Kassuaarid (Casuarius): lennuvõimeteta suurlinnud, elupaik ja käitumine
Kassuaarid (Casuarius) — lennuvõimetud suurlinnud Uus-Guinea ja Austraalia vihmametsades. Avastage nende elupaik, käitumine, ohud ja eripärased ellujäämisstrateegiad.
Kassuaarid (Casuarius) on suured, lennuvõimetud linnud. Nad kuuluvad lennuvõimetute lindude rühma, mida nimetatakse jooksvikulinnudeks. Teiste rotiitide hulka kuuluvad ka strussi, emu, moa (nüüdseks välja surnud) ja väike kiivi.
Kassuaarid elavad Uus-Guinea ja Austraalia kirdeosa troopilistes vihmametsades. Nad on peamiselt häbelikud ja üksikult elavad linnud, kes eelistavad tihedat metsapõhja, kuid võivad liikuda ka servaaladel ja soodes. Kuigi nad tavaliselt väldivad inimesi, võivad kassuaarid end ohustatuna rünnata – see teeb nende tundmaõppimise ja käsitlemise keeruliseks.
Välimus ja eripärad
Kassuaaridel on massiivne keha, tugevad jalad ja väikesed tiibade taolised moodustised. Peal silmatorkav on kõvakatteline kuklaliivik või kaskaad (ingl. casque) — sarvjashallidest koest koosnev kühm kukla peal. Kaskaadi funktsioonid võivad hõlmata liikumisel metsas ette tungivaid oksasid eemale juhtimist, soojuse reguleerimist ja paaritumisnäitena toimimist. Kael ja nägu on sageli erkalt värvitud (punane, sinine), sulestik on enamasti must ning suured tagajalad lõpevad terava keskklõpsuga varbaga (sisemine varvas), mida kasutatakse nii koostööks kui ka kaitserelvaks.
Suurus
Kassuaarid on suured lindud: täiskasvanud võivad ulatuda umbes 1,5–1,8 meetri kõrguseks (mõnikord ka kõrgemaks) ja kaaluda kuni mitu kümneid kilosid sõltuvalt liigist ja isendist. Nad ei lenda, kuid on osavad jooksjad ja head ujujad.
Toitumine ja ökosüsteemi roll
Kassuaarid on valdavalt frugivoorid (puuviljade sööjad), kuid nad söövad ka lehti, seeni, väikseid selgroogseid ja mõnikord ka putukaid. Nad mängivad olulist rolli vihmametsade ökoloogias kui seemnete levitajad: suured seemned, mida paljud väiksemad loomad ei suuda levitada, satuvad läbi kassuaaride väljaheidete kaugetele metsaaladele ja aitavad seeläbi taimelevikut ja metsade taastumist.
Paljunemine
Paaritumisperioodil on isased ning emased käitumiselt konkurentsivõimelised: emased võivad olla agressiivsemad ja vaheldumisi mitu isast vallandada. Emane muneb tavaliselt paarist kuni paarikümne munani, kuid see varieerub liigiti; pärast munemist inkubeerib ja kasvatab poegi tavaliselt isane, kes kaitseb ja õpetab pojale esialgseid ellujäämisoskusi. Poegadel on suleline allapooleealune muster ja need on alguses iseseisvuse osas suhteliselt hästi varustatud.
Käitumine ja inimestevaheline kokkupuude
- Kassuaarid on tavaliselt üksikud ja territoriaalsed.
- Nad võivad anda hoiatuseks või hoida suhteliselt eemal inimestest, kuid rünnakutel kasutavad nad tugevad jalgu ja teravat sisemist varbalüüli — selline rünnak võib olla inimesele ohtlik.
- Nad on osavad ujujad ja võivad läbida liigitugevaid veekogusid.
Liigid
Huvitaval kombel kuulub perekonda Casuarius mitu liiki, nende hulgas tuntumad on näiteks Casuarius casuarius (lõunakassuaar), Casuarius bennetti (Bennetti kassuaar) ja Casuarius unappendiculatus (põhjakassuaar). Erinevad liigid elavad mõnevõrra erinevates piirkondades ja neil on varieeruv suurus ning värvused.
