Metskass (Felis silvestris) – Euraasia metsloom ja kodukassi esivanem
Metskass (Felis silvestris) — Euraasia metsloom ja kodukassi esivanem. Tutvu leviku, alamliikide, geneetika ja ristumisega kodukassidega ning metsiku elu eripäradega.
Metskass on Felis silvestris, kes kuulub väikeste kasside alamperekonda Felinae. See on metsloom, kes elab laialdaselt Euraasias ja kelle käitumine on enamasti taltsutamatu. Kuigi mets- ja kodukasside vahel on olemas selged bioloogilised erinevused, on ristamist kodukassidega toimunud paljudes piirkondades, mis muudab liigi geneetilise puhtuse ja kaitse keerukamaks.
Välimus ja varieeruvus
Metskassi välimus varieerub piirkonniti. Üldiselt on ta kodukassist suurem, lühema ja paksema karvaga, tugevamate jalgade ja lihaselisema kehaga. Värvus ulatub helehallist kuni pruunikas-sinaka triibulise või täpilise aleteni, sõltudes alamliigist ja elupaigast. Alamliike on teaduslikult arvatud umbes 22 või, mõnede uurijate järgi, ainult neli — tõlgendused erinevad olenevalt taksonoomilisest lähenemisest; varem peeti eraldi liigiks ka Hiina mägikassi.
Levik ja elupaik
Metskass eelistab tihedamaid võsastikke, põõsastikke, servaalasid, niite ja metsarandu, kuid teda võib kohata ka mägistel aladel ja põllumajandusmaastikel, kus leidub varjualust ja piisavalt saaki. Tema levila hõlmab suure osa Euroopast kuni Kaug‑Idani ning mitmes piirkonnas esineb alamliikide ja vormide erisusi.
Käitumine ja toitumine
Metskass on enamasti üksikloom ja öise eluviisiga. Ta peidab päeva jooksul end tihti tihedas kattevarjus või koopas ning hakkab jahti pidama hämaruses ja öösel. Tema peamiseks toiduks on väiksemad imetajad (hiired, närilised, väikesed sisalikud), linnud, vahel ka putukad ja väikesed kahepaiksed. Metskass on osav saakjahtija, kasutades hiilivat lähenemist ja kiiret lõpptõuget.
Paljunemine
Paljunemine toimub ühe või mitme paaritumisperioodi jooksul aastas, sõltuvalt kliimast. Pärilikult on emased mets-kassid iseseisvad emad, kes poegivad pesakonnas tavaliselt 1–6 kutsikat pärast umbes 60–70 päeva pikkust tiinusperioodi. Kutsikad jäävad emaga mitu kuud, kuni omandavad iseseisvaks eluks vajalikud oskused.
Suhtlus kodukassiga ja ristumine
Nimetust "metskass" kasutatakse mõnikord ka terminina kodukasside kohta, kes on muutunud metsikuks ning elavad ilma omanikuta. Samuti toimub mets- ja kodukasside ristumine paljudes piirkondades, mis tekitab hübriide ning raskendab mets-kasside geneetilise identiteedi säilitamist ja kaitset. Ristumise nähtuse ja selle mõjude uurimine on looduskaitse seisukohast oluline.
Oluline märkus kodukassi päritolu kohta
Meie kodukass pärineb peamiselt Aafrika metskitse alamliigist (Aafrika metskits), mis rõhutab kodukassi ja mets-kasside lähisugulust ning evolutsioonilist seost.
Kaitse ja ohud
Metskasse ohustavad habitatikaotus, põllumajanduse intensiivistumine, tagakiusamine inimestelt ning haigused ja parasiidid, mida levitavad või kannavad ka kodukassid. Peamine mure on geneetiline segunemine kodukassidega, mis vähendab kohalikku kohatäpsust (local adaptation) ja võib vähendada mets-kassi kui eraldi tüübi säilimist looduses. Kaitsemeetmed võivad hõlmata elupaikade säilitamist, paiksete populatsioonide geneetilist jälgimist, ning avalikkuse teavitust ja feral‑kasside kontrolliprogramme.
Roll ökosüsteemis
Metskass aitab hoida looduse tasakaalu, kontrollides väikeste näriliste ja teiste väikesloomade populatsioone. Ta on osa toiduahelast ning mõjutab nii saaki kui ka teiste röövloomade ja konkurentide levikut ning käitumist.
Kokkuvõte
Metskass (Felis silvestris) on mitmekesine ja kohanemisvõimeline liin, mille tähendus looduses on suur. Samas on tema säilimine looduses ohustatud geneetilise segunemise ja inimese tegevuse tõttu. Tema uurimine ja kaitse nõuavad koostööd kohalike kogukondade, teadlaste ja looduskaitseorganisatsioonide vahel.
Seotud leheküljed
- Aasia metskass
Küsimused ja vastused
K: Mis on metskitse teaduslik nimetus?
V: Metskitse teaduslik nimi on Felis silvestris.
K: Kus on metskass kodumaine?
V: Metskass on kodumaine Euraasias.
K: Miks kutsutakse metskassi "metsikuks"?
V: Metskassi nimetatakse "metskassiks", sest teda on peaaegu võimatu taltsutada.
K: Kas metskasside ja kodukasside vahel on toimunud ristumine?
V: Jah, ristamist kodukassidega on toimunud peaaegu kogu liigi levikualal.
K: Mille poolest erineb metskass füüsiliste omaduste poolest kodukassidest?
V: Metskassid on kodukassidest suuremad, neil on pikemad jalad ja tugevam keha.
K: Mitu alamliiki on metskassidel?
V: Metskasside alamliike on umbes 22, ehk mõnede ekspertide sõnul on neid ainult neli.
K: Millistest metskasside alamliikidest on meie kodukassid pärit?
V: Meie kodukassid pärinevad Aafrika metskitse alamliigist.
Otsige