Parapuzosia seppenradensis — suurim teadaolev ammoniit (kriidiaeg, Saksamaa)
Parapuzosia seppenradensis — suurim teadaolev ammoniit: kriidiajastu hiiglane Saksamaalt, kuni 3,5 m läbimõõt ja tonnid kestamassi; avasta fossiili ajalugu ja avastuse saladused.
Parapuzosia seppenradensis on suurim teadaolev ammoniidi liik. See elas alumisel kriidiajal merekeskkonnas tänapäeva Saksamaa territooriumil. Täpsemalt liigitatakse see kriidiaega kuuluvaks molluskiks (Cenomanian–Turonian vahel või kriidiaja ülaosas), mis tähendab, et ta elas umbkaudu 100–90 miljonit aastat tagasi.
Kirjeldus
Parapuzosia seppenradensis oli suure koonusekujuga, tasapinnaline (planispiraalne) ammoniit: tema kest koosnes mitmest kambrist, mille vahel oli looma keha jaoks eluruum ehk nii‑öelda "elav kamber". Väliselt oli keraamikujuline kest sageli laia löögiserva ja mõnikord selgete radiaalsete ribidega, kuid säilumisel võivad detailid kaduda sõltuvalt kivistumise tingimustest.
Ajalugu ja leid
Kuulsaim ja enim tsiteeritud isend leiti Saksamaal 1895. aastal. Selle leiu säilinud osa on 1,8 m (5,9 ft) läbimõõduga — tegemist on üksikute lõikude ja osaliselt säilinud kestaga, mitte täieliku isendiga. Fossiili avastamine aitas kinnitada, et ammoniidid võisid kasvada kordades suuremaks kui paljud tänapäevased molluskid.
Elupaik ja toitumine
Parapuzosia elas soojades meredes, kus ta tõenäoliselt liikus vees passiivselt või ujus aeglaselt, kasutades pehme kehaosi ja kestasüsteemi. Nagu teised ammoniidid, oli ta tõenäoliselt kalade ja väiksemate mereloomade kiskja või opportunistlik sööja. Suurte fossiilide ümber leitud vigastused viitavad, et neid ründasid samal ajal suured merekiskjad.
Suurus, massi‑ ja kestuhinnangud
1895. aasta leiu säilinud osa moodustab vaid osa kogu kestast, sest esikamber ehk elav kamber on kahjustatud. Kui seda fragmendi täiendada ja ümberarvutada, on tehtud mitmeid suure erinevusega hinnanguid:
- Leitud säilme säilinud läbimõõt: 1,8 m (5,9 ft).
- Mõned rekonstruktsioonid oletavad, et täieliku terve isendi läbimõõt võinuks olla umbes 2,55 m (8,4 ft).
- Teised konservatiivsemad või ulatuslikumad hinnangud viitavad võimalusele kuni ~3,5 m (11 ft) läbimõõduni — need erinevused sõltuvad rekonstruktsiooni meetodist ja sellest, kui palju puuduvat osa juurde arvata.
- Kogu elusmassi (loom koos kestaga) on hinnatud umbkaudu 1 455 kg, millest kest võiks moodustada umbes 705 kg. Need arvud on hinnangulised ja sõltuvad tihedusest, kestapaksusest ning rekonstrueeritud kehaosade mahust.
Fossiilide kahjustused ja kisklus
Säilinud näidistel on sageli just elav kamber purustatud või eemaldatud — see on seletatav eelkõige kiskluseaktiga: arvamuslikult on suur kiskja hammustanud või muul moel elava kambriga osa eemaldanud, jättes hästi säilinud külgkambrid. Selline mustriline kahjustus on levinud paljudel ammoniidifossiilidel ja seda tõlgendatakse kui kisklusjälge või töötlust enne lõpulikku lõhustumist ja maardlasse sattumist.
Olulisus ja uurimine
Parapuzosia seppenradensis on paleontoloogiliselt oluline näide sellest, kui suured ammoniidid võisid kasvada ja milliseid ökoloogilisi rolli nad merede ökosüsteemides mängisid. Suuremate isendite leid ja nende rekonstruktsioonid aitavad mõista eosüsteemide energiavooge, kiskluse‑ ja kaitsemehhanisme ning ammoniitide bioloogilist mitmekesisust kriidiajastul.
Märkus: Kõik suuruse- ja massihinnangud on umbkaudsed ning võivad erineda sõltuvalt rekonstruktsiooni meetodist ja uute leidude põhjal tehtavatest ümberhindamistest.
Otsige