Kassuaarid (Casuarius) on suured, lennuvõimetud linnud. Nad kuuluvad lennuvõimetute lindude rühma, mida nimetatakse jooksvikulinnudeks. Teiste rotiitide hulka kuuluvad ka strussi, emu, moa (nüüdseks välja surnud) ja väike kiivi.
Kassuaarid elavad Uus-Guinea ja Austraalia kirdeosa troopilistes vihmametsades. Nad on peamiselt häbelikud ja üksikult elavad linnud, kes eelistavad tihedat metsapõhja, kuid võivad liikuda ka servaaladel ja soodes. Kuigi nad tavaliselt väldivad inimesi, võivad kassuaarid end ohustatuna rünnata – see teeb nende tundmaõppimise ja käsitlemise keeruliseks.
Välimus ja eripärad
Kassuaaridel on massiivne keha, tugevad jalad ja väikesed tiibade taolised moodustised. Peal silmatorkav on kõvakatteline kuklaliivik või kaskaad (ingl. casque) — sarvjashallidest koest koosnev kühm kukla peal. Kaskaadi funktsioonid võivad hõlmata liikumisel metsas ette tungivaid oksasid eemale juhtimist, soojuse reguleerimist ja paaritumisnäitena toimimist. Kael ja nägu on sageli erkalt värvitud (punane, sinine), sulestik on enamasti must ning suured tagajalad lõpevad terava keskklõpsuga varbaga (sisemine varvas), mida kasutatakse nii koostööks kui ka kaitserelvaks.
Suurus
Kassuaarid on suured lindud: täiskasvanud võivad ulatuda umbes 1,5–1,8 meetri kõrguseks (mõnikord ka kõrgemaks) ja kaaluda kuni mitu kümneid kilosid sõltuvalt liigist ja isendist. Nad ei lenda, kuid on osavad jooksjad ja head ujujad.
Toitumine ja ökosüsteemi roll
Kassuaarid on valdavalt frugivoorid (puuviljade sööjad), kuid nad söövad ka lehti, seeni, väikseid selgroogseid ja mõnikord ka putukaid. Nad mängivad olulist rolli vihmametsade ökoloogias kui seemnete levitajad: suured seemned, mida paljud väiksemad loomad ei suuda levitada, satuvad läbi kassuaaride väljaheidete kaugetele metsaaladele ja aitavad seeläbi taimelevikut ja metsade taastumist.
Paljunemine
Paaritumisperioodil on isased ning emased käitumiselt konkurentsivõimelised: emased võivad olla agressiivsemad ja vaheldumisi mitu isast vallandada. Emane muneb tavaliselt paarist kuni paarikümne munani, kuid see varieerub liigiti; pärast munemist inkubeerib ja kasvatab poegi tavaliselt isane, kes kaitseb ja õpetab pojale esialgseid ellujäämisoskusi. Poegadel on suleline allapooleealune muster ja need on alguses iseseisvuse osas suhteliselt hästi varustatud.
Käitumine ja inimestevaheline kokkupuude
- Kassuaarid on tavaliselt üksikud ja territoriaalsed.
- Nad võivad anda hoiatuseks või hoida suhteliselt eemal inimestest, kuid rünnakutel kasutavad nad tugevad jalgu ja teravat sisemist varbalüüli — selline rünnak võib olla inimesele ohtlik.
- Nad on osavad ujujad ja võivad läbida liigitugevaid veekogusid.
Liigid
Huvitaval kombel kuulub perekonda Casuarius mitu liiki, nende hulgas tuntumad on näiteks Casuarius casuarius (lõunakassuaar), Casuarius bennetti (Bennetti kassuaar) ja Casuarius unappendiculatus (põhjakassuaar). Erinevad liigid elavad mõnevõrra erinevates piirkondades ja neil on varieeruv suurus ning värvused.
Kaitse ja ohud
Peamised ohud kassuaaridele on elupaikade hävitamine ja killustamine (metsade raadamine), kokkupõrked liiklustihedatel teedel, koerte rünnakud ning kohalik jahindus. Lisaks võib inimtegevuse tagajärjel väheneda nende toiduks olevate puuviljade kättesaadavus. Mõnel alal on kassuaaride arvukus kahanenud ja nad vajavad liikide kaitseks erimeetmeid, nagu elupaikade kaitse, teavitustöö ja liikluskorraldus kohati, kus esinevad suuremad kokkupõrked.
Kassuaaride rühma nimetatakse šokiks.