Kaitse ja ohud
Peamised ohud kassuaaridele on elupaikade hävitamine ja killustamine (metsade raadamine), kokkupõrked liiklustihedatel teedel, koerte rünnakud ning kohalik jahindus. Lisaks võib inimtegevuse tagajärjel väheneda nende toiduks olevate puuviljade kättesaadavus. Mõnel alal on kassuaaride arvukus kahanenud ja nad vajavad liikide kaitseks erimeetmeid, nagu elupaikade kaitse, teavitustöö ja liikluskorraldus kohati, kus esinevad suuremad kokkupõrked.
Kassuaaride rühma nimetatakse šokiks.
Põhja-kassuaar.
Kus elab lõunapoolne kasvaar
Kus elab põhjapoolne kasvaar
Kus elab kääbuskassuaar
Lõuna-Kassuaaril on väga teravad küünised.
Detail kassvaari peast.
Kasvaari liigid
Kasvaari liike on kolm:
- Lõuna-Kassuaar, Casuarius casuarius, kes elab Austraalias ja Uus-Guineas.
- Põhja-kassuaar, Casuarius unappendiculatus, kes elab Uus-Guineas ja Uus-Britannias. Seda kutsutakse ka üksikelg-kassuaariks, kuld(en)-kaelakassuaariks või Blythi kassuaariks.
- Uus-Guineas elav kääbuskassuaar, Casuarius bennetti. Ta kaalub kuni 25 kg ja võib kasvada kuni 1 m kõrgeks. Seda kutsutakse ka Bennett'i kassvaariks, mägikassvaariks või Moorukiks.
Kirjeldus
Lõunakassuaar on maailma suurim metsalind ja teine kõige raskem lind maailmas pärast struusi. Ta on kolmandal kohal pärast struusi ja emu. Emased on suuremad ja erksama värvusega. Täiskasvanud lõunapoolsed kassuaarid on 1,5 m kuni 1,8 m pikkused. Mõned emased võivad saada kuni 2 m pikkuseks ja kaaluvad umbes 70 kg. Neil ei ole kaelal sulgi. Kaelad on erksavärvilised, punased, sinised, lillad ja kollased. Lõunakassuaaril on kaks vatsi, lahtine nahk, mis ripub nende kaelast alla. Põhjakassuaaril on üks vatipael. Kääbus-kassuaaril ei ole vatikaid.
Kassuaaridel on mõlemal jalal kolm varvast. Igaühel neist on terav küünis. Keskmisel varbal on 120 mm pikkune tiguküünla moodi küünis. Kuna kassvaar võib lüüa, on see küünis väga ohtlik ja võib vaenlastele haiget teha või neid tappa. Teadlased usuvad, et nad suudavad joosta kuni 50 km/h (31 mph). Nad suudavad hüpata kuni 1,5 m (5 jalga) ja nad oskavad ujuda. On teatatud, et kassuaarid on rünnanud inimesi ja loomi. Aprillis 1926 tappis kassuaar Queenslandi osariigis Mossmani lähedal 16-aastase poisi.
Kasvaari tiivad on väikesed ja ei ole lennusuled. Nad ei ole kohandatud lendamiseks.
Aretus
Emased munevad korraga kolm kuni kaheksa suurt, kahvaturohelist sinist muna. Need suured munad on umbes 90 mm (4 tolli) x 140 mm (6 tolli) suurused ja kaaluvad umbes 600 grammi. Straussi ja emu munad on suuremad. Isane istub munadel kaks kuud, kuni need kooruvad. Seejärel hoolitseb ta üheksa kuud pruunide triibudega tibude eest. Emane paaritub igal aastal kahe või kolme isasega. Healesville'i kaitsealal elas üks kasvaar 61 aastat.
Kasvaari muna.
