Dugong (Dugong dugon) — mererohu sööja ehk merelehm

Dugong (Dugong dugon) — merelehm, mererohu sööja: eluviis, levik, suurus, kaitseolukord ja huvitavad faktid Austraalia ning India ja Vaikse ookeani rannikelt.

Dugong, Dugong dugon, on suur imetajatest, kes elab kogu oma elu meres.

Mõnikord nimetatakse neid ka "merelehmadeks", sest nad söövad suures koguses mererohu. Nad elavad soojades, madalates piirkondades, kus kasvab merehein. Sellesse piirkonda kuulub Austraalia põhjarannik ning teised India ookeani ja Vaikse ookeani riigid.

Dugongid on tihedamalt seotud elevantidega kui teiste mereelukatega. Nende lähim vees elavate sugulaste hulka kuulub merilõhe, mis on Ameerikas ja Lääne-Aafrikas elav mageveeliik.

Dugong võib kasvada umbes 3 m pikkuseks ja kaaluda kuni 400 kg. Nad tulevad pinnale ainult hingata ja erinevalt hüljestest ei tule nad kunagi maismaale. Dugongilapsi nimetatakse vasikaks. Ta joob ema piima kuni umbes kaheaastaseks saamiseni. Täiskasvanud vanuseni jõuab dugong 9-17 aasta vanusena. Dugong võib elada kuni 70 aastat. Nad on halli kuni pruuni värvi. Neil on valaste sarnane sabasaba ja uimedega ripsmed. Neil ei ole seljauime nagu haidel. Neil on lai lame nina, väikesed silmad ja väikesed kõrvad.

Dugong on rändloom, kuid väga aeglaselt liikuv. James Cooki ülikooli uuringud näitasid, et kuigi paljud dugongid läbisid vähem kui 15 km, läksid mõned neist koguni 560 km kaugusele. Teadlased usuvad, et dugongid liiguvad pikki vahemaid mitmel põhjusel. Nad võivad otsida toitu, sest tsüklonid või üleujutused võivad mõjutada merepõllu. Isased võivad järgida emasloomi või otsida oma territooriumi. Kui vesi muutub külmaks, alla 17 kraadi, liiguvad nad soojematesse piirkondadesse.

Nende suuruse tõttu ründavad dugonge vaid haid, soolveekrokodill ja tapja vaalad.

Liik ja taksonoomia

Dugong (Dugong dugon) kuulub selgroogsete klassi imetajate hulka ja eraldi perekonda Dugongidae. Nad kuuluvad imetajate tellimusse Sirenia, kuhu kuuluvad ka mandrist ja magevetest elavad sugulased (manateed). Sireniad on ainukesed täielikult vees elavad imetajad, kes toituvad peamiselt taimsetest allikatest.

Välimus ja kohastumused

Dugongidel on lamedam ja alla kumerdatud nina kui manateedel — see on kohastunud põhja nuusutamiseks ja mererohu toomiseks suusse. Esikäpad on uimedeks muundunud ja neid kasutatakse liikumisel, toidu kaevamisel ja keha hooldamisel. Isastel võib ülehamba tagaosa välja paisata poolikas kasvavaid kihvilaadseid hambaid (tuskid), mis on migreerumise ja paaritumiskäitumisega seotud.

Toitumine ja söömisviis

Dugongid toituvad peamiselt mererohust (seagrass). Nad sõeluvad merepõhja, kasutades tugevat ülahuult ja ninaotsa mererohu juurte leidmiseks ning pööravad tihti merelohu välja kaevamise tõttu pinnast ja sademeid. Ühegi dugongi toitumine võib igapäevaselt nõuda suures koguses taimestikku — see sõltub isendi suurusest ja mererohu toiteväärtusest.

Paljunemine ja eluiga

Rasedusaeg on tavaliselt 13–15 kuud. Emane sünnitab ühe vasika (harva kaks). Emased võivad sünnituste vahel hoida mitmeaastast intervalli — tavaliselt 2–7 aastat. Vastsündinud vasikas jääb emaga ligi kaks aastat, kuni see võõrutatakse. Täiskasvanuikka jõudmiseks kulub dugongidel tavaliselt 9–17 aastat. Hea elutingimuse korral võivad nad elada kuni 60–70 aastat.

Käitumine ja liikumine

Dugongid on enamasti aeglased ja rahulikud; nad ujuvad madalates veekogudes ja tõusevad pinnale hingamiseks. Tavaliselt tegutsevad üksikult või väikestes rühmades, kuid tormi- või toiduotsingute ajaks võivad koguneda suuremad kooslused. Nad hingavad sageli iga mõne minuti järel, kuid suudavad vees püsida ka mitu minutit järjest all — olenevalt tegevusest ja stressitasemest.

Levine ja levik

Dugongide leviala hõlmab troopilisi ja subtroopilisi rannikualasid India ookeanist kuni Vaikse ookeani lääneosani. Nad esinevad Lähis-Idast (nt Pärsia laht), Punase mere, India ookeani ja Austraalia põhjarannikuni ning edela- Vaikse ookeani saarteni.

Ohud ja kaitsestatus

• Põhiohtudeks on mererohu elupaikade hävitamine ja kahjustamine (maakasutuse muutused, veereostus, trammelõngad ja ankurdused), mis vähendab toidu kättesaadavust.
• Inimtegevusest põhjustatud hukkumisi esineb laevade kokkupõrgete, kalavõrkudesse takerdumise ja sihtotstarbelise jahti tõttu.
• Kliimamuutused, merevee soojenemine ning sagedasemad ja intensiivsemad tormid võivad vähendada mererohu katvust ja taastumise võimet.

IUCN nimetas dugongi (seisund võib ajas muutuda) ja mitmetes riikides kehtivad kaitsemeetmed. Konservatsioonipüüded keskenduvad mererohu kaitsele, ohututest laevandustavadest teavitamisele, kalapüügi vahendite reguleerimisele ja kogukondliku kaitsetegevuse toetamisele.

Suhted inimestega ja kultuuriline tähendus

Mõnes piirkonnas on dugongil suur kultuuriline tähtsus: kohalikud kalurid ja rannikukogukonnad tunnevad neid ja mõnel pool on olemas keeld neid jahtida. Samas esineb ka piirkondi, kus dugongi liha või teisi osasid on ajalooliselt kasutatud toiduks ja töötlemiseks. Teadusuuringud ja looduskaitseprogrammide edukas koostöö kohalike elanikega on olnud olulised liikide kaitses.

Huvitavad faktid

• Dugongid on ainukesed imetajad, kes toituvad peaaegu täielikult mererohust.
• Kuigi nad elavad täielikult vees, on nende lähisugulased maismaale suunatud — imetajate hulgas jagavad nad kaugemat sugulust elevantidega.
• Neid on raske märgata, sest nad on vaiksed, liiguvad aeglaselt ja veepinnal nähtavad hingamisjäljed on peened.

Kokkuvõtlikult on dugong tipptasemel mererohu ökosüsteemi osa ning nende säilimine sõltub rannikualade tervisest, inimtegevuse mõistlikust juhtimisest ja rahvusvahelisest koostööst. Kaitse- ja teadustöö aitavad paremini mõista nende käitumist, levikut ja vajadusi, et tagada nende jätkusuutlikkus ka tulevikus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on dugong?

K: Kus elavad dugongid?

K: Kui suureks võib dugong kasvada?

K: Kuidas nimetatakse dugongilapsi?

K: Kui kaua kulub dugongil aega, et saavutada täiskasvanu suurus?

K: Kui kaua võib dugong elada?

K: Millised loomad ründavad dugonge?

Otsing