Planaria (lameussid): anatoomia, eluviis ja erakordne taastumine

Planaria (lameussid): avasta nende anatoomia, eluviis, maagiline taastumine ja paljunemisstrateegiad — sügav ning kaasahaarav ülevaade magevee imeolenditest.

Planaria on väike vees elavate lameusside perekond ja terminit kasutatakse sageli ka teiste sarnaste lamedate usside kohta. Need on pehmed, lame kehaehitusega mageveeloomad, kes liiguvad kas peente ripsmike abil üle pinna või lihasete kokkutõmmete ja lühikeste kortsuliste liigutustega. Sõltuvalt liigist elavad nad magevees, vees olevate taimede all või väga niiskes pinnases ja prahtmullas.

Anatoomia ja sisemised elundid

Planaria on lihtsustatud, kuid hästi kohastunud kehaehitusega. Neil puuduvad keerukad eraldi vereringe- ja hingamissüsteemid, hapnik siseneb ja süsihappegaas väljub läbi kehaseina difusiooni teel. Planaariumil puudub ka skelett; keha annab kuju naastuv pealeht ja lihaskihid.

Närvisüsteem on suhteliselt lihtne, ent selge tsentrooniisiga: peaosas on paar suurt ganglionit ja need on ühendatud närvijuhtmetega. Allpool silmapunktide paiknevad ganglionidest moodustavad sageli U-kujulise struktuuri ning sealt lähtuvad närvijuhtmed ulatuvad pea ja keha alla — see teeb planaaria pea tunduvalt sensitiivsemaks kui keha ülejäänud osa. Need silmapunktid ei tekita nägemist nagu kõrgel arenenud silmad, vaid tunnevad valguse intensiivsust: kui valgus tabab looma silmapunktide läheduses, liigub ta tavaliselt tumedamasse või varju.

Seedesüsteem on comparatively lihtne: suu asub keha alumisel (ventraalsel) küljel ja viib väljakannatava neelu kaudu peenelt lõhestunud soolestikku. Planaria ei oma eraldi anust—seedimisprotsess on osaliselt välise ja siseensümaatilise seedimise kombinatsioon. Suust eralduvad seedimisensüümid, mis pehmendavad toitu, seejärel imetakse pooleldi seeditud toit neelu ja soolestiku harudesse ning toitained levivad üle kogu keha.

Lisaks on planaariumidel lihtsad eritussüsteemi elemendid — nn protonephridiad (tulerakukesed), mis aitavad vee- ja soolatasakaalu reguleerida ja eemaldada jääkaineid.

Liikumine ja aistingud

• Liikumine toimub kas cilia abil libisedes mööda limakat pinda või lihasete koordineeritud lühilainelisena kokkutõmmetega.
• Sensoorne süsteem tunneb valgust (silmapunktid), keemilisi signaale ja puutetundlikkust, mis aitab neil leida toitu ja vältida ohte.

Toitumine ja eluviis

Planaria on peamiselt röövellikud või prahisööjad: nad toituvad väikestest selgrootutest, surnud organismide jääkidest ja mõnikord ka kalamunadest. Toit võetakse sisse läbi suu ja neelu ning suured toiduosakesed töödeldakse välissiseselt fermenteerides, mille järel toitained imenduvad laiaulatuslikult läbi soolestiku harude.

Paljunemine

Planaria on kahepaiksed (hermafrodiidid): nad toodavad nii mune kui ka munandid. Paljunemiseks toimub sageli ristviljastus — kaks isendi annavad vastastikku seemnerakke ja munarakke, mis viivad edasi munakestesse. Väline viljastamine ja kobarate (kookonite) moodustumine on levinud paljudel liikidel.

Samas suudavad paljud liigid ka mittesuguline paljunemine ehk poolitamine: isend jaguneb kaheks või enamaks osaks ning iga osa taastab puuduvad elundid ja muutub iseseisvaks loomaks. Kuigi mittesuguline paljunemine on teatud tingimustes tavaline, võib see mõnel liigile olla haruldane — paljunemismustrid sõltuvad liigist ja keskkonnatingimustest.

Taastumine ja regeneratsioon

Üks planaariate tuntumaid omadusi on võime suures ulatuses end taastada: nad suudavad taastades kaotatud või kahjustatud kehaosi, sealhulgas pea ja aju osasid. See võime põhineb eristataval rakuprotsessil — regenereerumisel osalevad pluripotentsed tüvirakud, mida sageli nimetatakse neoblastideks. Neoblastid jagunevad ja diferentseeruvad vajalike kudede ja elundite järele.

Praktikas tähendab see, et planeeriat võib lõigata mitmeks tükiks ning iga fragment võib kasvada eraldiseisvaks isendiks. Regeneratsiooni ulatus sõltub lõike asukohast ja suurusest — väga väikesed fragmendid ei pruugi taastuda, kuid paljudes katsetes on tehtud pikkade ja muljetavaldavate taastumiste näiteid. Just selle omaduse tõttu on erinevad liigid, näiteks Dugesia ja Schmidtea mediterranea, väga olulised mudelorganismid regeneratsiooni ja rakuline pluripotentsuse uurimisel.

Roll teaduses ja huvitavad faktid

• Planaria on populaarne laboratooriumis modelleeloom regeneratsiooni, arengu- ja närvisüsteemi uuringutes.
• Neid on kasutatud õppimisuuringutes ja närviühenduste taastumise katses (osa tulemusi on vastuolulisi ja teaduslikult arutletud).
• Mõned liigid suudavad elada mitu aastat sobivates tingimustes ning taluvad perioode vähese toiduga.

Kaitse ja kokkupuude inimestega

Planariad ei kujuta endast inimestele ohtu ja on pigem kasulikud ökosüsteemidele, aidates lagunemisel ja toiduahela osana. Laboritingimustes tuleb jälgida vee kvaliteeti (näiteks kloorivaba vesi), sobivat temperatuuri ja toitumist (sageli pakkuda maksapüreesarnast toitu), et isendid säiliksid ja säiliks usaldusväärne käitumine uuringutes.

Kokkuvõtlikult on Planaria lihtne, kuid erakordselt huvitav rühm loomadest: neil on lihtne närvisüsteem, harjumuspärane seedesüsteem, nad on hermafrodiidid ning nende taastumis- ja regenereerimisvõime teeb neist tähtsa uurimisobjekti bioloogias.

Küsimused ja vastused

K: Mis liiki loom on Planaria?

K: Kuidas paljunevad Planaria'd?

K: Millest koosneb planaria närvisüsteem?

K: Millest koosneb nende seedesüsteem?

K: Kas neil on vereringe- või hingamissüsteem?

K: Kas neil on luustik?

K: Mitmel viisil võivad planaariad paljuneda?

Otsing