Paramylodon – Pliotseeni–pleistotseeni Põhja-Ameerika maapealne laiskloom
Paramylodon on välja surnud maapealsete laiskloomade perekond, mis kuulub Mylodontidae sugukonda. See oli Põhja-Ameerikas endeemne pliotseeni ja pleistotseeni ajastu lõpuni ning tekkis ja arenes peamiselt pärast Lõuna- ja Kesk-Ameerika faunade segunemist. Paramylodon elas ligikaudu 4,9 miljonit aastat tagasi (mya) kuni umbes 11 000 aastat tagasi, olles üks suurtest põlismetsade ja avamaade taimtoidulistest megafauna liikidest oma levialal.
Paramylodon oli suur ja jässakas loom: pikkus võis ulatuda umbes 3 meetrini, kaal olla kuni ligikaudu 1000–1100 kg. Tema ruumikas keha, tugevad jäsemed ja suured küünised viitavad kohastumusele raskekaalu tasakaalu hoidmiseks ning taimestiku tõmbamiseks ja lõikamiseks. Fossiile on kirjeldatud ja leitud peamiselt Ameerika Ühendriikide erinevatest paikadest, samuti Mehhiko ja Guatemala lõunaosast — see näitab, et perekond oli laialt levinud Põhja-Ameerika lõuna- ja keskosas.
On olemas vaid üks laialdaselt tunnustatud liik, P. harlani (Owen, 1840). Liiginimi on antud Ameerika paleontoloogi Richard Harlani auks, kes avastas ja kirjeldas esimesena 1835. aastal alumise lõualuu, ning James Oweni töödest pärineb hilisem formaalne nimetamine. Tüübimaterjalid ja hilisemad leiud on aidanud täpsustada liikide morfoloogiat ja taksonoomilist paigutust.
Nagu Lõuna-Ameerika Mylodonil, olid ka Paramylodonil nahakondid: väikesed naha sisse põimunud luud. Need dermalossifikatsioonid (osteodermid) võisid anda lisakaitset ja muuta looma naha tugevamaks, raskendades röövloomade rünnakut tagantpoolt. Tema kolju ja hambad viitavad sellele, et ta oli sarnaselt teiste oma rühma liikmetega lehtede ja väikeste okste uurija. Cheek-hambad olid lihtsakoelised ja kohandunud taimse toidu jahvatamiseks ning suured esikäpad koos tugevalt küünistega aitasid taimestikku suhu tõmmata ning vajadusel ka kaevata või end kaitsta. Paramylodon suutis tõenäoliselt ajutiselt tõusta tagajalgadele, et ulatuda kõrgemale taimestikule.
Suur osa hästi säilinud skeletist pärineb tuntud leiukohtadest, näiteks La Brea tõrvakaevandustest, kus leitud terved või peaaegu terved individuaalsed skeletiosad on andnud väärtuslikku teavet kehaehituse ja liikumise kohta. Lisaks tõrvakaevandustele esineb Paramylodoni jääke mitmetes Põhja-Ameerika ja Kesk-Ameerika paikades, nii karstikahjudes kui ka muud tüüpi setetes, mis võimaldab rekonstrueerida tema elupaiku ja ökoloogilist rolli.
Paramylodoni väljasuremise põhjus ei ole üheülbaline: viimased leiud dateeruvad umbes 11 000 aasta tagusesse aega, mil Pleistotseeni lõpu kliimamuutused, elupaikade ümberkujundamine ja inimmõju (kaasa arvatud jahindus) mõjutasid suuremaid megafauna liike laialdaselt. Tänapäeva teadusuuringud kasutavad Paramylodoni uurimisel nii morfoloogilisi analüüse, isotopiuuringuid kui ka võrreldavaid paleoekoloogilisi andmeid, et paremini mõista tema toitumist, levikut ja põhjuseid, miks suured põlismetsade laiskloomad lõpuks välja surid. Paramylodon on oluline liik, mis aitab valgustada Pleistotseeni ökosüsteeme Põhja-Ameerikas ja muuhulgas ka inimeste ja megafauna vastastikuseid suhteid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Paramylodon?
V: Paramylodon on välja surnud maapealsete laiskloomade sugukond.
K: Kus oli Paramylodon endeemiline?
V: Paramylodon oli endeemiline Põhja-Ameerikas pliotseeni ja pleistotseeni ajastu lõpuni.
K: Kui kaua elas Paramylodon?
V: Paramylodon elas umbes 4,9 miljonit aastat tagasi (mya) kuni 11 000 aastat tagasi.
K: Milline on Paramylodoni suurus ja kaal?
V: Paramylodon oli umbes 3 m pikk ja kaalus kuni 1089 kg.
K: Kust on Paramylodon tuntud?
V: Paramylodon on teada Ameerika Ühendriikide, Mehhiko ja kuni Guatemala lõunaosa leiukohtadest.
K: Mitu Paramylodoni liiki on teada?
V: Paramylodonist on tunnustatud vaid üks liik, P. harlani, mida tavaliselt nimetatakse Harlani maapealseks laiskloomaks.
K: Mida näitavad Paramylodoni kolju ja hambad tema toitumise kohta?
V: Paramylodoni kolju ja hambad viitavad sellele, et ta oli lehtede ja väikeste okste sööja, kes sõi tagajalgadel seistes ja oma suurte kätega taimestikku suhu tõmmates.
