Kassuaar

Kasvaari liigid

Kasvaari liike on kolm:

• Lõuna-Kassuaar, Casuarius casuarius, kes elab Austraalias ja Uus-Guineas.
• Põhja-kassuaar, Casuarius unappendiculatus, kes elab Uus-Guineas ja Uus-Britannias. Seda kutsutakse ka üksikelg-kassuaariks, kuld(en)-kaelakassuaariks või Blythi kassuaariks.
• Uus-Guineas elav kääbuskassuaar, Casuarius bennetti. Ta kaalub kuni 25 kg ja võib kasvada kuni 1 m kõrgeks. Seda kutsutakse ka Bennett'i kassvaariks, mägikassvaariks või Moorukiks.

Kirjeldus

Lõunakassuaar on maailma suurim metsalind ja teine kõige raskem lind maailmas pärast struusi. Ta on kolmandal kohal pärast struusi ja emu. Emased on suuremad ja erksama värvusega. Täiskasvanud lõunapoolsed kassuaarid on 1,5 m kuni 1,8 m pikkused. Mõned emased võivad saada kuni 2 m pikkuseks ja kaaluvad umbes 70 kg. Neil ei ole kaelal sulgi. Kaelad on erksavärvilised, punased, sinised, lillad ja kollased. Lõunakassuaaril on kaks vatsi, lahtine nahk, mis ripub nende kaelast alla. Põhjakassuaaril on üks vatipael. Kääbus-kassuaaril ei ole vatikaid.

Kassuaaridel on mõlemal jalal kolm varvast. Igaühel neist on terav küünis. Keskmisel varbal on 120 mm pikkune tiguküünla moodi küünis. Kuna kassvaar võib lüüa, on see küünis väga ohtlik ja võib vaenlastele haiget teha või neid tappa. Teadlased usuvad, et nad suudavad joosta kuni 50 km/h (31 mph). Nad suudavad hüpata kuni 1,5 m (5 jalga) ja nad oskavad ujuda. On teatatud, et kassuaarid on rünnanud inimesi ja loomi. Aprillis 1926 tappis kassuaar Queenslandi osariigis Mossmani lähedal 16-aastase poisi.

Kasvaari tiivad on väikesed ja ei ole lennusuled. Nad ei ole kohandatud lendamiseks.

Aretus

Emased munevad korraga kolm kuni kaheksa suurt, kahvaturohelist sinist muna. Need suured munad on umbes 90 mm (4 tolli) x 140 mm (6 tolli) suurused ja kaaluvad umbes 600 grammi. Straussi ja emu munad on suuremad. Isane istub munadel kaks kuud, kuni need kooruvad. Seejärel hoolitseb ta üheksa kuud pruunide triibudega tibude eest. Emane paaritub igal aastal kahe või kolme isasega. Healesville'i kaitsealal elas üks kasvaar 61 aastat.

Kasvaari muna.


Kassuaari tibu

Kaska

Kõigil kolmel kasvaariliigil on pea peal sarvesarnane kiiver, mida nimetatakse kaskiks. See on keratiinist nahk (nagu sõrmeküüs), mis on kaetud kõvast, kuid vahtmaterjalist sisemusega. Seda materjali saab painutada ja pigistada, kuid see läheb tagasi oma õigesse vormi. Nimetus kassuaar tuleb kahest paapuakeelsest sõnast, mis tähendab "sarvedega pea". Kaskuuri põhjus on teadmata. On mitmeid erinevaid ideid, näiteks:

• Sellel võib olla seksuaalne eesmärk, kuna naistel on suurem kask.
• Seda võib kasutada paksu metsa läbimiseks,
• See võib olla relv teiste kassuaaride vastu võitlemiseks...
• See võib olla abivahend leheprahi eemale lükkamiseks toidu otsimisel.
• See võib hoida kasvaari kolju ohutuna, kui nad põrkavad vastu puud.

Bioloog Andrew Mack on vaadelnud kassuaare ja ei nõustu paljude nende ideedega. Ta arvab, et kaskad mängivad rolli selles, kuidas kasvaarid kuulevad helisid või kuidas nad hääli teevad. Ta avastas, et kääbus-kassuaar ja lõunakassuaar teevad väga madalat häält. See on kõige madalam teadaolev linnuhääl, nagu "pauk", mida inimesed vaid napilt kuulevad. Lõunakassuaari heli mõõdeti 32 hertsini ja kääbuskassuaari veel madalamal, vaid 23 hertsini. Linnud elavad üksinda, nad ei ela rühmades, nii et "paukhääl" võib olla lindude viis suhelda (rääkida) üle pika vahemaa tihedas vihmametsas. Teadlased arvavad, et selline kõnelemisviis võib olla see, kuidas dinosaurused omavahel suhtlesid.

