Dromornis — fossiilne hiigellind Austraalias: omadused ja eluviis

Dromornis — Austraalia fossiilne hiigellind: kuni 3 m ja 500 kg D. stirtoni, suur nokk, eluviisid, miotseeni elupaik ja väidete võrdlus herbivoori vs lihasööja rolli kohta.

Dromornis on fossiilsete lennuvõimetute lindude perekond, tuntud ka osade allikate järgi kui dromornitidid või „mihirungid”. See perekond elas peamiselt Austraalias alates miotseeni lõpust kuni pliotseeni alguseni — seega ei kohtunud varased inimesed nende konkreetsete liikidega.

Välimus ja mõõtmed

Dromornis oli massiivse kehaehitusega lind: tal oli tugevalt lihaseline keha, paks ja sügav kolju ning suur, väga võimas nokk. Parima näitena on kirjeldatud liiki Dromornis stirtoni, mis võis ulatuda umbes kolme meetri kõrguseni ja kaaluda kuni poole tonni (kuni ~500 kg). See tegi temast ühe suurima kunagi elanud linnu — ta võis olla raskem kui mõned moa liigid ja pikem kui Aepyornis.

Luustik ja liikumine

D. stirtoni ja teised Dromornis liikide luustik näitab, et tegu oli lennuvõimetute lindudega: pikk kael, jämedad tiibade luud ja tugevad, tüvelised tiivad, mis ei sobinud lendamiseks. Jalad olid võimsad ja toetavad, kuid luustiku ehitus ei viita väga kõrgele jooksukiirusele — pigem sobis keha ehitus pigem suure füüsilise vastupidavuse ja kaalukandmise jaoks kui kiireks sprintimiseks.

Nokk ja toitumise arutelu

Noka suurus ja kuju on olnud peamine vaidluse teema: noka tugevus ja lõualihaste kinnitused osutavad väga suurele lõuahõõrdejõule. Mõned varasemad autorid on oletanud, et selline nokk võis olla kohastunud liha rebimiseks, mistõttu pandi Dromornis mõnikord sarnasesse ekoloogilisse rolli kui lihasööjad. Teine, tänapäevasem tõlgendus rõhutab, et suur nokk võis olla mõeldud kõva või jämeda taimestiku — näiteks puu- ja põõsavarre — lõikamiseks ja peenestamiseks ning et Dromornis võis olla peamiselt taimtoiduline või vähemalt peamiselt taimset toitu tarbiv. Saatkonna eeldused tuginevad noka biomehaanika uuringutele ja võrdlevatele anatoomilistele uuringutele, mis panevad rõhku sellele, et puuduvad selged röövindule omased küünised või teravad nokamomendid.

Elupaik ja ökoloogia

Dromornis elas eelkõige avatud metsades ja parkmetsa tüüpi maastikel, kus oli püsiv veevarustus, kuid kliima võis olla ettearvamatu — perioodiliselt kuivemad ja niiskemad faasid. Fossiilid on leitud mitmetest Austraalia algkivist paikadest (nt Riversleigh ja Alcoota), kus nad elasid koos teiste miotseeni ja pliotseeni loomadega, nagu erinevad marsuupiaalid ja roomajad. Nagu teised suured lendorjad, võis ka Dromornis mõjutada oma keskkonda — näiteks taimestiku struktuuri — ning olla olulise ökosüsteemi osa.

Taksonoomia ja sugulussuhted

Dromornis kuulub hiigellindude perekonda Dromornithidae. Kuigi väliselt meenutasid need linnud mõnevõrra suurte kahepaiksete linnuliikide nagu emud, on nad filogeneetiliselt tihedamalt seotud hanedega ja teiste Austraalasia anseriformsete sugulastega. Dromornithidae ajalugu seostub kontinentide geoloogilise arenguga — Gondwana lagunemisel ja Hiljem mesosoikumi ning sellele järgnenud aegade töös tekkinud isolatsiooniga.

Levik ja ajalooline kontekst

Austraalia viimased laiad ühendused teiste mandritega, näiteks Antarktikaga, katkesid umbes 40 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast alates arenesid Austraalia (Austraalia ja Uus-Guinea) loomastik suhteliselt isoleeritult, kuigi aeg-ajalt rändasid sinna liigid ka Aasiast ja mujalt — nii jõudsid sinna uued liigid, mis mõjutasid kohalike faunade kujunemist.

Fossiilid, avastused ja väljasuremine

Fossiilsete leidude hulk ja säilivus on võimaldanud teadlastel rekonstruerida Dromornis eluviisi ja ajalugu, kuid paljude detailide osas jääb ka ebakindlus. Perekond Dromornithidae püsis Austraalias erinevatel ajaperioodidel; mõned selle sugulased elasid kuni kvaternaari kesk- ja hilisosas, kuid perekonna mõned liikmed jäid juba varem välja surema. Oluline on rõhutada, et kuigi mõni dromornitid võis eksisteerida suhteliselt hiljuti, siis perekond Dromornis ise oli oma ajas varem — seetõttu ei kohtunud varased inimesed just nende liikidega.

Kokkuvõte

• Dromornis oli massiivne, lennuvõimetu lind Austraaliast, tuntud oma suure noka ja robustse keha poolest.
• Perekond elas peamiselt miotseeni lõpust kuni pliotseeni alguseni; mõned sugulased püsisid kauem.
• Toitumise osas on jätkuv teaduslik diskussioon: noka järjepidev tugevus viitab nii taimede lõikamisele kui ka võimalusele, et mõningad liigid olid osaliselt omnivoorid.
• Taksonoomiliselt olid dromornitid tihedalt seotud hanedega, kuigi nende välimus meenutas mõnele vaatlejale emusid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Dromornis?

K: Kui suur oli Dromornis stirtoni?

K: Milline nägi ta välja?

K: Millises keskkonnas nad elasid?

K: Millal nad eksisteerisid?

K: Kuidas sai Austraalias teistest mandritest isoleeritud?

K: Milline eluviis oli Dromornis?

Otsing