Pieridae — valged ja kollased liblikad: perekond, liigid ja käitumine
Pieridae: üle 1100 valge-kollase liblika perekond — liigid, värvuse päritolu, käitumine (mudapudenemine), levik ja mõju aedadele ning põllumajandusele.
Pieridae on suur liblikate perekond, keda tavakeeles tuntakse sageli kui valgeid, kollaseid või sulfuurseid liblikaid. Selles perekonnas on umbes 76 perekonda ja ligi 1100 liiki. Enamik liike on pärit troopilisest Aafrikast ja Aasiast, kuid perekonna esindajaid leidub peaaegu kogu maailmas.
Perekond ja liigid
Pieridae hulka kuulub mitmeid tuntud sugukondi ja liike, näiteks Pieris (suured ja väikesed valged), Colias (kollased), Gonepteryx (brimstone‑sugukond) ja Delias. Erinevatel liikidel on eriilmelised tiibemustrid ning mõnel on tugev suguline dimorfism — isased ja emased võivad erineda nii värvuse kui mustri poolest.
- Paljud liigid on hästi tuntud: Pieris brassicae ja Pieris rapae on levinud Euroopas ja sageli aedades nähtavad liigid.
- Mõned pieride liigid on troopilistes piirkondades väga mitmekesised ja kirjud (nt Delias).
Välimus ja värvused
Enamasti on Pieridae liblikad valged, kollased või oranžid mustade laikudega. Tiibede värvi ja mustri annavad peamiselt pteriinid (sageli nimetatud pigmendidena), mis tekivad liblika metabolismi käigus. Pigmendid aitavad luua eredaid toone ja mõnikord ka UV‑mustrid, mida näevad putukad, kuid mitte inimesed.
Elutsükkel ja toitumine
Pieridae elutsükkel koosneb täiskasvanud liblikast, munast, röövikust ja nukkest. Munad asetatakse tavaliselt vastaspetsiifilistele toataimede lehtedele. Röövikud toituvad sageli taimerühmade lehtedest, millest tuntuimad on kapsaliste sugukond ja teised Brassicales‑liigid.
Mõnede nende liikide, näiteks Pieris brassicae ja Pieris rapae, roomikud toituvad kapsastest. Neid võib sageli näha aedades ja nad on põllumajanduslikud kahjurid, sest suured röövikute populatsioonid võivad kahjustada lehtköögivilju ning vähendada saaki.
Käitumine: mudapudemine ja rändeomadused
Paljude liikide isased toituvad niiske pinnase lahustunud mineraalidest ja sooladest — nad kogunevad väikestesse veekogudesse või märjale pinnasele ning imevad sealt soolasid ja mikroelemente. Seda käitumist tuntakse mudapudemise (inglise keeles "mud‑puddling") või muda imemise nime all. Mudapudemine annab isastele vajalikke mineraale, mida nad võivad seejärel emastele paaritumisel edasi anda.
Mõned pieride liigid on rändavad ja suudavad läbida pikki vahemaid, eriti soodsatel ilmastikuoludel. Näiteks Colias‑liikide populatsioonid võivad aastaajaliselt muutuda ja liikuda uutele aladele.
Kaitsemehhanismid ja keemiline kaitse
Paljud pieride röövikud taluvad ja koguvad enda sisse taimedes leiduvaid glükosinolaatseid ühendeid (nt kapsastel), mis muudavad neid mõnele röövloomale ebasobivaks või maitsetuks. Selline keemiline kaitse annab neile kaitsekalduvuse ning aitab vähendada kiskjate survet. Samuti esineb perekonnas mõningast mimicry‑käitumist, kus üks liik sarnaneb teisele ebameeldiva maitse tõttu hoiatavas värvuses.
Majanduslik ja teaduslik tähendus
Pieridae liikide uurimine on tähtis nii ökoloogia, evolutsiooni kui ka põllumajanduse vaatenurgast. Mõned liigid on olulised taimekaitsevaenlased, teised aga kütkeobjektiks loodusvaatlejatele. Varased Briti loodusteadlased nimetasid ühe perekonna esindajatest, brimstone'i (Gonepteryx rhamni), tähelepanuväärseks; selle erksavärvilise liblika nimi mõjutas ka sõna "butterfly" päritolu teooriaid.
Kaitse ja säilitamine
Kuigi paljud Pieridae liigid on tavalised, ohustab teisi elupaikade kadu, põllumajanduse intensiivistumine ja kliimamuutused. Säilitustegevused, nagu mitmekesiste taimede (sh röövikute toitetaimede) järele hoolitsemine aedades ja looduslikes kooslustes, niidude ja loopealsete säilitamine ning vähese põllumajanduskeemiaga majandamine, aitavad toetada nende populatsioone.