Kassuaari tibu
Kaska
Kõigil kolmel kasvaariliigil on pea peal sarvesarnane kiiver, mida nimetatakse kaskiks. See on keratiinist nahk (nagu sõrmeküüs), mis on kaetud kõvast, kuid vahtmaterjalist sisemusega. Seda materjali saab painutada ja pigistada, kuid see läheb tagasi oma õigesse vormi. Nimetus kassuaar tuleb kahest paapuakeelsest sõnast, mis tähendab "sarvedega pea". Kaskuuri põhjus on teadmata. On mitmeid erinevaid ideid, näiteks:
- Sellel võib olla seksuaalne eesmärk, kuna naistel on suurem kask.
- Seda võib kasutada paksu metsa läbimiseks,
- See võib olla relv teiste kassuaaride vastu võitlemiseks...
- See võib olla abivahend leheprahi eemale lükkamiseks toidu otsimisel.
- See võib hoida kasvaari kolju ohutuna, kui nad põrkavad vastu puud.
Bioloog Andrew Mack on vaadelnud kassuaare ja ei nõustu paljude nende ideedega. Ta arvab, et kaskad mängivad rolli selles, kuidas kasvaarid kuulevad helisid või kuidas nad hääli teevad. Ta avastas, et kääbus-kassuaar ja lõunakassuaar teevad väga madalat häält. See on kõige madalam teadaolev linnuhääl, nagu "pauk", mida inimesed vaid napilt kuulevad. Lõunakassuaari heli mõõdeti 32 hertsini ja kääbuskassuaari veel madalamal, vaid 23 hertsini. Linnud elavad üksinda, nad ei ela rühmades, nii et "paukhääl" võib olla lindude viis suhelda (rääkida) üle pika vahemaa tihedas vihmametsas. Teadlased arvavad, et selline kõnelemisviis võib olla see, kuidas dinosaurused omavahel suhtlesid.
Dieet
Nende põhitoit on puuviljad, kuid nad söövad ka muid asju, näiteks tigusid, seeni, sõnajalgu ja lilli. Nad on olulised, sest nad levitavad taime- ja puuviljaseemneid läbi metsa. Iga kassvaar elab teadaolevalt kuni 700 hektari suurusel alal, seega kannavad nad seemneid kaugele. Vähemalt 70 vihmametsapuud vajavad oma seemnete levitamiseks kasvaari. Nende seemned on teiste vihmametsade loomade jaoks liiga suured, et neid transportida. 21 taime seemned peavad olema söödud ja läbima kasvaari, muidu need ei kasva. Mõned seemned on kõigile teistele loomadele mürgised; ainult kasvaar võib neid süüa. Teadlased on välja arvutanud, et umbes 150 vihmametsa taime vajab kasvaari.
Kassuaaride väljaheited, milles on näha kõik seemned.
Ohustatud liigid
Lõuna-Kassuaar on nüüdseks Austraalias ohustatud. Teadlased arvavad, et Austraalias on alles vaid 1200 kuni 1500 kasvaari. Paljud metsakohad, kus neile meeldib elada, on raiutud põllumajanduse ja muu arengu jaoks. On välja arvutatud, et 75% vihmametsadest, kus kasvaarid varem elasid, on Austraalias maha raiutud. Kui tsüklon Larry 2006. aastal Mission Beachi piirkonda tabas, hävitati suur osa kasvaaride metsast. Arvatakse, et torm tappis 18% lindudest. Loomad, nagu metssead, koerad ja kassid, on muutunud lindudele suureks ohuks. Suurt ohtu lindudele kujutavad endast ka mootorsõidukid. Teadlased ütlevad, et 70 % teadaolevatest kassuaaride surmadest Mission Beachil, Queenslandis, olid linnud, kes tapeti, kui nad üritasid ületada teid.
Uus-Guinea põhjapoolne kasvaar on ohustatud. Nad võivad kergesti muutuda ohustatud loomaks, kui nende kaitseks ei tehta midagi. Teadlased ei tea, mitu lindu on olemas, kuid nad arvavad, et neid võib olla alles 2500-9999 põhjakassuaari.
