Falco peregrinus: kosmopoliitiline rändrahn ja maailma kiireim röövlind
Rändrahn (Falco peregrinus) on kosmopoliitiline röövlind Falconidae perekonnast. Ta on laialt tuntud ka kui mardirah(n) või lihtsalt rändrahn ning Põhja-Ameerikas kutsuti teda varem ka "pardikajakaks" (Duck hawk). Pakistanis on ta ametlikult PAF-i sõjaline sümbol ja Gilgit-Baltistani mitteametlik territooriumi lind.
Välimus ja suurus
Taevashaigur on ligikaudu varese suurune, tihe ja kompaktse kehaga röövlind. Tal on sinihall või sini-sinine selg, triibuline või vöötiline valge alumine külg ning iseloomulik tume pea koos kinniste "vuntse" meenutava musta näomaski ja nokakõrval oleva tumeda triibuga. Emased on märgatavalt isasloomadest suuremad — see sooline dimorfism on tavaline röövlindude seas.
Kiirus ja jahipidamisviis
Rändrahnu tunnuslik jahitaktika on kõrgelt lennult järsk sukeldumine ehk "stoop". Sukeldumisel võivad individuaalsed mõõtmised varieeruda, kuid tavaliselt on märgitud kiirusi kuni ligikaudu 322 km/h (200 mph) ning mõnedes mõõtmistes on fikseeritud veelgi suuremaid väärtusi. See teeb rändrahnu maailma kiireima lennulise röövlinnu hulka. Jahil tabab ta peamiselt teisi linde, näiteks kiive, tuvisid, veeloomi ja väiksemaid hanesid, aga sööb ka väiksemaid imetajaid ning nahkhiiri.
Levik, ränded ja elupaigad
Falco peregrinus on tõeline kosmopoliit: teda leidub peaaegu kõigil mandritel, välja arvatud mõned ekstreemsed alad Antarktikas. Registreeritud on 17–19 alamliiki, mis erinevad veidi suuruse, sulestiku ja eelistatud elupaiga poolest. Rändekäitumine varieerub — paljud põhjapoolsed populatsioonid on rändavad, samas kui lõunapoolsed on suurel määral paiksed. Lind eelistab järske kaljuservi mererannikul, kuid on hästi kohanenud ka linnakeskkondadega, kus kõrgete hoonete servad ning sillad asendavad looduslikke kaljuserva-pesapaiku.
Paljunemine ja eluiga
Rändrahnu pesa (tavaliselt pesaküngas või pesapeenar kaljuserval) on lihtne ja sageli ilma suurema pesematerjalita — emane muneb tavaliselt 3–4 muna. Inkubatsioon kestab ligikaudu 29–35 päeva ning poegade lennuvõime areneb tavaliselt 5–6 nädalaga. Emane on pesa juures dominantsem ja suurem, kuid mõlemad vanemad osalevad pojaga toitmises. Vabas looduses võivad rändrahnu isendid elada üle kümne aasta; vangistuses registreeritud eluiga on sageli pikem.
Takistused, ohud ja kaitse
20. sajandi keskel tekitasid suure probleemi teatud pestitsiidid, eriti DDT. Nende kemikaalide mõju põhjustas munakestade kestade hõrenemise ja katkevaid koorumisi, mis viis mitmetes piirkondades arvukuse järsu kahanemiseni. Pärast DDT kasutamise keelamist paljudes riikides, samuti tänu sihipärastele kaitse- ja taastamisprogrammidele, on rändrahnu arvukus paljudes kohtades taastunud. Taastumisele aitasid kaasa pesade kaitse, aretusprogrammid vangistuses ja vabastamised loodusesse.
Tänapäeval on siiski säilinud ohud: kokkupuude sünteetiliste mürgiste ainetega (nt rodentitsiidid), linnastumisega seotud kokkupõrked klaaspindadega, häirimine pesitsusajal ja ka elektrijuhtmete / tuuleparkide ohud. Samuti on rahvusvahelisi vaidlusi taksonoomia üle — näiteks on erimeelsusi, kas tuntud barbaarhaigur kuulub rändrahnu alamliigina või on iseseisev liik.
Inimeste ja kultuuri suhe
Rändrahnul on olnud inimkultuuris tähtis koht: teda on kasutatud röövlindude püügi traditsioonides (falconry) ja ta on sageli esindatud erinevates sümbolites. Tänapäeval on ta kaitse- ja teadusprojekti objekt, mis on aidanud tõsta avalikkuse teadlikkust linnu- ja keskkonnakaitse olulisusest.
Kokkuvõte
Falco peregrinus on tähelepanuväärne ja hästi kohastunud röövlind, tuntud oma kõrge kiiruse ja edukate jahioskuste poolest. Kuigi ta on hädas inimtegevuse ja kemikaalide mõju tõttu, näitavad edulood sellest, kuidas õigeaegne tegutsemine ja kaitsemeetmed võivad ohustatud liikide populatsioone taastada.
Falco peregrinus
Falco peregrinus madens
Küsimused ja vastused
K: Mis on tekstis käsitletud linnu nimi?
V: Tekstis käsitletud lindu nimetatakse rändhaugiks (Falco peregrinus).
K: Kus seda lindu võib leida?
V: Seda lindu võib kohata kõikjal maailmas, sest tegemist on kosmopoliitse liigiga. Samuti on ta ametlikult tunnustatud Pakistani PAF-i sõjalise sümboliks ja Gilgit-Baltistani mitteametlikuks territooriumi linnuks.
K: Kui kiiresti see lind suudab lennata?
V: See lind võib sukeldudes lennata kuni 322 km/h (200 mph), mis teeb temast maailma kiireima looma.
K: Kas isane ja emane rändrahn on kuidagi erinevad?
V: Jah, nagu teisedki röövlinnud, on emased rändhaugad tavaliselt suuremad kui isased.
K: Mitu alamliiki on seda liiki haukal?
V: Selle haukaliigi puhul on registreeritud 17-19 alamliiki. Igaüks neist erineb veidi välimuse ja elupaiga poolest. Lisaks on mõned eksperdid eriarvamusel, kas eripärane bardofolk tuleks pidada eraldi liigiks või lihtsalt veel üheks alamliigiks rändrahnudest.
K: Mis põhjustas nende arvukuse järsu languse ühel hetkel? V: Teatavate pestitsiidide, eriti DDT kasutamine avaldas nende loomade populatsioonidele negatiivset mõju, vähendades munakoorte paksust, mis tõi kaasa nende arvukuse järsu vähenemise mõnes riigis.
K: Kuidas on nende arvukus sellest ajast alates taastunud? V: Kuna DDT kasutamine on paljudes riikides keelatud ja nende pesapaigad on kaitstud, on nende arvukus taas kasvanud, sest neid on aidanud vangistuses kasvatatud ja looduslikku keskkonda lastud aretusprogrammid.