Tuntud näited
- Pieris brassicae — suur valge (suur kapsavalge)
- Pieris rapae — väike valge (väike kapsavalge)
- Gonepteryx rhamni — brimstone (tuntud eredalt kollase värvuse poolest)
- Grouperid nagu Colias ja värvikirevad Delias‑liigid troopikast
Pieridae on mitmekesine ja ökosüsteemides olulist rolli mängiv liblikaperekond — nii ilu, bioloogilise mitmekesisuse kui ka majandusliku mõjuga. Nende tundmine aitab paremini mõista taim‑röövik‑kiskja seoseid ja toetada liike, kellel on meie looduskeskkonnas tähtis osa.
Unine apelsin (Eurema nicippe) pudeneb
Klassifikatsioon
Pieridae esitiival on 3 või 4 ja harva 5 haruga radiaalveen. Mõlemal sugupoolel on esijalad hästi arenenud. Tarvasnahkade küünised on kaheharulised (kaheharuline tähendab kaheks osaks jagatud).
Nagu Papilionidae, on ka Pieridae'de kukeseened siidist vööga nurga all kinni hoitud. Erinevalt Papilionidae'de rindkere vöödist jookseb vöö ümber esimese kõhusegmendi.
Alamperekonnad
Pieridae jagunevad nelja alamperekonda:
- Dismorphiinae (6 perekonda) Nad on enamasti neotroopilised. Sellesse rühma kuuluvad paljud mimeetilised liigid. Peremeestaimed kuuluvad perekonda Fabaceae.
- Pierinae (55 perekonda) Sellesse alamperekonda kuuluvad valge- ja oranžikasvulised. Paljud neist liikidest on tugevalt rändavad. Nende peremeestaimed kuuluvad perekondadesse Capparidaceae, Brassicaceae, Santalaceae ja Loranthaceae.
- Coliadinae (14 perekonda) Sellesse alamperekonda kuuluvad sulfuurid ja kollased. Paljud neist liikidest on sugudimorfsed. Mõnedel liikidel, näiteks perekonnal Colias, on tiibade muster, mis on nähtav ainult ultraviolettvalguses.
- Pseudopontiinae Selle alamperekonna peamine liik on Pseudopontia paradoxa. See on endeemiline Lääne-Aafrikas.
Mõned populaarsed liigid
- Anthocharis cethura catalina, Catalina Orangetip
- Anthocharis cardamines, oranž tipp
- Colias croceus, Clouded Yellow
- Colias eurydice või Zerene eurydice, California Dogface.
- Gonepteryx rhamni, rammus liblikas
- Leptosia nina, Psyche liblikas
- Phoebis sennae, pilvitu väävel
Pilvine kollane, (Colias croceus)
Mõned kahjuriliigid
- Colias eurytheme, Alfalfa butterfly või Orange Sulphur
- Colias philodice, Clouded Sulphur või Common Sulphur
- Pieris rapae, Cabbage White või Small White
- Pieris brassicae, suur valge või kapsasvalge
Suur valge või kapsavalk (Pieris brassicae)
Küsimused ja vastused
K: Milline on liblikaliste perekond Pieridae?
V: Liblikaliste perekond Pieridae on suur perekond, kuhu kuulub umbes 76 perekonda ja 1100 liiki. Nad on enamasti pärit troopilisest Aafrikast ja Aasiast ning enamikul neist on valged, kollased või oranžid mustade laikudega tiivad.
K: Kust pärineb nimetus "liblikas"?
V: Nimi "liblikas" võib pärineda selle perekonna liikmest nimega Brimstone Gonepteryx rhamni, mida varased Briti loodusteadlased nimetasid "võivärviline kärbes".
K: Kas mõnede pieride liikide roomikuid on aedades näha?
V: Jah, mõnede liikide, näiteks Pieris brassicae ja Pieris rapae roomikuid võib sageli aedades näha.
K: Miks peetakse neid roomikuid põllumajanduslikeks kahjuriteks?
V: Neid roomikuid peetakse põllumajanduslikeks kahjuriteks, sest nad toituvad kapsasroostest.
K: Kuidas toituvad paljude pieride liikide isased?
V: Paljude pieridiliikide isased toituvad rühmiti niiskest pinnasest pärit sooladest, mida tuntakse kui "mudapudrustamist" või "pudi-pudrustamist".
K: Millised pigmendid on sellele liblikaperekonnale iseloomulikud?
V: Selle liblikaperekonna liikmetel esinevad pigmendid on valged, kollased või oranžid mustade laikudega.
Otsige