Dieet

Nende põhitoit on puuviljad, kuid nad söövad ka muid asju, näiteks tigusid, seeni, sõnajalgu ja lilli. Nad on olulised, sest nad levitavad taime- ja puuviljaseemneid läbi metsa. Iga kassvaar elab teadaolevalt kuni 700 hektari suurusel alal, seega kannavad nad seemneid kaugele. Vähemalt 70 vihmametsapuud vajavad oma seemnete levitamiseks kasvaari. Nende seemned on teiste vihmametsade loomade jaoks liiga suured, et neid transportida. 21 taime seemned peavad olema söödud ja läbima kasvaari, muidu need ei kasva. Mõned seemned on kõigile teistele loomadele mürgised; ainult kasvaar võib neid süüa. Teadlased on välja arvutanud, et umbes 150 vihmametsa taime vajab kasvaari.

Kassuaaride väljaheited, milles on näha kõik seemned.

Ohustatud liigid

Lõuna-Kassuaar on nüüdseks Austraalias ohustatud. Teadlased arvavad, et Austraalias on alles vaid 1200 kuni 1500 kasvaari. Paljud metsakohad, kus neile meeldib elada, on raiutud põllumajanduse ja muu arengu jaoks. On välja arvutatud, et 75% vihmametsadest, kus kasvaarid varem elasid, on Austraalias maha raiutud. Kui tsüklon Larry 2006. aastal Mission Beachi piirkonda tabas, hävitati suur osa kasvaaride metsast. Arvatakse, et torm tappis 18% lindudest. Loomad, nagu metssead, koerad ja kassid, on muutunud lindudele suureks ohuks. Suurt ohtu lindudele kujutavad endast ka mootorsõidukid. Teadlased ütlevad, et 70 % teadaolevatest kassuaaride surmadest Mission Beachil, Queenslandis, olid linnud, kes tapeti, kui nad üritasid ületada teid.

Uus-Guinea põhjapoolne kasvaar on ohustatud. Nad võivad kergesti muutuda ohustatud loomaks, kui nende kaitseks ei tehta midagi. Teadlased ei tea, mitu lindu on olemas, kuid nad arvavad, et neid võib olla alles 2500-9999 põhjakassuaari.

Kassuaari päästmine

CSIRO uurib kasvaaride väljaheiteid, et näha, kas nad saavad nende DNA abil loendada, kui palju linde on veel alles. 2008. aastal peatas Austraalia valitsus vihmametsade maa kasutamise Mission Beachi majade ehitamiseks. Nad püüavad säilitada koridorid (kitsad metsaalad), et linnud saaksid turvaliselt liikuda vihmametsade vahel. Inimestel palutakse istutada oma maale uuesti metsapuid ja -taimi, et aidata neid koridore luua. Valitsus kaalub maa ostmist rohkemate koridoride rajamiseks. Teadlased selgitavad välja, millal ja kus kassuaarid teed ületavad. See tähendab rangeid piiranguid mootorsõidukite kiirusele, et kaitsta kasvaare, kes võivad üritada mõnda teed ületada. Praegu uuritakse plaane, kuidas ehitada kõrgendatud teid, et linnud saaksid nende alt läbi minna.

Paljud loomaaedad, näiteks Austraalia roomajate park Gosfordis, Airlie Beach Wildlife Park ja Denveri loomaaed üritavad kasvatada kassuaare. Loomaaedades elavad kassuaarid kuni 60 aastat. Esimene loomaaedades peetud kasvaar oli 1597. aastal Amsterdamis. See oli toodud kingituseks Püha Rooma keisrile Rudolf II-le.

Teemärgis kassuaaride kaitseks.

Kassuaarid kunstis ja muusikas

2007. aastal tegi Austraalia lauljatar Christine Anu albumi nimega Chrissy's Island Family. See on kogumik lastele mõeldud lauludest. Üks neist lauludest kannab nime Cassowary. See räägib Samust, Wakka Woo kassipoegadest. Lastele on olemas pildiraamat nimega Sisi ja kassuaar, mille autor on Arone Raymond Meeks. Selles on traditsioonilises aborigeenide stiilis joonistused, mis jutustavad unistuste aja sarnast lugu.

Inglise loodusteadlane ja kunstnik John Gould avaldas oma seitsmest raamatust koosnevas kogumikus "The Birds of Australia" joonistusi kassvaaridest. Need trükiti Londonis aastatel 1851-1869. Kassuaari joonistusi täiendas Henry Richter. Richteri akvarellmaal kasvaarist on muuseumis Melbourne'is, Victoria osariigis.

Muud suured linnud

• Elevandilind
• Aepyornis
• Hirmulinnud
• Phorusrhacos
• Brontornis
• Dromornis
• Gastornis (Diatryma)