Gastornis }}

Kirjeldus

Gastornis parisiensis oli keskmiselt 1,75 meetri pikkune, kuid suured isendid kasvasid kuni 2 meetri kõrguseks. Gastornis'il oli tohutu suur nokk, millel oli kergelt konksuline tipp, mis võib viidata sellele, et ta oli lihasööja. Gastornisel olid suured ja võimsad jalad. Tal olid suured jalad, millel olid väikesed küünised. Fossiilsed jalajäljed viitavad sellele, et ta oli taimtoiduline.

Paleobioloogia

Jaotus

Kuigi Põhja-Ameerika ja Euroopa olid kriidiajastu lõpuks lahutatud, pidi kusagil olema ikka veel maismaapiir. Seda seetõttu, et Euroopa ja Põhja-Ameerika diatriidid olid nii sarnased. Paleotseenis ja eotseenis esinevad mõlemal pool (praegust) Põhja-Atlandi ookeani ka teised lindude ja imetajate perekonnad. See on tõendiks, et Euroopa ja Põhja-Ameerika olid kunagi osalt kainosoikumi alguses kuiva maaga ühendatud.

Paleoökoloogia

Omal ajal oli Gastornis'e elupaigas tihe mets ja niiske kuni kuiv subtroopiline või isegi troopiline kliima. Põhja-Ameerika ja Euroopa olid veel üsna lähedal ning Gröönimaa oli tõenäoliselt kaetud lopsaka metsa- ja rohumaaga. Ainult kitsad, maksimaalselt mõne 100 km pikkused väinad oleksid takistanud Gastornis'e esivanemate maismaale levikut. Põhja-Ameerika maa oli ühendatud. Nende Euroopa levila oli saarestik, kus Alpid olid üles ehitatud ja merepinna tase oli paleotseenis ja eotseenis kõrge. Geograafiliselt oli see ligikaudu sarnane tänapäeva Indoneesiaga.

Gastornis on kujutatud röövloomana. Mõned kahtlevad siiski, kas lind oli piisavalt osav, et püüda kiiresti liikuvat saaki, ja kahtlevad ka selles, kas nokk oli sobiv lihasöömiseks. Võimalik, et Gastornis oli varitsusjahtija või kasutas saagi jälitamiseks või varitsemiseks varitsusjahi meetodeid. Kui Gastornis oli kiskja, oleks tal olnud vaja mingeid vahendeid saagi küttimiseks läbi tiheda metsa.

Teise võimalusena võisid nad olla peamiselt aadrilõikajad, kõik- või isegi taimtoidulised. Gastornis'e suur nokk oleks sobinud seemnete purustamiseks ja taimede maharaiumiseks. Kuid puhtalt taimetoiduks tundub see olevat liiga tugev. Sõltumata sellest, mida need linnud sõid, võis nokk olla kasutusel ka sotsiaalseks näitamiseks - selle olemasolu kõigil teadaolevatel fossiilidel räägib selle vastu, et nokk oli seksuaalse näitamise roll. Need vastuolulised hüpoteesid, mida ei saa tõendite põhjal lahutada, muudavad Gastornis'e paleobioloogia ebaselgeks.

Sarnased hiigellinnud kainosoikumis olid Lõuna-Ameerika hirmulinnud (phorusrhacid) ja Austraalia mihirungid (Dromornis). Esimesed olid kindlasti lihasööjad ja viimaseid kahtlustatakse samuti röövloomadena. Teisalt toituvad rotiidid, meie aja lennuvõimetud hiigellinnud, taimedest, väikestest selgroogsetest ja selgrootutest.

Gastornis olid paleogeeni ajal ühed suurimad, kui mitte suurimad elusolevad linnud. Neil oli vähe looduslikke vaenlasi ja tõsiseid konkurente. Kui need suured linnud olid aktiivsed jahimehed, siis pidid nad olema olulised tippkiskjad, kes domineerisid Põhja-Ameerika ja Euroopa metsaökosüsteemides kuni eotseeni keskpaigani.

Eotseeni keskel tekkisid Euraasias ja Põhja-Ameerikas suured kreodontide ja mesonyhide röövloomad. Nende uute kiskjate ilmumine langeb kokku Gastornis'e ja tema sugulaste hääbumisega. See oli tõenäoliselt tingitud imetajatest kiskjate suurenenud kalduvusest küttida üheskoos (eriti hyaena-taoliste kreodontide puhul). Me ei tea ühtegi lindu, mis oleks kaalunud rohkem kui pool tonni. Võib-olla ei saanud nad areneda suuremaks. Kui see on nii, siis ei saaks nad konkureerida pelgalt mahuga, nagu imetajad sageli suudavad.

Gastornis skelett


Gastornis kolju.

Jälgfossiilid

Hispaania hilispaleotseeni ja Prantsusmaa varaseotseeni ladestikes on Provence'is üles leitud suurte munade koorekihi fragmente. Need on arvatavasti Gastornis'e omad.

Mõned neist fragmentidest olid piisavalt täielikud, et rekonstrueerida 24 x 10 cm (umbes 9,5 x 4 tolli) suurused ja 2,3-2,5 mm (0,09-0,1 tolli) paksused kestad. See on umbes poole suurem kui struudimuna ja erineb oma kuju poolest väga palju ümaramatest silerinnaliste lindude munadest.

Suured linnud

• Kassuaar
• Elevandilinnud
• Aepyornis
• Moa
• Dinornis
• Hirmulinnud
• Phorusrhacos
• Brontornis
• Dromornis