Peafowl
Pärdkakk on lind, mis kuulub faasiidide sugukonda. Ta on faasani sugulane.
On olemas kaks liiki pärlkanasid: Aasia pärlkanad (Pavo) või Kongo pärlkanad (Afropavo congensis). Kongo pöialpoeg on ainus faasanite perekonna liige, kes on pärit väljastpoolt Aasiat.
Isaslinnul võib olla kuni 150 eredavärvilist sulepeenart sabakattel.
Juba sajandeid on pärlkanasid imetletud nende ilu pärast ja kütitud nende liha pärast. Viimasel ajal on paabulinnud muutunud üha populaarsemaks parkides ja aedades.Paabulinnud on suured, värvilised faasanid (tavaliselt sinised ja rohelised), mis on tuntud oma helendava saba poolest. Tundlikud sabasuled.
Pärdkaku munad
Isane pärlkakk
Välimus
Isastel paabulindudel (mida kutsutakse ka paabulindideks) on pikad, värvilised suled. Emaslindudel (mida kutsutakse pajuputkedeks) on lühemad, pruunid suled.
Harjumused
Söömisharjumused
Neile meeldib süüa igasuguseid rohelisi võrseid (lilled, köögiviljad, rohi jne), samuti nisu, purustatud maisi või metsloomade sööta. Nad tulevad toime külmakraadidega, kui neil on kuiv ja tuule ja ilma eest varjatud istekoht. Kuivatatud koera- ja kassikarjad on suurepärased talvesöödad paabulindudele, kes on kõikjal sööjad ja söövad nii putukaid, väikesi madusid, sisalikke, teravilja kui ka paljusid sorte rohelisi. Eriti armastavad nad petuuniaid ja sarnaseid potitaimi, jättes mullast välja tulnud varre kohale vaid väikese rohelise ringi. Linnud õpivad tulema kindlatel kellaaegadel kindla koha juurde sööma, ja korrapärane kerge söötmine suvel harjutab neid talvel söötmiskohale tulema.
Päritolu
Ta on kodumaine Kagu-Aasias, sealhulgas Indias ja Pakistanis. Nad toodi Euroopasse juba ammu ja suudavad aklimatiseeruda külmematesse piirkondadesse.
Paabulinnu esiosa
Paaritumine
Isaslindude, paabulindude, väga pikk, elegantne ja värviline sulestik kasvab talvekuudel, et nad oleksid valmis varakevadiseks paaritumisperioodiks, mille jooksul iga isaslind rajab endale territooriumi. Isane kutsub emaseid isaseid, et nad tuleksid tema tantsu imetlema.
Ta näitab saba sulgedega, mis hoiavad üles fännitud tagaküljeid (= sabasuled), kui ta tambib ja pöördub. Kutsumishüüd on vali, korduv, toimub mõnikord öösel ja kõlab mõnele inimesele nagu naise karjumine. Sageli on see kolmesilbiline, mi-fa-sol. Kui paaritumisperiood on lõppenud, langevad sabasuled loomulikult maha.
Paabulinnu esinemine on klassikaline näide seksuaalsest valikust.
Taga paabulinnu selg
Naispopulatsioon
Emaslinnud, herned, on pehmed pruunid ja hallid, valge rinna ja kõhuga ning veidi helerohelist kaelal; värvid sulanduvad nii hästi rohu ja rohttaimedega, et kui emaslinnud pesitsevad maapinnal, on nad peaaegu nähtamatud.
Emadepäevad
Kana õpetab oma tibudele, mida süüa, pannes oma noka valitud putukale, terale, seemnele või lehele ja tehes kurguhäälselt "grock". Tibu paneb oma noka vastu ema nokka, järgib noka otsa ja sööb seda, millele see osutab. Tibud võivad õppida, mida süüa teise liigi kanalt, kuid erinevalt väikelastest tuleb virsikupoegadele näidata, mida süüa. Haudejaamas koorunud tibud võivad nälga surra, kui ei ole kanu, kes neile õpetaks, mida süüa.
Lisaks "söö seda" helile on emaslinnul eriline hüüe kadunud tibu jaoks, "kus sa oled", "hoo-hah", kahetooniline, kõrge, siis madal, mi-do, mi-do. Kui tibu on kadunud, võib see kõne kesta tundide kaupa.
Reproduktsioon
Ta muneb kevadel kaks kuni kuus muna ja kui kõik munad on munetud, istub munade peal umbes kolmkümmend päeva, et neid välja koorida, ja lahkub pesast üks või kaks korda päevas, et toituda ja juua. Sageli esitab emaslind pesast lahkudes "häda" hüüe, mis on kiiresti korduv "cuk, cuk, cuk, cuk, cuk", et meelitada röövloomad pesast eemale.
Tüdrukud
Kui tibud on koorunud, viib ema nad purustatud munadest eemale, sest munade lõhn meelitab ligi röövloomi. Tundide jooksul suudavad nad juba pisut lennata ja mõne päeva pärast suudavad nad lennata üles kaitsvatesse puudesse, minnes kõigepealt madalamatele okstele ja töötades kõrgemale, eelistades kõrgeid, kaitstud oksi. Tibud magavad mõlemal pool hernehirmutist, kes laiendab oma tiivad, et neid öösel katta, kaitstes neid nii vihma, rahe ja öökullide külaskäikude eest. Nad hakkavad oma "krooni" kasvatama, kui nad on vaid paarinädalased, ja nende täissuuruseks kasvamiseks kulub umbes aasta, kuigi pesitsusikka jõudmiseks võib kuluda kolm aastat. Nii isased kui ka emased kooruvad ühesuguse sulestikuga; üheksa kuni kaksteist kuud pärast koorumist hakkavad isaste kaelad muutuma paabulinnusiniseks ja nende suurepärase sulestiku täissuuruseks saamiseks kulub umbes neli aastat.
