Pangoliinid — soomustega imetajad: bioloogia, levik ja ohud
Pangoliinid — soomustega imetajad: avasta nende bioloogia, levik, kaitsekäitumine ning salakauba ja inimtegevuse põhjustatud ohud ja kaitsevõimalused.
Pangoliinid (või soomusjalgsed sipelgad) on Aafrikas ja Aasias elavad imetajad. Nende nahal on tugevad, kattuvad soomused, mis on ainulaadne kohandumine imetajate seas.
Bioloogia ja välimus
Pangoliinide keha on täielikult kaetud karastunud, plaaditaoliste soomustega, mis on valmistatud keratiinist. Need soomused kinnituvad naha all olevate lihaste külge ja neid saab liigutada — näiteks tõmmata kokku ohu korral. Karvad kasvavad soomuste vahelt, eriti saba lähedal. Pangoliini soomustatud keha meenutab veidi männi- või artišokki.
Pangoliinid kasutavad kaitseks sageli kerimist: ta võib ohu korral kerida end kokku, peites pea ja kõhu tugeva soomustepinna sisse; soomused võivad olla teravad ja pakkuda lisakaitset kiskjate vastu. Lisaks on neil pikk, limane ja väga painduv keelega (sageli väga pikka ja kitsa kujuga), millega nad kätte saavad sipelgaid ja termiite.
Taksonoomia
Pangoliinid kuuluvad seltsi Pholidota ja neid jagatakse mitmesse perekonda (Aasia ja Aafrika liigid erinevad morfoloogialt). Mõnes varasemas käsitluses on rõhutatud ka kolme suuremat taksonomilist rühma. Kuigi neil on mõningaid tunnuseid, mis on sarnased teistele putuktoidulistele loomadele (nt pikk sipelgate sööv keel) või laiskloomadele (suured küünised), kuuluvad pangoliinid hoopis teise klassi ning on eriline imetajate rühm.
Levik ja elupaik
Pangoliinid elavad erinevates elupaikades: metsadest kuni savannide ning põõsastikeni. Aasia liike leidub eraldi piirkondades, Aafrika liigid teistes. Paljud liigid on enamasti öised ja varjulised, liikudes aktiivselt otsides putukaid.
Eluviis ja toitumine
Pangoliinid on peamiselt putuktoidulised: nad toituvad peamiselt sipelgatest ja termiitidest. Nad kaevavad oma tugeva küünisega termiitipesadesse ning imetavad toitu oma pikale kleepuvale keelega. Nad ei tarbi tavaliselt muid toiduaineid kui putukad ning on spetsialiseerunud sellel toitumisviisil.
Liikumine ja käitumine
Tasasel pinnal kõndides võivad pangoliinid olla kahejalgsed ehk toetuda tagajalgadele; nende keha on horisontaalne ja tasakaalu aitab hoida suur, tugev saba. Enamasti liiguvad nad siiski neljal ajal, kuid mõni liik kasutab tagajäsemeid ja saba eriliselt tasakaalustamiseks.
Paljundamine
Ema tiinus kestab liikide lõikes eri pikkusega, sageli 2–5 kuud (120–180 päeva on tavaline umbkaudne hinnang mõnede liikide kohta). Poeg sünnib juba kaetud pehmete soomustega, mis mõne päeva jooksul kõvenevad.
Ohud ja inimtegevus
Pangoliinid on maailmas tugevalt ohustatud peamiselt ebaseadusliku salakaubanduse ja elupaikade kadumise tõttu. Sageli tuuakse liike musta turu kaudu riikidevaheliselt, eriti Aasia turgudele. Nende soomuseid kasutatakse mitmetes traditsioonilistes ravimites ning lihaks — see on peamine põhjus laialdasest ebaseaduslikust kaubandusest. Pangoliinide peamised kiskjad on lisaks inimestele ka suured metsloomad nagu metskassid ja hiiu (ning kohalikud kiskjad).
Rahvusvahelisel tasandil on pangoliinid saanud liigina tugevat kaitset (paljud liigid on kantud CITESi nimekirja ja palju liike on IUCN-i ohustatuses kõrge riskiga). Kaitsemeetmed hõlmavad seadusandlust, politsei- ja tollikontrolle, pääste- ja rehabilitatsioonikeskusi ning teadlikkuse tõstmist kogukondades.
Kuidas aidata ja mida teha, kui näed pangoliini
- Ära osta pangoliinitooteid ega toeta musta turu nõudlust.
- Ära läheneda ega püüa looma ise kinni, kui leiad metsast – pangoliinid on stressile väga tundlikud.
- Võta ühendust kohaliku looduskaitse- või loomapäästeteenistusega, kes oskab olukorra ohutult lahendada.
- Tõsta teadlikkust: jagage õiget informatsiooni pangoliinide kaitsest ja liigirikkusest.
Pholidota on eriline ja haavatav imetajate rühm, mille kaitse nõuab nii rahvusvahelist koostööd kui ka kohalikke samme elupaikade ja liigse kaubanduse piiramiseks. Pangoliinide jätkusuutlik tulevik sõltub seaduste täitmisest, teadlikkusest ja elupaikade hoidmisest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pangoliin?
V: Pangoliin (või soomusjas sipelgas) on Aafrikas ja Aasias elav imetaja. Tal on nahal soomused, mis teeb temast ainukese imetajaliikme, kellel on see kohastumus.
K: Mida pangoliinid söövad?
V: Pangoliinid söövad sipelgaid ja termiite, mida nad püüavad oma keelega. Midagi muud nad ei söö.
K: Kui pikk on emapangoliini tiinusperiood?
V: Ema-pangoliini tiinusperiood on 120-180 päeva.
K: Millised on pangoliinide peamised kiskjad?
V: Pangoliinide peamised kiskjad on metskassid, hiiu ja inimesed.
K: Kuidas pangoliinid end kiskjate eest kaitsevad?
V: Ohu korral võib pangoliin kerida end kokku, kusjuures tema kattuvad soomused toimivad nagu soomus, samal ajal kui ta oma nägu saba alla peitub. Samuti on soomused teravad, mis pakuvad lisakaitset kiskjate eest.
K: Miks neid Hiinasse smugeldatakse?
V: Pangoliine smugeldatakse Hiinasse mustal turul, sest nende soomuseid kasutatakse traditsioonilises hiina meditsiinis koostisosana.
K: Kas nad on ohustatud liik?
V: Jah, nad on kriitiliselt ohustatud liigid, sest neid kütitakse ja kaubitsetakse kogu Aasias ja Aafrikas nende soomuste, liha ja meditsiiniliste omaduste pärast.
Otsige