Silerinnalised (Struthioniformes) – ratited: määratlus ja tuntud liigid

Silerinnalised (Struthioniformes) — ratited: määratlus, ajalugu ja tuntud liigid. Saa ülevaade lennuvõimetutest suurtest lindudest, nagu moad ja elevandilinnud, ning nende eripäradest.

Silerinnalised on keskmise suurusega kuni suurte lindude rühm, millest enamik on lennuvõimetud. Enamik neist, sealhulgas suurimad (moad ja elevandilinnud), on nüüdseks välja surnud.

Erinevalt teistest lennuvõimetutest lindudest ei ole silerinnalistel lindudel rinnal kiil. Lendaval linnul ankurdab rinnaluu tiiblihaseid.

Enamikul endise superkontinendi Gondwana osadest on või oli kuni üsna hiljutise minevikuni rotiite. Nende lähimad elavad sugulased on Lõuna-Ameerika tinamousid.

Siin kasutatav klassifikatsioon hõlmab kõiki silerinnaliste sugukonda Struthioniformes kuuluvaid silerinnalisi, kuid mitte tinamous'e. See võib tulevikus muutuda.

Määratlus ja tunnused

Silerinnalised ehk ratited on üldjoontes iseloomulikud järgmiste tunnustega:

• Suured kuni väga suured kehad ja enamasti lennuvõimetus (tugev lihaskond, aga kiilu puudumine rinnal);
• Rõhutatud jooksujärjekord — tugevad jalad, pikkud luud ja vähendunud tiivad;
• Sulestik tihedam ja sageli karvakujuline, mitte lennuks sobivaks labadega tiibadesse organiseeritud;
• Suurte munade munemine (mõned liigid munesid erakordselt suuri mune — eriti elevandilinnud);
• Paljud liigid näitavad erihooldust poegade suhtes: näiteks isaste haudumine või poegade kaitsmine on tavaline mõnel liigil.

Levik ja elupaik

Traditsiooniliselt on ratited seotud Lõuna-poolkera Gondwana jäänustega: Aafrika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Uus-Meremaa ja Madagaskar. Tänapäeval leidub elusolenditest vaid mõningaid liine — näiteks Struthio (strausid) Aafrikas ning Austraalia ja Uus-Guinea metsades emud ja kasuaalid. Paljud teised suuremad rühmad (moad, elevandilinnud) on inimtegevuse ja kliimamuutuste tagajärjel välja surnud.

Tuntud elus ja välja surnud liigid

Alljärgnevalt mõned tuntumad rühmad ja liigid, mida sageli ratitedena käsitletakse (liikide teaduslikud nimed on näidatud lühidalt):

• Strausid (Struthio) — suured Aafrika linnud, üks väheseid tänapäeval laialt levinud ratiteid;
• Rhead (Rhea) — Lõuna-Ameerika jooksulinnud;
• Emu (Dromaius novaehollandiae) — suur Austraalia lind;
• Kasuaalid ja kasuarid (Casuarius jt) — metsased, tugevad ja mõnikord ohtlikud Austraalia ja Uus-Guinea linnud;
• Kiwid (Apteryx) — Uus-Meremaa väikesed, öised ja lennuvõimetud linnud;
• Moad (moad) — Suurest Uus-Meremaast välja surnud, mitmesuguseid liike (väga suured või keskmise suurusega), olid inimese saabumise järel väljasuremise ohvrid;
• Elevandilinnud (elevandilinnud) — varem Madagaskaril elanud äärmiselt suured linnud, samuti inimtegevuse tõttu välja surnud.

Taksonoomia ja evolutsioon

Ratited on olnud taksonoomiliselt keerukas rühm. Klassikaline jaotus eristas kõik lennuvõimetud suured linnud ühisesse üksusesse, kuid viimaste aastakümnete molekulaarsed uurimused on näidanud, et see grupp on osaliselt parafüleetiline: mitmed lennuvõimetud rühmad on tekkinud sõltumatult ning tinamous kuuluvad geneetiliselt lähemalt samasse laasmõttega klinti. Seetõttu on teadlaste seas arutlus õige taksonoomia üle jätkuvalt käimas ja klassifikatsioon võib muutuda, nagu artikli alguses mainitud.

Ökoloogia ja käitumine

Silerinnalised on enamasti valdavalt taimtoidulised või segatoidulised, mõnel liigil on aga ka loomsem dieet. Paljude käitumistingimused on seotud kiire jooksuga rünnaku või põgenemisega, mõned liigid elavad avatud rohumaadel, teised tihedates metsades (näiteks kasuaalid ja kiwid). Paljudel ratitetel on eriline pesitsemiskäitumine: näiteks on isastel mõnel liigil (rhead, emud) peamine hauduja ja poegade hooldaja.

Kaitse ja inimese mõju

Inimtegevus on olnud määrav paljude ratite rühmade puhul: hajutamine, jahipidamine, elupaikade hävitamine ja võõrliikide sissetung viis mitmed suuremad liigid väljasuremiseni (nt moad, elevandilinnud). Tänapäeval on mõned allesjäänud liigid ohustatud või kaitse all (nt kiwid), samas on strausid ja emusid peetud ka põlluseltslaste poolt ja nendest on arenenud tööstuslikud pidamissuunad (strausifarmid).

Kokkuvõte

Silerinnalised on huvitav ja mitmekesine lindude rühm, kelle laialdane evolutsiooniline ajalugu peegeldab Gondwana lagunemise ja inimese mõju kombinatsiooni. Kuigi mõningaid ikonilisi rühmi on väljasuremise tõttu kaotatud, annavad allesjäänud liigid väärtuslikku teavet evolutsiooni, ökoloogia ja käitumise kohta ning vajavad kaitset ja uuringuid, et säilitada nende mitmekesisus.

Evolutsioon ja süstemaatika

Kunagi arvati, et silerinnalised rotiidid olid kõik üks monofüleetiline rühm, mis arenesid koos Gondwanas ülemisel kriidiajal. Seejärel arenesid nad Gondwana jagunemisel eraldi ja osad triivisid lahku. Osadest said tänapäeva lõunapoolsed mandrid, lisaks Aafrika ja India subkontinent.

Kaasaegne geenianalüüs on aga sellega vastuolus. DNA-analüüs näitab, et silerinnalised rotiidid erinesid teineteisest liiga hiljuti, et jagada ühist gondvaani esivanemat. Siiski näitavad kõik analüüsid, et rheas (Lõuna-Ameerika) ja elusad austraalia/ookeanilised rotiidid on monofüleetilised.

Hiljutine kahekümne tuumageeni analüüs viitab sellele, et lennuvõimelised tinamousid koonduvad rotiitide sugukonda. Timamiidid on austraalia-vaikse ookeani rotiitide sõsarrühm.

Kui see on nii, siis teeb see "rotiidid" tervikuna pigem parafületiliseks kui monofületiliseks. Kuna tinamousid on nõrgalt lendavad, tekitab see huvitavaid küsimusi selle rühma lennuvõimetuse evolutsiooni kohta. Kui timamousid on rotiitide sugukonna sees, siis on rotiitidel lennuvõimetus arenenud vähemalt kolm korda. Alternatiivseks seletuseks oleks lendamise taasevolutsioon tinamousidel, kuid sellele ei ole lindude evolutsioonis pretsedenti, samas kui lendamise kadumine on tavaline.

Kiivi, struusi ja Dinornis'e võrdlus, igaüks oma munaga.

Otsing