetatakse lestade ja puukide uurimist?

K: Kus elavad akariinid?

K: Millist mõju avaldavad mõned parasiitvormid inimesele?

K: Milline on Acari positiivne panus ökosüsteemidesse?

Otsing