Planaria }}
Planaria on väike vees elavate lameusside perekond. Seda terminit kasutatakse ka teiste sarnaste lameusside kohta. Need on mageveeloomad, mis liiguvad siledas lainesarnaselt. Planaria on vabalt elav. Sõltuvalt liigist võivad nad elada magevees või väga niiskes pinnases.
Planaria on kahepaiksed (hermafrodiidid): nad toodavad nii mune kui ka spermat. Reprodutseerumiseks lasevad planariinid munad ja sperma vette, kus munad viljastuvad. Planaariad suudavad kahjustusi parandada, taastades mis tahes osa oma kehast.
Planaria on üks lihtsamaid olendeid, kellel on välja kujunenud närvisüsteem. Nende närvisüsteem koosneb silmapunktide all asuvatest ganglionidest ja närvijoonest, mis kulgeb keha all, soolestiku all (ventraalne närvijoon). Kolm paari ganglioidi silmapunktide all moodustavad ümberpööratud U-kuju, mille närvid ulatuvad pea välisküljele, nii et planaaria pea on tundlikum kui ülejäänud keha. Kui valgus tabab looma silmapunktide läheduses, liigub ta tavaliselt tumedamasse vette.
Planaria seedesüsteem koosneb suust, neelust ja soolestikust. Selle suu asub keha alumisel küljel. Suust eralduvad seedimisensüümid toidule, et seda pehmendada, seejärel imetakse pooleldi seeditud toit üles neelu ja maole. Sealt levivad toitained ülejäänud kehasse.
Puuduvad vereringe- ja hingamissüsteemid. Hapnik siseneb ja süsihappegaas väljub planaari kehast läbi kehaseina difusiooni teel. Planaariumil puudub skelett. Neil on pikendatav kortsuline lihas, mis võimaldab neil liikuda. Samuti on planaariumidel kolm kihti kehaseina lihaseid, mis koosnevad nii ringikujulistest lihaskiududest kui ka pikematest lihasniitudest.
Planaariumidel on nii munasarjad kui ka munandid. Paljunemiseks võivad nad seksida teise planaariaga; seda nimetatakse seksuaalseks paljunemiseks. Teine viis, kuidas planaariad paljunevad, on mittesuguline paljunemine. See tähendab, et planaaria jaguneb ja taastab puuduolevad osad. Aseksuaalne paljunemine on siiski haruldane.
Mängi meediat Planaria torva video
Küsimused ja vastused
K: Mis liiki loom on Planaria?
V: Planaria on väike vees elavate lameusside sugukond. Seda terminit kasutatakse ka teiste sarnaste lameusside kohta. Need on mageveeloomad, mis liiguvad siledas lainesarnaselt.
K: Kuidas paljunevad Planaria'd?
V: Reprodutseerumiseks laseb planaria munad ja sperma vette, kus munad viljastuvad. Planaariad võivad paljuneda ka mittesugulise paljunemise teel, mis hõlmab puuduvate osade jagunemist ja taastamist.
K: Millest koosneb planaria närvisüsteem?
V: Planariumi närvisüsteem koosneb silmapunktide all asuvatest ganglionidest ja närvijoontest, mis kulgevad mööda keha alla, soolestiku alla (ventraalne närvijoon). Kolm paari ganglioidi silmapunktide all moodustavad ümberpööratud U-kuju, mille närvid ulatuvad pea välisküljele, nii et see on tundlikum kui muud kehaosad.
K: Millest koosneb nende seedesüsteem?
V: Planaria seedesüsteem koosneb suust, neelust ja soolestikust. Seedensüümid eralduvad suust toidule, et seda pehmendada, enne kui see imetakse mao sisse. Sealt levivad toitained ülejäänud kehasse.
K: Kas neil on vereringe- või hingamissüsteem?
V: Ei, planaaridel ei ole vereringe- ega hingamissüsteemi; hapnik siseneb ja süsihappegaas väljub nende kehast hoopis läbi kehaseina difusiooni teel.
K: Kas neil on luustik?
V: Ei, planaariidel ei ole skeletti; neil on selle asemel pikendatav kortsuline lihas, mis võimaldab neil liikuda, ning kolm kihti, mis on ehitatud ümmargustest lihaskiududest ja pikematest lihasniitudest.
K: Mitmel viisil võivad planaariad paljuneda?
V: Planaariad võivad paljuneda nii suguliselt kui ka mittesuguliselt; suguliselt, seksides teise planaariaga, ja mittesuguliselt, jagades ja taastades kehaosasid, mis puuduvad.
