Paleothyris — varane anapsiidne roomaja Pennsylvaania ajastul (312–304 M.a.)

Paleothyris — väike varane anapsiidne roomaja Pennsylvaania ajastust (312–304 M.a.) Nova Scotiast; öine jahimees, putukatoiduline ja koljufenestriteta unikaalne liik.

Paleothyris oli väike, vilgas, anapsiidne roomaja, kes eksisteeris Pennsylvaania ajastul Nova Scotias umbes 312–304 miljonit aastat tagasi. Fossiilid näitavad, et ta oli graatsiline ja kohati varjuliselt ehitatud loom, kes sobitus hästi hilise süsinikukivimi metsade madalasse taimestikku.

Välimus ja anatoomia

Paleothyrisel olid teravad hambad ja suhteliselt suured silmad, mis viitab aktiivsele, tõenäoliselt öisele või hämaruses toituvatele eluviisidele. Tema keha oli sale ja saba pikk, mis aitas tõenäoliselt tasakaalu hoidmisel kiirel liikumisel. Varasemates kirjeldustes on mainitud pikkust umbes ühe meetri ringis, kuid täpsed mõõtmed võivad varieeruda sõltuvalt fossiilidest ja individuaalsetest erinevustest.

Kolju ehitus on Paleothyrise puhul eriti huvipakkuv: ta oli varajane sauropsid, kuid tema koljul puudusid fenestrae — ajutalised augud koljul, mida on tavaliselt rohkem kaasaegsetel roomajatel ja imetajatel. See anapsiidne tunnus on üks peamisi põhjusi, miks Paleothyrist on käsitletud varajase amniotina, millel on nii roomajatele omaseid kui ka mõned labürintodontile viitavad jooned.

Eluviis ja toitumine

Paleothyris oli tõenäoliselt oportunistlik kiskja: teravad hambad viitavad putukatoidule ja teistele väikestele selgroogsetele või selgrootutele saakloomadele. Ta võis liikuda kiiresti ja osavalt nii maapinnal kui madalamas taimestikus, otsides peidus elavaid putukaid ja lühikesi kahepaikseid.

Taksonoomia ja evolutsiooniline tähtsus

Paleothyris kuulub varajaste amniotite hulka ja annab väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas roomajad ja teised sauropsiidid erinesid varajastest kahepaiksetest esivanematest. Tema segu anapsiidsetest koljuelementidest ja primitiivsetest labürintodonti-laadsetest tunnustest illustreerib amniotite mitmekesistumist pärast maismaale kolimist.

Levik, fossiilid ja avastamine

Fossiilid leiti Nova Scotias paiknevatest kivimitest, mis dateeruvad Pennsylvaania ajastule. Need leiud, koos teiste sama vanuste amniotite ja kahepaiksete jääknähtudega, aitavad rekonstrueerida süsinikukivimi aegse maismaaökosüsteemi — läbivate metsade, soode ja lammutavate rannajoonte koosluse, kus toitus- ja röövloomad tegid keerulist ökosüsteemi.

Järeldus

Paleothyris on oluline tõend varajaste roomajataoliste amniotite arengust ja elupaikade kohanemisest maismaal. Tema anapsiidne kolju ja primitiivsed tunnused annavad paleontoloogidele vihjeid evolutsiooniliste suundumuste kohta, mis viisid kaasaegsete roomajate ja teiste sauropsiidide tekkimiseni. Kuigi palju jääb veel avastada, aitavad olemasolevad fossiilid mõista tema ökoloogilist rolli ja bioloogilist sugulust teiste varajaste maismaas elanud selgroogsetega.

Otsing