Dsungaripterus ("Junggari basseini tiib") oli suur varase kriidi pterosauria, kelle tiivaulatus ulatus kuni umbes 3 meetrini. Teda iseloomustas ebatavaline luine harja, mis kulges mööda nina ülaosa, ning pikad, kitsad ja ülespoole kaardunud lõuad, mille otsad olid teravad. Need omadused andsid looma suisa lendava pintseti sarnase välimuse ja on tõlgendatud nii aerodünaamilise, st lennus tasakaalu abistava osana (roolidena) kui ka võimalikke sekundaarseid sugutunnusena.
Anatoomia ja kehaehitus
Dsungaripteruse pea ja kael olid kokku peaaegu meetri pikkused, moodustades tugeva ja selgelt eristatava rostri. Lõualuude esiosas puudusid hambad – see hambutühi osa oli kõverate lõualuudega kokku sobitudes tõenäoliselt kohandunud koorikloomade või maailma eemaldamisele kivide ja liiva vahelt. Lõualuu tagaküljel asusid madalad, lamedad ja tugevalt kulunud hambad, mis sobisid hästi kõvade koorikute purustamiseks (durophagia).
Toitumine ja toitumisviis
Dsungaripteruse hammastik ja lõualuude kuju viitavad spetsialiseerunud toitumisstrateegiale. Hambutud esiosad võisid toimida sarnaselt pintsettidele: loom võis eraldada ja välja võtta väiksemaid saakloomi, näiteks karpide ja muid koorikloomi, kivide pragudest või madalatest liivarannikutest ja mudasest põhjast. Tagumised lamedad hambad aitasid koorikuid purustada. Hambakulumise mustrid fossiilidel toetavad ideed koorikloomade söömise ja kõvade dieeditermede kasutamise kohta.
Elupaik ja käitumine
Fossiilid leiti peamiselt Junggarist (Dzungaria) Xinjiangi piirkonnast Hiinast, millest tuleneb ka perekonnanimi. Dsungaripterus elas tõenäoliselt rannikualadel, lahe- ja suudmealadel, madalates veekogudes ning kivistel rannikutel, kus oli ligipääs molluskitele ja teistele kõvakoelistele saakloomadele. Tõenäoliselt oli ta osav nii lendamisel kui ka maismaal kõndimisel: pterosauriad olid neljajalgselt maapinnal liikudes stabiilsed ja suutsid otsida toitu rannaäärsetest aladest.
Päritolu ja paleontoloogiline väärtus
Dsungaripterus kuulub perekonda Dsungaripteridae ning on üks paremini uuritud pterosauridest oma eripärase rostri ja lõualuustruktuuri tõttu. Ta elutses varases kriidiajastus (Lower Cretaceous) ja tema unikaalsed anatoomilised tunnused aitavad teadlastel mõista erinevaid toitumisstrateegiaid ja ökoloogilisi niše pterosauride seas. Fossiilid ja nende detailsed uurimused – sealhulgas hambakulumise ja rostrumi mikroskoopiline analüüs – annavad tõendeid selle kohta, kuidas Dsungaripterus kohanes spetsiifilise durofagilise (kõvakoore purustava) eluviisiga.
Kokkuvõte: Dsungaripterus oli varase kriidi suur pterosaur, kelle eriline luuline ninaharja ja pintsetilaadsed lõuad ning tagumise lõualuu lamedad hambad näitavad kohastumist kivistel ja liivarannikutel elavate koorikloomade otsimisele ja purustamisele. Tema anatoomia viitab nii osavale lendurile kui ka maismaal toituvaks leidijaks, mille käitumisest annavad aimu nii luustiku kui ka hammaste kulumismustrid.