Kassuaari päästmine
CSIRO uurib kasvaaride väljaheiteid, et näha, kas nad saavad nende DNA abil loendada, kui palju linde on veel alles. 2008. aastal peatas Austraalia valitsus vihmametsade maa kasutamise Mission Beachi majade ehitamiseks. Nad püüavad säilitada koridorid (kitsad metsaalad), et linnud saaksid turvaliselt liikuda vihmametsade vahel. Inimestel palutakse istutada oma maale uuesti metsapuid ja -taimi, et aidata neid koridore luua. Valitsus kaalub maa ostmist rohkemate koridoride rajamiseks. Teadlased selgitavad välja, millal ja kus kassuaarid teed ületavad. See tähendab rangeid piiranguid mootorsõidukite kiirusele, et kaitsta kasvaare, kes võivad üritada mõnda teed ületada. Praegu uuritakse plaane, kuidas ehitada kõrgendatud teid, et linnud saaksid nende alt läbi minna.
Paljud loomaaedad, näiteks Austraalia roomajate park Gosfordis, Airlie Beach Wildlife Park ja Denveri loomaaed üritavad kasvatada kassuaare. Loomaaedades elavad kassuaarid kuni 60 aastat. Esimene loomaaedades peetud kasvaar oli 1597. aastal Amsterdamis. See oli toodud kingituseks Püha Rooma keisrile Rudolf II-le.
Teemärgis kassuaaride kaitseks.
Kassuaarid kunstis ja muusikas
2007. aastal tegi Austraalia lauljatar Christine Anu albumi nimega Chrissy's Island Family. See on kogumik lastele mõeldud lauludest. Üks neist lauludest kannab nime Cassowary. See räägib Samust, Wakka Woo kassipoegadest. Lastele on olemas pildiraamat nimega Sisi ja kassuaar, mille autor on Arone Raymond Meeks. Selles on traditsioonilises aborigeenide stiilis joonistused, mis jutustavad unistuste aja sarnast lugu.
Inglise loodusteadlane ja kunstnik John Gould avaldas oma seitsmest raamatust koosnevas kogumikus "The Birds of Australia" joonistusi kassvaaridest. Need trükiti Londonis aastatel 1851-1869. Kassuaari joonistusi täiendas Henry Richter. Richteri akvarellmaal kasvaarist on muuseumis Melbourne'is, Victoria osariigis.
Muud suured linnud
- Elevandilind
- Aepyornis
- Hirmulinnud
- Phorusrhacos
- Brontornis
- Dromornis
- Gastornis (Diatryma)
Küsimused ja vastused
K: Mis on kassiir?
V: Kasvaar on suur lendu mittevõimaldav lind, kes elab Uus-Guinea ja Austraalia kirdeosa vihmametsades.
K: Millisesse linnurühma kuuluvad kasvaarid?
V: Kassuaarid kuuluvad lennuvõimetute lindude rühma, mida nimetatakse silerinnaliste lindude rühmaks.
K: Nimetage peale kassuaaride veel mõned teised silerinnalised linnud.
V: Mõned teised silerinnalised on struusid, emud, moad (mis on nüüdseks välja surnud) ja väikesed kiivid.
K: Kus elavad kassuaarid?
V: Kassuaarid elavad Uus-Guinea ja Austraalia kirdeosa troopilistes vihmametsades.
K: Kuidas käituvad kassuaarid?
V: Kassuaarid on häbelikud linnud, kes elavad sügaval metsas. Nad võivad ka vihastuda ja inimesi rünnata.
K: Kuidas nimetatakse kassuaaride rühma?
V: Kassuaaride rühma nimetatakse šokiks.
K: Miks on kasvaaridest raske õppida?
V: Kassuaaride kohta on raske õppida, sest nad on häbelikud linnud ja võivad vihastuda ja inimesi rünnata, mistõttu on neid raske jälgida ja uurida.
Otsige