Phorusrhacos — Patagoonia hiiglaslik hirmulind
Phorusrhacos oli Patagoonias elanud hiiglaslik hirmulind, kuuludes röövlindude sugukonda. Need nii-öelda Hirmulinnud elasid nii metsades kui ka rohumaadel ning fossiilseid jäänuseid on leitud mitmest kohast Argentina Santa Cruzi provintsis. Fossiilid pärinevad peamiselt Miotseeni ajastust, mis annab aimu sellest, et Phorusrhacos oli üks regionaalseid tippreidajaid oma ajastul.
Ehitus ja suurus
Phorusrhacos oli suur, maapinnal elav lind: kolju pikkus võis ulatuda kuni umbes 60 sentimeetrini ning kogu keha kõrgus ja mass on hinnanguliselt olnud tunduvalt suuremad kui paljudel tänapäevastel lindudel. Mõned hinnangud panevad tema massiks kuni umbes 130 kilogrammi, kuid arvud varieeruvad sõltuvalt skeleti osade säilumisest.
Iseloomulikud tunnused olid massiivne, tugeva konksuga nokk ja tugevad jalad. Tiibadeks olid lühemad, kuid luuline rüüstumine näitas, et tiibadel võivad olla vähenevate sõrmeluude ja küüniste jäljed — need omadused aitasid tal tõenäoliselt tasakaalu säilitada, saaki kinni hoida või agressiivseid kokkupõrkeid sooritada.
Toitumine ja käitumine
Noka kuju ja varbaluude tugevus viitavad sellele, et tegemist oli selgelt lihasööjaid linnuga. Phorusrhacos püüdis tõenäoliselt väikesi loomi — näiteks väiksemaid roomajaid ja imetajaid, ning ei ole välistatud, et ta söönuks ka roojast ehk oli osaliselt ka lihasööja ja oportunistlik rööv- ning võimalik, et varasemalt surnud saaki ärakasutav liik. Noka tugevus võimaldas saaki rünnata ja vigastada ning tihtipeale eeldatakse, et ta tappis saaki nokka või jalgu kasutades.
Liikumisviis oli peamiselt jooksja — pikkade ja tugevate jalgade tõttu suutis ta tõenäoliselt kiiresti manööverdada oma elupaikade rohu- ja metsakamaras. Täpne käitumine, näiteks kas ta oli üksi tegutseja või kasvas väikestes rühmades, jääb fossiilide põhjal osaliselt ebaselgeks.
Suhted teiste liikidega
Phorusrhacos oli vaid üks mitmetest Lõuna-Ameerikas levinud hiiglaslikest hirmulindudest. Tema kõrval eksisteerisid teised suured liigid, näiteks Titanise, Kelenken ja Brontornis, kes olid oma ehituselt või suuruselt sarnased või veelgi massiivsemad. Mõned suuremad saakloomad jäid tõenäoliselt nende suuremate sugulaste domineerimisaladele, samas kui Phorusrhacos suunas oma toitumisstrateegia pigem väiksemate ja keskmise suurusega saakloomade poole.
Leiuajalugu ja teaduslik tähtsus
Phorusrhacos’i ja teiste hirmulindude fossiilid on andnud oluline infot Lõuna-Ameerika varasema faunakoosluse kohta. Santa Cruzi provintsist pärit leiud aitavad rekonstrueerida Miotseeni elupaiku ja toiduvõrgustikke ning näitavad, et lennuvõimetud suured röövlinnud mängisid tol ajal olulist rolli ökosüsteemides.
Kokkuvõte: Phorusrhacos oli suur, maapinnastjaatav röövlind, kelle massiivne nokk, tugevad jalad ja kohastunud kehaehitus muutsid ta üheks silmapaistvamaks Miotseeni kiskjaks Patagoonia aladel.
Suured linnud
- Elevandilinnud
- Aepyornis
- Moa
- Dinornis
- Hirmulinnud
- Brontornis
- Dromornis
- Gastornis (Diatryma)
Phorusrhacos longissimus' e kolju, Kuninglik Ontario muuseum, Toronto.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Phorusrhacos?
V: Phorusrhacos on Patagoonias elanud hiiglaslike röövlindude perekond.
K: Kus elas Phorusrhacos?
V: Phorusrhacos elas metsades ja rohumaadel Santa Cruzi provintsis Argentinas.
K: Kui pikk oli Phorusrhacos?
V: Phorusrhacos oli umbes 2,5 meetri pikkune.
K: Mida Phorusrhacos sõi?
V: Phorusrhacos sõi väikeseid imetajatest ja roojasid.
K: Mis tegi Phorusrhacosest "hirmulinnu"?
V: Phorusrhacos oli üks suurimaid lihasööjaid linde, kes on kunagi eksisteerinud, ja tal oli tohutu nokk ja lihakonksu kujulised küünised saagi tabamiseks.
K: Kas Phorusrhacos oskas lennata?
V: Ei, Phorusrhacos oli lennuvõimetu lind, kellel olid algelised tiivad.
K: Kes olid peale Phorusrhacose teised suurimad lihasööjad linnud?
V: Teised suurimad lihasööjad linnud peale Phorusrhacose olid Titanis, Kelenken ja Brontornis.
