Fütosaurused — triiasiaegsed kiskjad, krokodillidele sarnased arhosaurid
Avasta fütosauruste maailm: triiasiaegsed krokodillilaadsed arhosaurid, nende fossiilid, kiskjalikkus ja evolutsiooniline konvergents. Uuri ajalugu ja leide.
Phytosaurused on välja surnud suurte poolveekogude ülemtriassiaegsete arhosauruste rühm. Nad elasid peamiselt lõpustriassias (umbes 235–201 miljonit aastat tagasi) ja olid olulised kiskjad triassiaegsetes jõestikes, järvedes ja deltasüsteemides.
Phytosaurused olid pika suuga ja tugevalt soomustatud, sarnanedes oma suuruse, välimuse ja elustiili poolest märkimisväärselt tänapäeva krokodillidega. See on näide konvergentsist või paralleelsest evolutsioonist. Nimetus "fütosaurus" tähendab "taimeprügija": esimesed fütosauruste fossiilid arvati ekslikult taimesööjate hulka kuuluvateks. Fütosauruse lõualuude teravad hambad näitavad selgelt, et nad olid kiskjad.
Morfoloogia ja kohastumused
Fütosaurused erinesid tõelistest krokodillidest mõne olulise tunnuse poolest, kuigi väliselt olid nad väga sarnased. Neil oli pikk ja kitsas nokk, tugevad lõualuud ja konksjad või koondatud konksjad hambad, mis sobisid nii kalade kui ka suuremate selgroogsete püüdmiseks. Paljudel liikidel olid ninauimed nihutatud tagasi pea ülemisse osasse, tihti lähemale silmade või isegi silmade taha — see võimaldas neil hingata veepinnal olles peaaegu täielikult allpool.
Soomustest koosnev kaitsev haare (osteodermid) kaeti sageli tihedalt keha pinnale. Suurus varieerus liigiti: väiksemad isendid võisid olla paarimeetrised, suurimad liigid ulatusid mitme meetri pikkuseni (tavaliselt 3–6 m, mõned hinnangud kuni umbes 8–10 m). Paljudel olid ka kaunisornamentatsioonid või nokalistused, mis võisid olla seotud liigi- või sugulise äratundmisega.
Eluviis ja toitumine
Fütosaurused olid peamiselt poolveekesksed röövloomad — nad saatsid aega vees, kus varitsesid ja ründasid lähedal liikuvaid saakloomi. Toiduks olid kalad, amfibid ja teised veekeskkonnas või kaldal elavad selgroogsed; suuremad liigid võisid rünnata ka väiksemaid roomajaid ja imetajasarnaseid arhosauruseid. Hambastus oli enamasti koncountestne ja terav, sobides saagi haaramiseks ja kinnipidamiseks.
Kuna ninad asetsesid kõrgel peal, suutsid nad hingata peaaegu sukeldunult, mis aitas varitsustelitust ja vähendas saagi tähelepanu. Arvatakse, et nende nägemine ja haistmine olid hästi kohandunud veepinnal tegutsemiseks.
Taksonoomia ja sugulus krokodillidega
Kuigi fütosaurused ise ei olnud tõelised krokodillid, olid nad siiski tihedamalt seotud krokodillidega kui teiste tänapäevaste roomajatega. Nad kuuluvad krokodillisuunaliste arhosauruste (Pseudosuchia/krurotarsaliste) seltskonda. Krokodillid muutusid fütosauruste sarnaseks alles alumise jura ajal. Konsensus paigutab fütosaurused üldiselt basaalsete krurotarlaste hulka, võib-olla üheks kõige basaalsemaks hargnemiseks sellel evolutsioonilisel oksal.
Levik ja fossiilid
Phytosaurused olid peaaegu ülemaailmselt levinud. Fossiile on leitud Euroopast, Põhja-Ameerikast, Indiast, Marokost, Taist, Brasiiliast ja Madagaskarilt. Erinevatest piirkondadest pärinevad liigid näitavad, et need loomad olid kohanejad mitmesugustele magistraalsetele vee- ja rannikualadele triassiarvukuses maakeral.
Väljasuremine ja tähtsus
Fütosaurused kadusid lõpustriassiaegse fauni ümberkorralduste käigus, mis oli seotud kliimamuutuste, geoloogiliste sündmuste (näiteks suurte vulkaanipursega seotud häiringud) ja ökosüsteemide ümberhäälestumisega. Nende väljasuremine jäigi Triassi lõppu; hilisematel perioodidel täitsid paljusid poolveekeskses röövliigi nišše teised krokodillitaolised ja krokodillid.
Tuntud perekonnad ja liigid
Fütosauruste hulka kuuluvad mitmed tuntud perekonnad ja liigid, näiteks Parasuchus, Mystriosuchus, Leptosuchus, Rutiodon ja Nicrosaurus. Need näited näitavad fütosauruste mitmekesist morfoloogiat ja elupaikade kasutamist erinevates triassiaegsetes ökosüsteemides.
Kokkuvõte: Fütosaurused olid edukad ja laialt levinud triassiaegsed poolveekesksed kiskjad, kelle välimus ja eluviis meenutasid hilisemaid krokodille — suurepärane näide sellest, kuidas evolutsioon võib erinevates sugupuudes toodetada sarnaseid kohastumusi sarnastes elupaikades.
Fütosauruse kolju
Küsimused ja vastused
K: Mis on fütosaurused?
V: Phytosaurused on välja surnud suurte poolveekogude ülemtriassiaegsete arhosauruste rühm.
K: Kuidas nägid fütosaurused välja?
V: Phytosaurused olid pika suuga ja tugevalt soomustatud, sarnanedes oma suuruse, välimuse ja eluviisi poolest märkimisväärselt tänapäeva krokodillidega.
K: Mida tähendab selles kontekstis "konvergents või paralleelne evolutsioon"?
V: "Konvergents või paralleelne evolutsioon" tähendab, et fütosaurused ja tänapäeva krokodillid arenesid sarnaste tunnustega üksteisest sõltumatult.
K: Mida tähendab nimetus "fütosaurus"?
V: Nimi "fütosaurus" tähendab "taimede roomajat": esimesed fütosauruse fossiilid arvati ekslikult taimesööjate hulka kuuluvateks.
K: Kas fütosaurused olid taimesööjad või kiskjad?
V: Fütosauruse lõualuude teravad hambad näitavad selgelt, et nad olid kiskjad.
K: Kui lähedalt on fütosaurused tänapäeva roomajatega seotud?
V: Kuigi fütosaurused ei olnud tõelised krokodillid, olid nad siiski tihedamalt seotud krokodillidega kui teiste tänapäevaste roomajatega.
K: Kus on leitud fütosauruste fossiile?
V: Fütosaurused olid peaaegu ülemaailmselt levinud. Fossiile on leitud Euroopast, Põhja-Ameerikast, Indiast, Marokost, Taist, Brasiiliast ja Madagaskarilt.
Otsige