Oksakotkad
Oksakotkad on kaks linnuliiki, mis moodustavad perekonna Buphagidae.
Oksakotkad on Sahara-taguse Aafrika savannides endeemilised. Nende nimi tuleneb nende harjumusest istuda suurte imetajate (nii looduslike kui ka kodustatud), näiteks veiste või ninasarvikute peal ning süüa puuke, kärbse vastseid ja muid parasiite.
Hilisemate fülogeneesiauuringute kohaselt on härglased iidne sugulasliin, mis on suguluses Mimidae (mokad, rähnid jt) ja staaridega, kuid ei ole eriti lähedane kummagi sugulasliigiga.
Võttes arvesse nende rühmade teadaolevat biogeograafiat (levikut), tundub kõige usutavam seletus, et okspeekeri liin on pärit Ida- või Kagu-Aasiast, nagu teised kaks. See muudaks kaks Buphagus'e liiki justkui elavateks fossiilideks.
Punanokkad ninasarviku peal
Kuldnokk-oksajapüüdjad aasal
Toitumine ja söötmine
Tursklased toituvad üksnes suurte imetajate seljataga. Teatavad liigid tunduvad olevat eelistatud, samas kui teisi liike, nagu Lichtensteini kährikkoerad või topi, üldiselt välditakse. Väikseim regulaarselt kasutatav liik on impala, ilmselt selle liigi suure puugikoormuse ja sotsiaalse iseloomu tõttu. Paljudes nende levila osades toituvad nad nüüd veistega, kuid väldivad kaameleid. Nad toituvad ektoparasiitidest, eelkõige puukidest, samuti haavadega nakatunud putukatest ning mõnede haavade lihast ja verest.
Oksapõdra ja imetajate vahelised suhted on mõningate arutelude ja käimasolevate uuringute objektiks. Algselt arvati, et tegemist on mutualismi näitega, kuid hiljutised tõendid viitavad sellele, et okspeekrid võivad olla hoopis parasiidid. Mardikad söövad küll puuke, kuid sageli puuke, mis on juba sälkhiirte peremeesloomadest toitunud, ning ei ole tõestatud statistiliselt olulist seost mardikate olemasolu ja ektoparasiitide arvu vähenemise vahel. Siiski leiti ühes impaalide uuringus, et impaalid, keda okspeekerid kasutasid, kulutasid vähem aega enesehooldusele, mis viitab sellele, et neil oli vähem parasiite. On täheldatud, et härjapõdrad avavad uusi haavu ja halvendavad olemasolevaid, et juua verd oma ahvenatest . Öökullid toituvad ka imetajate kõrvavahast ja kõõmadest, kuigi selle kasulikkusest imetajale on vähem teada, kuid arvatakse, et see on samuti parasiitlik käitumine. Mõned okspeekrite peremehed ei talu nende kohalolekut. Elevandid ja mõned antiloobid tõrjuvad okspeekreid aktiivselt, kui nad maanduvad. Teised liigid taluvad okspeekreid, kui nad otsivad näost puuke, mida üks autor kirjeldas kui "näib[i] ... olevat ebamugav ja invasiivne protsess".
Oxpeckerid kui valvurid
Suahiili keeles on sõna "Askari wa kifaru", mis tähendab inglise keeles "sarviku valvur". California osariigi ülikooli ja Austraalia Victoria ülikooli teadlaste meeskond mõtles, kas okspeekrid tõesti aitavad ninasarvikuid valvata. Nad leidsid, et must ninasarvik kuulab, milliseid hääli okspeeker teeb. Sarvikloomad ei näe hästi, kuid härjasäbaldajad näevad. Oksapüüdjad teevad erilist häält, kui nad näevad inimest lähedal. Ninasarvikud kuulevad seda müra ja siis kas otsivad inimest või jooksevad minema. Teadlased tegid katse, kus inimene kõndis aeglaselt ninasarviku poole. Ninasarvikud, kelle seljas ei olnud okspeekreid, märkasid inimest vaid ühel korral viiest, kuid okspeekritega ninasarvikud märkasid inimest iga kord ja palju kaugemalt. Teadlased mõtlesid, kas okspeekrite toomine ilma nendeta ninasarvikute rühmade juurde aitab ninasarvikutel vältida inimküttide tegevust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on oksüdeerijad?
V: Oksakotkad on kaks Buphagidae perekonda kuuluvat linnuliiki, mis on endeemilised Sahara-taguse Aafrika savannides.
K: Mida söövad härjasääsked?
V: Ööbikud toituvad puukidest, kärbse vastsetest ja muudest parasiitidest, istudes suurte imetajate, näiteks veiste või ninasarvikute peal.
K: Milline on okspeekrite sugukonna päritolu?
V: Oksapeksjate sugukonna päritolu ei ole päris selge, kuid hiljutised uuringud näitavad, et tegemist on iidse sugukonnaga, mis on suguluses mokardlindude, rähnide ja staaridega ja mis on tõenäoliselt pärit Ida- või Kagu-Aasiast.
K: Milline on okspiklaste sugukonna biogeograafia?
V: Oksapõdra ja sellega seotud rühmade biogeograafia näitab, et nad on tõenäoliselt pärit Ida- või Kagu-Aasiast, enne kui rändasid Sahara-tagusesse Aafrikasse.
K: Kas okspeekerid on tihedalt suguluses mokardlindude või staaridega?
V: Ehkki okspeekerid on suguluses pilkuri, rähnide ja staaridega, ei ole nad kummalegi rühmale eriti lähedased.
K: Kuidas suhtlevad härjatäpid suurte imetajatega?
V: Öökullid istuvad suurte imetajate, näiteks veiste või ninasarvikute peal ja söövad puuke, kärbse vastseid ja muid parasiite.
K: Mis on okspeekrite sugukonna unikaalne aspekt?
V: Kahte okspeckeri liiki, mis moodustavad perekonna Buphagidae, peetakse elavateks fossiilideks, sest nad on tõenäoliselt pärit Ida- või Kagu-Aasiast ja on sellest ajast alates jäänud Sahara-taguse Aafrika savannides endeemiliseks.
