Pirn (puuvili) — omadused, päritolu, kasutamine ja kasvatamine
Pirn on söödav puuvili, mille tunnuslik kuju on pisaratäpp. Pirnide liha on mahlane ja pehme, maitse väljendub kõige paremini, kui need on jahedad ja õrnalt küpsenud. Paljud sordid lõpevad küpsuse saavutamisel pealt või keskelt pehmeks muutumisega; seepärast korjatakse osa pirne enne täielikku pehmenemist ja lastakse neil lõplikult küpseda toatemperatuuril. Pirnid koosnevad umbes kaheksakümnest kolmest protsendist veest ning nende nahk võib olla roheline, punane, kollane või pruun.
Taksonoomia ja päritolu
Pirnid kuuluvad roosõieliste Rosaceae perekonda ja koos õuntega moodustavad alamperekonna Maloideae. Tavalisemad kultuurliigid on Pyrus communis (Euroopa pirn) ja Aasia pirnid (nt Pyrus pyrifolia). Pirn on pärit peamiselt Euroopast, Aafrikast ja Aasiast ning neid on inimeste poolt kasvatatud juba aastatuhandeid.
Maitse ja kasutus
Pirne võib süüa värskelt või töödelda mitmel moel. Nad sobivad hästi küpsetistesse, salatitesse ja hoidistesse ning neid kasutatakse nii magusates kui ka soolastes roogades.
- Värskelt: kohe söödud pirnid on mahlakad ja pehmed.
- Kuumtöötlemine: pirne võib pirukaid täiteks panna, küpsetada või pošeerida.
- Hoidistamine: pirnidest valmistatakse moosi, želeed ja mahla.
- Muud: sobivad salatisse, beebitoiduks ja kuivatamiseks või külmutamiseks.
Toiteväärtus ja tervisemõjud
Pirn sisaldab kiudaineid (peamiselt pektiin), C- ja K-vitamiini ning mineraale nagu kaalium. Kiudained aitavad seedimist ja võivad toetada veresuhkru taset. Nagu enamik puuvilju, on pirnid madala rasvasisaldusega ja pakuvad looduslikke süsivesikuid.
Säilitamine ja küpsemine
- Korja pirnid varem kui nad on täiesti pehmed, kui soovid neid transportida või lüüa kauem säilitada.
- Paljud sordid valmivad paremini puu küljest korjates (nad ei laagerdu hästi puu küljes).
- Laske pirnidel lõplikult küpseda toatemperatuuril; kui soovite peatada küpsemise, hoidke neid külmkapis.
Kultiveerimine ja hooldus
Pirnipuud on suhteliselt vastupidavad ja taluvad ka raskemat pinnast, kuid paremad viljad saadakse hea drenaažiga viljakalt mullalt. Tüüpilised kasvatustähtsad punktid:
- Istutamine: istuta sügisel või varakevadel, jättes puule piisava kasvuruumi.
- Õitsemine ja tolmlemine: paljud sordid vajavad risttolmlemist teise pirnisordi või mõne sobiva õunasordiga, et saada rikkalik õunasaak.
- Kärpimine: kärbi puitu talve lõpupoole või varakevadel, et kujundada latv ja parandada õhu liikumist võras.
- Paljundamine: tavaliselt levitatakse pistikutest või tüvepookimise teel, seemnest kasvatatud taimedest võib põlvkondade vältel kaduda aretussordile iseloomulikud tunnused.
- Pinnas ja väetamine: kasvanud hästi viljakal, neutraalsel kuni kergelt happelisel pinnasel; vajadusel lisa komposti ja lämmastikku mõõdukalt.
Haigused ja kahjurid
Pirnipuud võivad haigestuda näiteks fire blight (põlemishaigus), seenhaigused (nt monilioos) ja erinevad putukakahjurid. Olulised ennetusmeetmed on puhta aiahoid, haigestunud võrsete eemaldamine ja sobivate sordivalikute tegemine. Vajadusel kasutage kultuurilisi ja keemilisi võtteid vastavalt kohalikele soovitustele.
Sordid ja valik
Turul on palju erinevaid pirnisorte — mõned on magusamad, teised hapukamad või viltusema tekstuuriga. Valik sõltub sellest, kas soovite pirne värskeks söömiseks, küpsetamiseks või hoidistamiseks. Koduaeda valides tasub uurida kohalikke sordisoovitusi ja tolmlemisnõudeid.
Pirn on mitmekülgne ja toitainerikas puuvili, millel on pikk ajalugu toitudes ja aedades. Õige sort, õige aeg korjeks ja sobiv säilitamine annavad parima maitse ning pikema säilivuse.
Kirjeldus
Pirn pärineb puult Pyrus communis, mida nimetatakse ka harilikuks pirnipuuks. Puu võib olla 10-20 meetri (33-66 jala) kõrgune. Nad elavad keskmiselt 65 aastat. Ta algab püramiidikujulise puuna. Kasvades muutub ta ümaraks. Lõpuks muutub ta ovaalseks. Selle puu koor on hall ja kaetud pragudega. Tema lehed on tumerohelised ja 10 sentimeetri pikkused. Õied on roosad või valged ja kuni 1,5 sentimeetri pikkused.
Pirn vajab mulda, mis ei ole liiga kuiv ega liiga märg. Ta kasvab kõige paremini mõõdukas ja niiskes kliimas.
Pear Bureau Northwest andmetel kasvatatakse maailmas umbes 3000 tuntud pirnisorti.
Ajalugu
Pirn on pärit Ida-Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvas neoliitikumi ajal. Selle standardvorm on erinevate loodusest saadud hübriidide tulemus.
Pirni kasvatasid ka roomlased, kes sõid seda vilja toorelt või keedetud kujul, nagu õunu.
Pildid
· 
Pirni lahti lõigatud
· 
Pirniõied
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on pirn?
V: Pirn on pisarakujuline vili, mis kasvab põhjapoolkeral puu küljes ja mida saab korjata hilissuvest kuni oktoobrini.
K: Milline on parim viis pirni söömiseks?
V: Pirnide maitse on parim, kui need on jahedad, seega soovitatakse neid süüa jahutatult.
K: Kas pirnid valmivad hästi puudel?
V: Pirnid ei laagerdu hästi puu küljes, seega korjatakse need tavaliselt siis, kui nad on küpsed, kuid mitte täielikult küpsed, ja jäetakse siis puu küljest valmima.
K: Kuidas kasutada pirne toiduvalmistamisel?
V: Pirne võib küpsetada, konserveerida, külmutada või süüa värskelt. Pirnidest võib valmistada moosi, želeed või mahla. Samuti võib neist valmistada pirne ja panna neid salatisse või imikutoiduks.
K: Milline on pirnide veesisaldus?
V: Pirn koosneb kaheksakümmend kolm protsenti veest.
K: Kust on pirnid pärit?
V: Pirnid on pärit Euroopast, Aafrikast ja Aasiast.
K: Millisesse perekonda kuuluvad pirnid?
V: Pirnid kuuluvad koos õuntega perekonna Rosaceae alamperekonda Maloideae, mis on perekonna Rosaceae alamperekond.
