Sekundaarsed sugutunnused: määratlus ja näited inimestel ja loomadel

Sekundaarsed sugutunnused on tunnused, mille abil on võimalik liigi sugu eristada. Need ei ole otseselt seotud paljunemisega (st nad ei ole suguelundid ega gonadid), vaid tekivad tavaliselt puberteedi järel ja on sageli seotud hormoonide mõjuga.

Mida mõistetakse sekundaarsete sugutunnuste all?

Sekundaarsed sugutunnused on anatoomilised või käitumuslikud tunnused, mis eristavad emast ja isast sama liigi juures, kuid ei osale otseselt sugurakkude tootmises. Näiteks palju erksavärvilisi suli või sarvekujulisi moodustisi, hääletoonid, karvakasv või keha proportsioonid. Need tunnused kujunevad välja peamiselt suguhormonide (nt testosterooni ja östrogeeni) mõjul ja neid seletatakse sageli seksuaalse valikuga — kaaslaste valikuga või konkurentidega võitlemisega.

Näited inimestel

Tuntud sekundaarsed soolised tunnused inimestel hõlmavad:

Isastel: sügavam hääl, näokarvad (vuntsid ja habe), tugevam ja mehelikum kehaehitus (laiem õlavöö), suurem lihasmass — kõik need kujunevad peamiselt testosterooni mõjul.
Naistel: tavapäraselt pehmemad näojooned, kõrgem ja pehmem hääl, väiksem näo- ja kehakarv, üldiselt suurem keha rasvaprotsent ning tavaliselt pikemaks ja kiiremini kasvav peanaha juuksepikkus. Paljudel naistel on ka laiemad puusad, mis on seotud sünnitamisega.

Paljud neist tunnustest mõjutavad näod ja havaidavat välimust ning seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kaaslasi valivad.

Oluline täpsustus: mõningaid tunnuseid, nagu laiemad puusad või vaagna eripärad, võib pidada nii sekundaarseteks sugutunnusteks kui ka funktsionaalseteks anatoomilisteks erinevusteks, kuna need on otseselt seotud sünnitamisega. Tavapärane bioloogiline eristus on see, et primaarseteks sugutunnusteks loetakse suguelundeid ja gonadeid, sekundaarseteks aga kõik muud sooerinevused, mis kujunevad puberteedieas.

Rinnad on inimestel olulised piima tootmiseks (laktatsiooniks), mis on primaarne funktsioon; samas on inimeste rinnad teiste imetajatega võrreldes proportsionaalselt suuremad ja neid on tõlgendatud ka sekundaarsete siginaalide rollis — nii bioloogilises kui kultuurilises tähenduses.

Näited loomariigist

Sekundaarsed sugutunnused on väga mitmekesised. Näited:

Isaslindudel on sageli palju värvilisemad suled, samas kui emaslinnud võivad olla rohkem maskeeritud — see aitab isastel püüda emaste tähelepanu ja emastel varjuda pesitsemise ajal.
Metskitsedel ja hirvedel on sarved (mõnikord ainult isastel), mida kasutatakse võitluses teiste isastega ja signaaliks.
Lõvide maned (meeste uhke karv), elevantide kihvad, suured sarved või lõualuuhambad mõnel liigil — kõik on seotud intraseksuaalse konkurentsi või interseksuaalse valikuga.
Mõnel putukal ja kalal on spetsiifilised värvid, laiendatud suled, keerulised tantsud või laulud, mis meelitavad vastassoost isendeid.

Mehhanismid ja evolutsioon

Sekundaarsed sugutunnused kujunevad tavaliselt läbi kaks peamist mehhanismi:

Intraseksuaalne konkurents — võitlus või ähvardus teiste sama soo isenditega (näiteks sarved või suur mass).
Interseksuaalne valik (kaaslaste valik) — omadused, mis meeldivad vastassoole ja suurendavad tõenäosust paaritumiseks (näiteks erksad suled, laul või kehakujundus).

Paljudel juhtudel on need tunnused "ausad signaalid" organismi seisundist või geneetilisest sobivusest. Samas on ka kulusid (näiteks suure erksavärvilise sulestiku tõttu kiskjate tähelepanu risk), mis tähendab, et need tunnused kujunevad evolutsioonilises tasakaalus kasu ja kulu vahel.

Areng ja hormoonid

Sekundaarsed sugutunnused arenevad sageli puberteedi ajal suguhormoonide (nt testosterooni, androgeenide ja östrogeenide) mõjul. Hormonaalsed kõrvalekalded või meditsiinilised seisundid võivad mõjutada nende tunnuste kujunemist — näiteks hormonaalse ravi mõju, hüpo- või hüpergonadism, või interseksuaalsed seisundid, kus sooomadused ei ole tüüpiliselt "meessoo" ega "naissoo".

