Pelobatidae ehk Euroopa labakonnad: liigid, levik ja elutsükkel

Avasta Pelobatidae — Euroopa labakonnad: liigid, levik ja erakordne elutsükkel; kiire areng, kaevumine ja elu ajutistes tiikides.

Euroopa labakonnad kuuluvad konnade perekonda Pelobatidae. Perekonnas Pelobates on tänase taksonoomia järgi mitu liiki (varem kirjeldati neli, viimasel ajal on kirjeldatud/taastatud ka täiendavaid taksone). Nende leviala hõlmab Euroopat, Vahemere piirkonda, Loode-Aafrikat ja Lääne-Aasiat.

Liigid ja taksonoomia

Genus Pelobates sisaldab mitmeid liike, mille eristamine põhineb nii morfoloogial kui geneetikal. Esindajate hulka kuuluvad (näited):

• Pelobates fuscus — laialt levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas;
• Pelobates cultripes — levinud Ibääria poolsaarel ja Vahemere lääneosas;
• Pelobates syriacus — idapoolsem levik, sealhulgas Lähis-Ida piirkonda ulatuvad populatsioonid;
• Pelobates varaldii — Põhja-Aafrika (Maroko) endeemne vorm;
• Pelobates balcanicus ja teised regionaalsed taksonid — Balkanil ja lähiregioonides esinevad eristuvad populatsioonid.

Morfoloogia ja elupaik

Euroopa labakonnad on vormilt kompaktse kehaehitusega — mõõtud ulatuvad sageli mõnest sentimeetrist kuni umbes 10 sentimeetrini täiskasvanud loomadel. Nad on kohastunud kaevumiseks: tagajäsemetel on kõvastunud kasvud ehk nn “labajad” (keratinosed teravikud), mis aitavad liivas või lahtises mullas kaevata. Paljud liigid on õhtused ja öised, peituvad päeva ajal maa sisse ning tulevad nähtavale eelkõige pärast vihma.

Elutsükkel ja paljunemine

Kõikide selle perekonna liikide poegijad elavad vees ja neil on vabaelu vees elav stadium — noored arenevad algselt kui poegijad. Munad munetakse enamasti ajutistesse tiikidesse ja lompidesse, mis sageli tekivad sadude järel ning võivad kiiresti aurustuda. Selliste ajutiste veehoidlate kasutamine nõuab kiiret arengut: poegijate stadium võib olla väga lühike ning soodsates tingimustes võivad mõned populatsioonid arendada täiskasvanuks vaid mõne nädala jooksul (näiteks ~2–4 nädalat), ent arengu aeg oleneb vee püsivusest, temperatuurist ja toidukättesaadavusest.

Mõnel juhul esineb poegijate seas ka kinnitatud käitumismustreid nagu osaline kannibalism, mis annab kiiremini arenevatele vastsetele lisavalku ja võib suurendada ellujäämisvõimalusi poolkuiva keskkonna tingimustes.

Toitumine ja käitumine

• Täiskasvanud labakonnad toituvad peamiselt putukatest ja muudest väikestest maapealsetest selgrootutest.
• Poegijad toituvad alguses peaaegu alati taimsetest ainetest, bakteritest ja detritusest, kuid kiire kasvu tingimustes võivad nad toituda ka väiksematest selgrootutest või teiste poegijate järgust.
• Käitumiselt on paljud liigid kohandunud “vallanduvaks” paljunemiseks: pärast vihma kogunevad suurtesse arvukatesse paaritumisüritustesse, mis kestavad lühikest aega.

Erinevused teiste konnadega

Labakonnad sarnanevad mõnedel omadustel tavatoatile, kuid neid eristab kaevumisharjumus ja tagajalgade “labajalgade” olemasolu. Samuti on paljudel liikidel eripärane hüü ning isased võivad rünnata pesitsusperioodil tihedalt ruumi pärast.

Ohustatus ja kaitse

Paljud labakonnade populatsioonid on kohati haavatavad, sest nad sõltuvad ajutistest veehoidlatest ja sobivaist kaevumispinnastest. Peamised ohud on:

• märgalade ja ajutiste tiikide täis- või kuivendamine (maaparandus, põllumajanduse intensiivistumine);
• vee kvaliteedi halvenemine ja saastumine;
• teekogemuste ja arengutehingute tõttu elupaikade killustumine;
• klimaatilised muutused, mis vähendavad ajutiste tiikide püsivust;
• sõidukite põhjustatud hukatused rändeteedel paljunemisperioodil.

Kaitsemeetmed hõlmavad sobivate pesitsuskohtade säilitamist, ajutiste basseinide taastamist või loomist, migratsiooniradade ohutuse parandamist (nt tunneli- või tõkkelahendused, märgistatud teelõigud) ning teadlikkuse tõstmist kohalike elupaikade tähtsusest. Mitmed liigid või populatsioonid on riiklikult või rahvusvaheliselt kaitse all ning osadel juhtudel jälgitakse neid teadusuuringutega.

Kokkuvõte

Euroopa labakonnad on huvitavad ja hästi kohastunud konnad, kes kasutavad maa-aluseid varjepaiku ja ajutisi veekogusid kiireks paljunemiseks. Kuigi mõned liigid on endiselt laialt levinud, nõuavad paljud populatsioonid hoolt ja sobivate elupaikade kaitset, et välistada kohalikke vähenemisi.

Küsimused ja vastused

K: Millisesse perekonda kuuluvad Euroopa labakonnad?

Küsimus: Mitu Euroopa labakonnade elavat sugukonda on olemas?

K: Kus elavad Euroopa labakonnad?

Küsimus: Milline on Euroopa labakonnade maksimaalne pikkus?

K: Millist keskkonda eelistavad Euroopa labakonnad?

K: Milline on Euroopa labakonnade paljunemisviis?

K: Milline on Euroopa labakonnade kasvukiirus?

Otsing