Variatsioon ja erandid

Oluline on rõhutada, et sekundaarsed sugutunnused on liigi- ja indiviiditi väga varieeruvad. Mõnel inimesel või loomaliigil võivad tunnused kattuda või olla vähem väljendunud. Bioloogias ei ole alati ranget binaarsust: olemas on astmed ja suur varieeruvus, ning kultuurilised tõlgendused mõjutavad seda, kuidas me neid tunnuseid hindame ja tähistame.

Kokkuvõte

Sekundaarsed sugutunnused on mitmekesine ja evolutsiooniliselt tähtis nähtus, mis hõlmab nii anatoomilisi kui käitumuslikke omadusi. Need tekivad peamiselt puberteedi ajal hormoonide mõjul ja mängivad suurt rolli paaritumisstrateegiates, konkurentsis ja liigiomases kommunikatsioonis. Samas tuleb meeles pidada nende mitmekesisust ja mõningast ebakindlust selles, mis täpselt on "primaarne" ja mis "sekundaarne" — mõnes kontekstis, nt sünnitamisega seotud puusade puhul, võivad eristused olla käestlast.

Paabulind näitab oma sulgi. Selle isase sulestik meelitab emasloomi ja seda võib kasutada teiste loomade peletamiseks.

Paar pardid. Vasakpoolne (pruuni peaga) on emane. See on veidi väiksem ja maskeeritud. Paremal olev isas on kergesti märgatav; tema värvus ja suurus on sekundaarsed sugutunnused. Need aitavad tal emasloomadega paarituda.

Evolutsioonilised ideed

Charles Darwin arvas, et seksuaalne valik ehk liigisisene konkurents partnerite pärast seletab paljusid sugude vahelisi erinevusi. Käitumine, näiteks isaste ja isaste vaheline võitlus ja isaste valimine emaste poolt, on omamoodi sekundaarne sootunnus. Paljudel "kaunistustel", nagu heledam sulestik, värvus ja muud tunnused, ei ole muud otsest funktsiooni kui parandada isase võimalusi, et emased valiksid teda sigimiseks. Relvad, näiteks sarved, võivad olla nii kaitseks kiskjate vastu kui ka staatuse sümboliks, mis reklaamib tervist ja sobivust.

Seotud leheküljed

Sooline dimorfism
Sooline valik
Seksuaalne paljunemine

Küsimused ja vastused

K: Mis on sekundaarsed sootunnused?

V: Sekundaarsed sugutunnused on tunnused, mis aitavad eristada liigi sugusid ja mis ei ole otseselt seotud suguelunditega.

K: Millised on mõned tuntud sekundaarsed sugutunnused meestel ja naistel?

V: Tuntud sekundaarsed sugutunnused meestel on madal häälekõrgus, näokarvad, lihaseline kehaehitus, laiemad õlad, raskemad luud, suuremad käed ja jalad ning suurem pikkus. Naiste puhul on tavaliselt nimetatud omadusteks väljapaistvamad rinnad, huuled, silmad, pikad/kiiresti kasvavad juuksed, näokarvade puudumine, laiemad puusad, suurem rasvkude ja kõrgem häälekõrgus.

K: Kuidas mõjutavad sekundaarsed sootunnused atraktiivsust?

V: Sekundaarsed sugutunnused võivad mõjutada atraktiivsust, sest need võivad olla reproduktiivse sobivuse ja bioloogiliste tunnuste näitajad, mida potentsiaalsed partnerid võivad eelistada.

K: Miks on naistel laiemad puusad?

V: Naistel on laiemad puusad, sest nad peavad sünnitama. Naise vaagna kolme luude vaheline ruum on koht, kus sünnivad lapsed, seega mida laiemad on puusad, seda lihtsam on sünnitada.

K: Kas laiemaid puusasid peetakse sekundaarseks sootunnuseks?

V: On kaheldav, kas laiemad puusad on sekundaarne tunnus, välja arvatud juhul, kui laius võib aidata kaaslasi ligi meelitada.

K: Miks on rinnad olulised?

V: Rinnad on inimestel olulised, sest nad on imikutele toiduallikaks.

K: Kas rindadel on peale imikute toitmise ka mõni muu eesmärk?

V: Inimestel on rinnad proportsionaalselt teiste imetajatega palju suuremad ja need on isaste ligitõmbamiseks.